← Eesti

3-1-1-20-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-20-03 Otsuse kuupäev 14. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi R. G. s

§ 144järgi ning mõista talle karistuseks kuus aastat vangistust.

  1. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  2. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista Rudolf Nesterovilt riigieelarve tuludesse 1687 krooni 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
  4. märtsil
  5. a ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega tunnistati R. G. süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus kohtuotsuse kuulutamise päeva. R. Nesterov tunnistati süüdi KrK § 144 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega vastavalt kuus aastat, kaks aastat ning kaks aastat ja kuus kuud. KrK § 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle seitse aastat vabadusekaotust. Kohus rahuldas OÜ A. tsiviilhagi ja mõistis äriühingu kasuks R. G.-lt ja R. Nesterovilt solidaarselt välja 401 079.45 krooni. Sama otsusega tunnistati süüdi veel I. S., kuid tema osas ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud.
  9. R. G. ja R. Nesterov tunnistati KrK § 144 lg 1 järgi süüdi selles, et nad omavahelisel kokkuleppel ja AS A. vara hävitamise eesmärgil üldohtlikul viisil tahtlikult viskasid
  10. augustil
  11. a kella 2.45 ajal Tartus X 90 asuva autovaruosade kaupluse ruumidesse lõhkeseadeldise. Plahvatusega tekitati kaupluse omanikule AS-le A. materiaalset kahju 401 079.45 krooni ulatuses, mis on suur varaline kahju. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualuste kaitsjad.
  12. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. jaanuari
  14. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  15. aprilli
  16. a otsus tsiviilhagi rahuldamise osas. OÜ A. (endine AS A.) tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse nii R. Nesterovi kaitsja kui ka R. G. kaitsja.
  17. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. juuni
  19. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
  20. aprilli
  21. a otsus R. G. ja R. Nesterovi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 144 lg 1 järgi, ja R. Nesterovile mõistetud lõpliku karistuse osas, samuti osas, millega jäeti OÜ A. tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  22. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  23. oktoobri
  24. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  25. aprilli
  26. a otsus osaliselt, s.o R. G.-le mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse ning OÜ A. tsiviilhagi rahuldamise osas. KaRS § 65 alusel loeti R. G.-le Tartu Maakohtu
  27. novembri
  28. a kohtuotsusega mõistetud karistus kaks aastat vangistust - kaetuks Tartu Maakohtu
  29. aprilli
  30. a kohtuotsusega mõistetud karistusega kuus aastat vangistust. R. G.-le mõistetud liitkaristusest arvestati maha ärakantud karistus, s.o üksteist kuud ja neliteist päeva, ning R. G. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat ja kuusteist päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati
  31. oktoober
  32. a. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. 5.
  33. Ringkonnakohus leidis, et R. G. ja R. Nesterovi süüdimõistmisel KrK § 144 lg 1 järgi on maakohus veatult analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning teinud nende kogumis hindamisel õige järelduse kohtualuste süüküsimuse osas. Ainukese erandina jättis ringkonnakohus tõendite hulgast välja osa kriminaalmenetluse erandtoimingu käigus saadud helisalvestustest, kuna need ei olnud halva helikvaliteedi tõttu arusaadavad. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et pannes plahvatama lõhkekeha linnas, tänava ääres asuva kaupluse ruumides, ei seadnud kohtualused sellega ohtu mitte ainult OÜ A. vara, vaid ka ümbruses asuvate ehitiste ning elanike ohutuse ja julgeoleku. Seetõttu käsitles kohus nende käitumist vara hävitamisena üldohtlikul viisil, millega tekitati oluline kahju. Samas osutas kriminaalkolleegium, et tekitatud kahju väljamõistmiseks kriminaalasja kohtuotsusega puudub vajadus, sest Tartu Maakohtu
  34. mai
