← Eesti

3-3-1-25-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-25-03

  1. märts 2003 Eesistuja Hele-Kai Remmel, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Allar Harkmanni kaebus Tartu Maakohtu esimehele ettekirjutuse tegemiseks
  2. mai
  3. a teabenõude täitmiseks Tartu Halduskohtu
  4. juuli
  5. a määrus haldusasjas nr 3165/2002 ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrus haldusasjas nr 2-3-228/2002 Allar Harkmanni erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada Allar Harkmanni erikaebus.
  9. Tühistada Tartu Halduskohtu
  10. juuli
  11. a määrus haldusasjas nr 3-165 2002 ja Tartu Ringkonnakohtu
  12. septembri
  13. a määrus haldusasjas nr 2-3-228/2002 ning saata Allar Harkmanni kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. A. Harkmann saatis
  15. mail 2002 Tartu Maakohtu esimehele faksi, milles palus väljastada viivitamatult koopiad kriminaalasja nr 092291419 kõigist dokumentidest ja kriminaalasja nr 96640449/00265000624 kõigist dokumentidest, välja arvatud süüdistuskokkuvõte. Faksis märgiti, et nõutud dokumendid on vajalikud õiguste ja vabaduste teostamiseks kohtus ning kohustuste täitmiseks.
  16. Maakohtu esimees vastas faksile kirjaga, milles märkis, et kohus on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul pole tegemist avaliku teabe nõudega. A. Harkmanni poolt esitatud andmete põhjal pole võimalik välja selgitada, milliste konkreetsete materjalidega soovitakse tutvuda. Kohtu esimees tegi A. Harkmannile ettepaneku täpsustada nõuet. Toimiku materjalidest on võimalik teha koopiaid juhul, kui on ära märgitud dokumendid või toimiku lehekülje numbrid, millest koopiaid soovitakse. Ühtlasi märgiti kirjas, et Tartu Maakohtu menetluses olevate asjadega saavad asjast huvitatud isikud tutvuda Tartu Maakohtu kantseleis tööpäevadel kell 9.00 - 12.00 ja 14.00 - 16.
  18. A. Harkmann esitas
  19. mail 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tartu Maakohtu esimehele ettekirjutuse
  20. mai
  21. a teabenõude täitmiseks.
  22. juulil 2002 esitas A. Harkmann halduskohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks.
  23. Tartu Halduskohus tagastas
  24. juulil 2002 määrusega A. Harkmanni kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel läbivaatamatult. Ühtlasi jättis halduskohus HKMS § 8 lg 5 ja 6 alusel rahuldamata taotluse muuta kohtualluvust. Kohus leidis:
  25. Tartu Maakohtu ametnike poolt avalik-õiguslikke ülesandeid täites teostatud toimingud alluvad põhimõtteliselt Tartu Halduskohtu kontrollile, sest see maakohus on Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas. Käesoleval juhul ei ole tegemist Tartu Maakohtu esimehe toiminguga, mis on käsitletav teabenõudena ja seetõttu ei kuulu selle vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Nähtuvalt kaebusest soovib kaebuse esitaja, et talle väljastataks kahe kriminaalasja kõikide dokumentide tõestatud koopiad. Kriminaalasja numbrist nähtuvalt on ühe kriminaalasja puhul tegemist nn liidetud asjaga, mille raames on sisuliselt kaks kriminaalasja. Seega on tegemist mahukate kriminaalasjadega. Kriminaalasjadega tutvumist reguleerib maa- ja linnakohtu reglement, mille kohaselt on protsessiosalisel õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha sealt ärakirju. Mõisted ärakiri ja koopia ei ole sünonüümid. Kui esinevad seaduses nimetatud tingimused, mis võimaldavad tal nende kriminaalasjadega tutvumist, on tal õigus teha kriminaalasja toimikus leiduvatest dokumentidest ärakirju. Reglement ei kohusta kohut väljastama dokumentide tõestatud koopiaid. A. Harkmanni taotluse rahuldamise eeldusena peaks tal olema põhjendatud huvi nimetatud dokumentide koopiate saamiseks.
  26. Kuna A. Harkmann pole tõendanud põhjendatud huvi maakohtu esimehele esitatud taotluse suhtes ja kuna maakohtu esimees on kooskõlas õigusaktidega selgitanud maakohtu menetluses olevate asjadega tutvumise korda ja koopiate saamise võimalusi, siis ei allu kaebuse lahendamine vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohtu pädevusse. Halduskohtu määrusega selgiti kaebuse esitajale, et Tartu Maakohtu menetluses olevate asjadega on huvitatud isikutel õigus tutvuda tööpäevadel kohtu kantseleis.
  27. A. Harkmann esitas Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistamist ja asja kohtualluvuse muutmist.
  28. Tartu Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuna vaidlustatud määrust ei tühistatud, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määruses toodud põhjendusi korrata. Erikaebuses esitatud põhjenduste kohta pidas ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist:
  29. Tartu Halduskohtus jättis õigesti rahuldamata kohtualluvuse muutmise taotluse. Kohus on õigesti tuvastanud HKMS § 8 lg 5 ja 6 sätestatud aluste puudumise. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist olukorraga, kus halduskohtule esitatud kaebus ei kuulu HKMS § 8 lg 1 järgi Tartu Halduskohtu alluvusse ega selle menetlemine HKMS §-de 3 ja 11 lg 5 järgi halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et A. Harkmann on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtu õigusvastase tegevuse peale, ei ole kohtualluvuse muutmise aluseks kaebuse osas, milles A. Harkmann taotleb halduskohtult ametiisikule ettekirjutuse tegemist. Igas kohtuasjas teeb otsuse konkreetne kohtunik ning ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et A. Harkmanni kaebuse tõttu võiks kahelda teiste kohtunike erapooletus suhtumises lahendatavatesse haldusasjadesse. Põhiseaduse § 146 teise lause ning Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumist Tartu Halduskohtu poolt käesolevas asjas ei ole.