  35. a jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas on rahuldatud OÜ A. hagi R. G. ja R. Nesterovi vastu ning neilt on solidaarselt välja mõistetud 401 075 krooni ja 45 senti osaühingule tekitatud kahjude katteks. Ringkonnakohus leidis samuti, et kohtualused tegutsesid kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning nende mõtestatud eesmärgiks oli hävitada OÜ A. vara. Kohtualuste tegevus oli omavahel seotud sääraselt, et tulemuseks oli ühiselt püstitatud eesmärgi saavutamine. Kummagi kohtualuse tegevus moodustas kriminaalkolleegiumi hinnangul kaaluka osa vara tahtliku hävitamise koosseisutunnuste sisustamisel ning just nimelt kohtualuste ühise tahte alusel toimus plahvatus OÜ A. kaupluses. Ringkonnakohus leidis, et kohtualused tegutsesid üheskoos viisil, kus mõlemad kohtualused valitsesid tegu ning vastavalt toimunud tööjaotusele täitsid oma rolli soovitud tagajärje saavutamiseks, mis ka saabus. Seega oli ringkonnakohtu arvates tegemist funktsionaalse teovalitsemisega ning R. G. ja R. Nesterovi tegevust käsitati kui kaastäideviimist. Kriminaalkolleegium märkis veel, et kohtualustele süüks arvatud tegu ei ole Karistusseadustikus dekriminaliseeritud ning on kvalifitseeritav KarS § 203 ja § 405 lg 2 järgi. Seega on jätkuvalt tegemist esimese astme kuriteoga ega ole möödunud kuriteo aegumise tähtaeg, nagu seda väitis R. G. kaitsja. Küll aga pidas kohus vajalikuks ümber vaadata R. G.-le mõistetud karistuse ja selle kandmise alguse. Nimelt tunnistati R. G. Tartu Maakohtu
  36. novembri
  37. a otsusega süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ning teda karistati lihtmenetluse kokkuleppe alusel vabadusekaotusega kaheks aastaks. Vastavalt kohtuasjas saavutatud lihtmenetluse kokkuleppele liideti mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel R. G.le Tartu Maakohtu
  38. juuni
  39. a otsusega KrK § 142 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistuse - viis aastat vabadusekaotust - ärakandmata osa üks aasta kuus kuud ja üks päev vabadusekaotust, kusjuures kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega. R. G. karistuse kandmise aja alguseks luges maakohus
  40. novembri
  41. a. Nimetatud kohtuotsus ka jõustus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium viitas, et KarS § 65 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõista talle liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Samuti tuleb eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha arvata. Seetõttu otsustas kriminaalkolleegium, et kuna KrK § 144 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani R. G. toime
  42. augustil
  43. a, tuleb talle karistuse mõistmisel rakendada KarS § 65 lg 1 sätteid ning
  44. novembril
  45. a mõistetud ja
  46. aprillil
  47. a mõistetud karistus liita. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  48. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebuse R. G. kaitsja L. Olovjani"nikov ja R. Nesterovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Masso. R. G. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasjas menetluse lõpetamist KarSRS § 3 lg 1 järgi. R. Nesterovi kaitsja taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 144 lg 1 järgi ja KrK §-de 2073 lg 1 ja 2074 järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamist.
  49. Kassatsioonkaebust põhjendades leiab R. G. kaitsja L. Olovjani"nikov, et kaitsealusele liitkaristuse mõistmisel pidanuks ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rakendama KrK § 40 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, st lugema raskeima karistusega - kuus aastat vabadusekaotust - kaetuks eelnevalt mõistetud karistused ja karistuse alguseks
  50. juuni
  51. a, mis on ära märgitud Tartu Maakohtu
  52. juuni
  53. a otsuses. 7.
  54. Kaebuses leitakse veel, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud kaastäideviimise institutsiooni, sest R. G. käitumine ei vastanud funktsionaalsele teovalitsemisele. R. G. viibis sündmuskohast märkimisväärsel kaugusel ja seetõttu tuleb süü tõendatuse korral R. G. tegevus kvalifitseerida kuriteole kaasaaitamisena. 7.
  55. Teo toimepanemise ajal kehtis KrK § 144 redaktsioonis, milles puudusid lõiked ja mis nägi ette kriminaalvastutuse võõra vara tahtliku hävitamise eest üldohtlikul viisil olulise varalise kahju tekitamisega. Seega oli väär juba R. G. esialgne süüdimõistmine KrK § 144 lg 1 järgi. Vale on ka ringkonnakohtu väide, nagu tuleks praegu käsitleda R. G. käitumist KarS § 203 ja § 405 lg 2 järgi. Viimane neist näeb ette plahvatuse tekitamise lõhkeseadeldise kasutamisega.
  56. jaanuarini
  57. a kehtinud KrK § 144 redaktsioon sellist kvalifitseerivat tunnust aga ette ei näinud. Lähtudes KarS § 5 lg-test 2 ja 3, ei ole õige kvalifitseerida R. G. käitumist KarS § 405 järgi. Süüdistust on võimalik kvalifitseerida üksnes KarS § 203 järgi, mille sanktsiooni ülemmäär on viis aastat vangistust. Seetõttu tuleb R. G. karistust igal juhul kergendada. 7.
  58. Samas leiab kaitsja, et R. G. suhtes tuleb kohaldada süüteo aegumist KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt. Kuna KarS § 203 näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust, on tegemist teise astme kuriteoga nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku tähenduses. Karistusseadustik aga sätestab, et kedagi ei saa süüdi mõista ja karistada kuriteo eest, kui kuriteo toimepanemise päevast kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Kassaator väidab, et puuduvad ka KarS § 81 lg-s 5 sisalduvad aegumistähtaega pikendavad asjaolud.
  59. R. Nesterovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Masso hinnangul on kohus lubamatult toetunud süüdimõistva otsuse tegemisel ainult anonüümsetele tunnistajatele. See on vastuolus nii Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Lisaks sellele ei ole võimalik kindlaks teha, millistel alustel rakendati teatud isikute osas anonüümsust, samuti ei kinnita anonüümsete tunnistajate ütlused, et plahvatuse pani toime just R. Nesterov. Kaitsja leiab, et sellega on kohtud R. Nesterovi süüditunnistamisel KrK § 144 lg1 järgi rikkunud KrMK §-de 351, 791 ja 206 nõudeid. Selline rikkumine tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel. 8.
  60. R. Nesterovi kaitsja leiab R. G. kaitsjaga samadel motiividel (vt p. 7.2), et KrK § 144 järgi tuleb tema kaitsealuse karistust igal juhul kergendada. 8.
  61. Veel taotleb M. Masso, et R. Nesterov vabastataks tingimisi KrK §-de 2073 ja 2074 järgi mõistetud karistustest, sest kohtud ei ole seda küsimust otsuse tegemisel kaalunud.
  62. Riigikohtu istungil toetasid kaitsjad esitatud kassatsioonkaebusi ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör leidis, et R. G. süüdistus oleks õige kvalifitseerida KrK § 17 lg-te 5 ja 6 ning § 144 järgi ja temale mõistetud liitkaristusest tuleb maha arvata vahi all viibitud ajavahemik
  63. novembrist
  64. a kuni
  65. oktoobrini
  66. a. Muus osas taotles prokurör kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  67. Kuritegu, mille toimepanemises R. G. ja R. Nesterov tunnistati süüdi KrK § 144 lg 1 järgi, pandi toime
  68. augustil
  69. a. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus tehti
  70. oktoobril
  71. a. Kriminaalseaduse ajalise kehtivuse sätestas KrK § 6 järgmises sõnastuses:

(1)Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.
(2)Seadusel, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist.
  1. septembrist
  2. a hakkas kehtima Karistusseadustik ja selle rakendamise seadus. KarSRS § 3 sätestab muuhulgas, et enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, lähtudes KarSRS § 1 lg-tes 1"3 sätestatud alustest, ning kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele kohaldatud tõkend tühistatakse (lg 1). Enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi (lg 2). Karistuse mõistmisel pärast Karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest lähtutakse teo toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse (lg 3). Karistuse mõistmisel pärast Karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude või kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse Karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust (lg 4).
  3. augustil
  4. a kehtis KrK § 144 lõikelise jaotuseta järgmises redaktsioonis (RT I 1993, 33, 539): Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju, - karistatakse vabadusekaotusaega kuni kümne aastani.
  5. jaanuarist
  6. a jõustus KrK § 144 uus redaktsioon (RT I 1997, 86, 1461):
(1)Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju või kui see pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, - karistatakse vabadusekaotusaega kuni kümne aastani.
(2)Sama tegevuse eest lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, mis põhjustas isiku surma, karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.
  1. septembrist
  2. a kehtib Karistusseadustik, mille § 203 kehtestab vastutuse asja rikkumise ja hävitamise eest ja § 405 plahvatuse tekitamise eest: §
  3. Asja rikkumine ja hävitamine. Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, " karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. §
  4. Plahvatuse tekitamine.
(1)Plahvatuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, tervisele või varale, " karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2)Sama teo eest, kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkematerjali, " karistatakse viie- kuni kümneaastase vangistusega.
(3)Sama teo eest tuumaenergia abil, ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes, " karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
  1. Lähtudes KrK § 6 lg-st 1, tulnuks R. G. ja R. Nesterovi süüdistus, mis on kvalifitseeritud KrK § 144 lg 1 järgi, kvalifitseerida KrK § 144 järgi, sest
  2. augustil
  3. a kehtis nimetatud paragrahv redaktsioonis, milles puudus lõikeline jaotus, ja seaduse hilisemad redaktsioonid ei kõrvaldanud teo karistatavust ega kergendanud karistust. Kohtud on tuvastanud, et kohtualused hävitasid võõrast vara tahtlikult ja üldohtlikul viisil linnas lõhkekeha plahvatama panemisega ja tekitasid sellega suure varalise kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 144 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu tuvastamiseks ei omanud tähtsust, millisel moel vara hävitati. Oluline oli tuvastada, et vara hävitamise viis oli üldohtlik.
  4. KarSRS § 3 lg-st 2 lähtudes tuleb kontrollida, kas tegu, mille toimepanemises R. G. ja R. Nesterov süüdi tunnistati, on karistatav ka Karistusseadustiku järgi. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tuvastanud, et kohtualused, pannes linnas, tänava ääres asuva kaupluse ruumides plahvatama lõhkekeha, ei seadnud sellega ohtu mitte ainult OÜ A. vara, vaid ka ümbruses asetsevate ehitiste ning elanike ohutuse ja julgeoleku. Seetõttu on nende tegevus vaadeldav vara hävitamisena üldohtlikul viisil, kusjuures sellega tekitati oluline kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et see tegu on karistatav ka Karistusseadustiku järgi ja puudub alus kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KarSRS § 1 lg 1 ja § 3 lg 1 alusel. KrK § 144 koosseisuga oli hõlmatud vara hävitamine ükskõik millisel viisil, sh lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, kui see viis oli üldohtlik. Selle koosseisu teiseks tunnuseks oli, et vara hävitamisega tekitati oluline kahju. Need kaks tunnust võisid esineda üheaegselt, kuid kuriteokoosseisu täitmiseks piisas vähemalt ühe nimetatud tunnuse olemasolust. Karistusseadustiku kohaselt on võõra asja rikkumine või hävitamine ükskõik millisel viisil, kui sellega tekitatakse oluline kahju, kvalifitseeritav KarS § 203 järgi. Ka OÜ A. vara hävitamine süüdistuses kirjeldatud viisil oleks käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 203 järgi. Kohtud on tuvastanud, et peale OÜ A. vara hävitamise seadsid kohtualused plahvatuse tekitamisega, milleks nad kasutasid lõhkeseadeldist, ohtu ka ümbruses asetsevad ehitised ning elanikud. See tegevus kvalifitseeritakse KarS § 405 lg 2 järgi. Seega on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti märkinud, et süüdimõistetutele süüks arvatud tegu oleks käesoleval ajal karistatav KarS § 203 ja § 405 lg 2 järgi. KarS § 405 lg 2 järgi on karistuse alammäär kõrgem kui KrK § 144 sanktsiooni alammäär. Sellest tulenevalt näeb Karistusseadustik selle teo eest ette raskema karistuse kui Kriminaalkoodeksi vastav paragrahv ja KarSRS § 3 lg 3 järgi tuleb kohtualustele karistuse mõistmisel lähtuda KrK § 144 sanktsioonist, mida ei muudetud ka KrK § 144 lg 1 kehtestamisega.
  5. Nii KarS § 405 lg 2 kui ka KrK § 144 järgi on raskeima karistusena ette nähtud vangistus (vabadusekaotus) kuni kümme aastat ja seetõttu on nii KarS § 4 lg 2 kui ka KrK § 7 lg 2 järgi tegemist esimese astme kuriteoga, mille aegumistähtajaks on KarS § 81 lg 1 p 1 ja KrK § 53 lg 1 p 3 järgi kümme aastat kuriteo toimepanemisest. Kohtualustele KrK § 144 lg 1 järgi süüks arvatud teo aegumistähtaeg saabuks seega
  6. augustil
  7. a. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kassaatorite väited kuriteo aegumise kohta.
  8. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Karistusseadustik teeb, võrreldes Kriminaalkoodeksiga, olulisi muudatusi deliktistruktuuris, kuna on loobutud organisaatori (KrK § 17 lg 4) mõistest. Üldjuhul käsitab Karistusseadustik kuriteo ettevalmistamises osalenud isikuid ja kuriteo organisaatorit kuriteo täideviijatena, st nende tegevus kvalifitseeritakse kaastäideviimisena. Ka käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtualuste tegevus Karistusseadustiku kohaselt funktsionaalse teovalitsemise teooria alusel kvalifitseerida kaastäideviimisena, nagu on õigesti märkinud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. KarSRS § 3 lg 2 järgi tuleb aga käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetute tegevus kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi järgi. Maakohus on tuvastanud, et R. G. tegevus vara hävitamises seisnes selles, et tema korraldas plahvatuse kogus informatsiooni, kutsus R. Nesterovi kaupluses plahvatust toime panema ja lubas viimasele selle eest raha. Plahvatuse toimepanemiseks viis R. G. autoga R. Nesterovi koos lõhkeseadeldisega sündmuskoha lähedusse, ootas R. Nesterovi ja pärast plahvatust viis R. Nesterovi sama autoga ka sündmuskohalt minema. Lõhkeseadeldise viskas kauplusesse R. Nesterov. Kohtute poolt tuvastatud asjaolude alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et vara hävitamise vahetu täideviija oli R. Nesterov, kes viskas lõhkekeseadeldise kaupluse ruumidesse ja hävitas sellega võõrast vara. Tuleb tema tegevus kavalifitseerida KrK § 144 järgi. R. G. tegevust ei ole Kriminaalkoodeksi järgi õige kvalifitseerida kuriteo kaastäideviimisena. Tema tegevus ei ulatunud vara hävitamise täideviimiseni, sest tema ei osalenud vahetult KrK § 144 dispositsioonis ettenähtud teo (vara hävitamise) toimepanemises. R. G. tegevust iseloomustab eriline aktiivsus ühise kuritegeliku eesmärgi, s.o vara hävitamise saavutamiseks. Kohtute tuvastatust nähtub, et R. G. organiseeris kuriteo toimepanemist ja juhtis seda. Tema korraldas plahvatuse, kogus informatsiooni, kaasas R. Nesterovi, kellele lubas kuriteo eest ka raha. Tema seletas R. Nesterovile, mida ja kus teha, juhatas talle kätte sündmuskoha ja viis R. Nesterovi sündmuskohale, ootas teda ja pärast plahvatust viis R. Nesterovi sündmuskohalt minema. Nendest asjaoludest lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Kriminaalkoodeksi kohaselt tuleb R. G. tegevus kvalifitseerida võõra vara hävitamise organiseerimisena KrK §

§ 144järgi. 15. Lähtudes käesoleva otsuse p-st 14, tuleb Tartu Maakohtu 12. aprilli 2001. a kohtuotsusest välja jätta Kr

K § 38 p 2 järgi süüdimõistetute vastutust raskendavaks asjaoluks arvatud kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt, sest kuriteo toimepanemisel moodustavad grupi vaid täideviijad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil on võimalik süüdimõistetute tegevusele antud kvalifikatsiooni osas teha ise uus otsus AKKS § 63 p 3 alusel, kuna selleks ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid ega muuta nendele antud hinnangut. Samas ei tingi need muudatused süüdimõistetutele mõistetud karistuse muutmist, sest nende kuritegeliku käitumise ohtlikkus ega maht ei vähenenud, muutus vaid tegevusele antud juriidiline hinnang.

  1. Anonüümsete tunnistajate ütluste kontrollimise osas ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud oleksid kriminaalmenetluse seadust rikkunud. Maakohus on neid ütlusi vahetult kontrollinud. Kohtud on neid hinnanud kooskõlas KrMK § 50 nõuetega ja nende pinnalt tehtud järeldusi küllaldaselt põhjendanud. Riigikohus faktilisi asjaolusid ei tuvasta. Asjaolu, et kaebuste esitajad ei nõustu kohtute tuvastatud faktiliste asjaoludega, ei ole õiguslikuks küsimuseks, mida oleks võimalik lahendada kassatsiooni korras.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsusega samas kriminaalasjas jäeti kohtuotsused R. Nesterovi süüditunnistamises ja karistamises KrK §-de 2073 ja 2074 järgi muutmata ja selles osas jõustus kohtuotsus samal kuupäeval. Seega puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil käesoleval juhul alus uuesti kaaluda nende paragrahvide järgi R. Nesterovile mõistetud karistuste põhjendatust.
  5. Põhjendatud ei ole R. G. kaitsja väide, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsusega mõistetud liitkaristusega tuleb lugeda kaetuks Tartu Maakohtu
  8. juuni
  9. a ja
  10. novembri
  11. a kohtuotsusega R. G.le mõistetud karistused ja karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Tartu Maakohtu
  12. juuni
  13. a kohtuotsuses märgitud
  14. juuni
  15. a. 18.
  16. Käesolevas kriminaalasjas
  17. aprillil
  18. a kohtuotsuse tegemisel jättis Tartu Maakohus R. G.le karistuse mõistmisel tähelepanuta, et R. G. kandis sellel ajal ka Tartu Maakohtu
  19. juunil
  20. a otsusega KrK § 142 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust - viit aastat vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  21. oktoobri
  22. a kohtuotsuse tegemise ajaks oli R. G.t karistatud veel ka Tartu Maakohtu
  23. novembri
  24. a kohtuotsusega KrK § 195 lg 3 järgi kahe aasta vabadusekaotusega ja sellele karistusele oli KrK § 40 lg 3 alusel liidetud Tartu Maakohtu
  25. juuni
  26. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - üks aasta kuus kuud ja üks päev vabadusekaotust sellisel viisil, et karistuse ärakandmata osa loeti kaetuks raskemaga, s.o kahe aasta vabadusekaotusega, ja lõplikuks karistuseks R. G.le mõisteti kaks aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  27. november
  28. a. Kaitsja väide, nagu oleks Tartu Maakohtu
  29. novembri
  30. a kohtuotsusega loetud kaetuks kogu Tartu Maakohtu
  31. juuni
  32. a kohtuotsusega R. G.-le mõistetud karistus ei ole põhjendatud, sest kahe aasta vabadusekaotusega ei saa lugeda kaetuks viit aastat vabadusekaotust. 18.
  33. Lähtudes Tartu Maakohtu
  34. juuni
  35. a ja
  36. novembri
  37. a kohtuotsustest, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  38. oktoobri
  39. a otsus, millega KarS § 65 alusel loeti R. G.-le Tartu Maakohtu
  40. novembri
  41. a kohtuotsusega mõistetud karistus kaks aastat vangistust kaetuks Tartu Maakohtu
  42. aprilli
  43. a kohtuotsusega mõistetud karistusega kuus aastat vangistust; R. G.-le mõistetud liitkaristusest arvestati maha ärakantud karistus, s.o üksteist kuud ja neliteist päeva, ning R. G. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat ja kuusteist päeva vangistust; karistuse kandmise aja alguseks määrati
  44. oktoober
  45. a, on seaduslik ja põhjendatud ning selles osas puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks.
  46. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  47. oktoobri
  48. a kohtuotsus ja Tartu Maakohtu
  49. aprilli
  50. a kohtuotsus R. G. ja R. Nesterovi süüditunnistamise ja karistamise osas KrK § 144 lg 1 järgi tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja asjas tuleb teha uus otsus. R. G. tuleb süüdi tunnistada KrK §

§ 144järgi. R. Nesterov tuleb süüdi tunnistada Kr

K § 144 järgi. Tartu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a kohtuotsusest tuleb välja jätta mõlema süüdimõistetu osas vastutust raskendav asjaolu - kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Mõistetud karistused tuleb jätta muutmata. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.