  30. Õige on Tartu Halduskohtu seisukoht, et kriminaalasjadega tutvumise korda reguleeris taotluse esitamise ajal maa- ja linnakohtu reglement, mis oli kinnitatud justiitsministri
  31. oktoobri.
  32. a määrusega nr 67 Kohtute seaduse § 16 lg 6 alusel. Nimetatud reglemendi järgi annab kirjalikke tõendeid kohtu kantselei või arhivaar süüdistatavale, kohtualusele, süüdi- ja õigeksmõistetule või nende kaitsjale, kannatanule ja pooltele või nende esindajale kohtu esimehe või kohtuniku loal kirjaliku avalduse alusel. Tartu Maakohtule esitatud faksis ei ole kaebuse esitaja oma huvi põhjendanud ega selgitanud oma seotust konkreetsete kriminaalasjadega. Tartu Maakohtu esimees on põhjendatult sellele tähelepanu juhtinud, paludes nõuet täpsustada. Vaatamata kohtu esimehe palvele kaebuse esitaja seda ei teinud. Samuti ei ole ta oma põhjendatud huvi ära näidanud kaebuses ega ka ringkonnakohtule esitatud erikaebuses.
  33. Halduskohus tagastas kaebuse põhjendatult, kuna tegemist ei olnud teabenõudega AvTS mõttes ning maa- ja linnakohtu reglement nägi ette kriminaalasjadega tutvumise ja ärakirjade saamise korra, mille sisu tutvustasid kaebuse esitajale nii Tartu Maakohtu esimees oma kirjalikus vastuses kui ka Tartu Halduskohus. Kuna maa- ja linnakohtu reglemendist tulenes kohtutoimikute ja dokumentide väljaandmise erikord võrreldes Avaliku teabe seadusest tuleneva avaliku teabe väljastamise korraga, siis tuli kohaldada erikorda ning selle kohaldamisega ei ole rikutud ka AvTS §-st 1 tulenevat eesmärki tagada igaühe juurdepääsuvõimalus üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.
  34. Ebaõiged on kaebuse esitaja viited AvTS § 35 lg 1 p 1 ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele
  35. Nimetatud sätted ei ole asjakohased. Konventsiooni artikkel 6 lõige 3 räägib süüdistava õigustest ja käsitleb õigust informatsioonile menetluse ajal. AvTS § 35 lg 1 p 1 käsitleb juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele eeluurimise ajal. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  36. A. Harkmann esitas Riigikohtule erikaebuse, milles palub määrata endale advokaat riigi kulul, anda asja läbivaatamine Riigikohtu üldkogule, välja nõuda ja liita käesoleva haldusasja juurde Tartu Maakohtust kriminaalasja nr 092291419 toimik ning tsiviilasjade nr 2-944/2002, 2-945/2002, 2946/2002 ja 2-1825/2002 toimikud, Tallinna Halduskohtust haldusasja nr 3-975/2002 toimik ning Tartu Halduskohtust haldusasjade nr 3-89/2002 ja 3-91/2002 toimikud ja avaldaja kaebuse materjalid Justiitsministeeriumist, tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus ning mõista kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud. Erikaebuses väidetakse:
  37. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et AvTS § 35 lg 1 p 1 ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 pole asjakohased. Üheks teabenõude asjaks oli
  38. aprilli
  39. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 092291419, millega A. Harkmann mõisteti süüdi KrK § 129 lg 2 järgi. A. Harkmann pole saanud realiseerida nimetatud kohtuotsuses fikseeritud edasikaebe õigust, sest Tartu Maakohus pole talle väljastanud kohtuotsuse tõestatud ärakirja. Haldusasja nr 3-975/2002 (A. Harkmanni kaebus Tallinna Halduskohtus seoses Tartu Maakohtu ja Justiitsministeeriumi õigusvastase tegevusega) menetluses väljastas Justiitsministeerium A. Harkmannile
  40. aprilli
  41. a otsuse tõestamata koopia. Kuna sellest mittetäielikust koopiast nähtus, et A. Harkmanni süüdistati olematu KrK § 129 lg 2 järgi, siis esitas ta hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-1825/2002 Tartu Maakohtus).
  42. Asja peaks läbi vaatama Riigikohtu üldkogu.
  43. Haldus-, tsiviil- ja kriminaalasja ning teenistusliku järelevalve menetlemise käik kajastub vastava asja toimikus. Seoses sellega ja sooviga tõendada kaebuse seisukohti, tuleb välja nõuda ja liita käesoleva haldusasja juurde ülalnimetatud kohtutoimikud ja avaldaja kaebuste materjalid Justiitsministeeriumist. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. A. Harkmann soovis, et maakohtu esimees väljastaks talle viivitamatult koopiad kriminaalasja nr 092291419 kõigist dokumentidest ja kriminaalasja nr 96640449/00265000624 kõigist dokumentidest, välja arvatud süüdistuskokkuvõte. Maakohtule saadetud faksis märkis A. Harkmann, et need dokumendid on vajalikud õiguste ja vabaduste teostamiseks kohtus ning kohustuste täitmiseks. Maakohtu esimees selgitas A. Harkmannile kohtutoimikutega tutvumise korda, kuid ei rahuldanud A. Harkmanni palvet soovitud viisil. A. Harkmann vaidlustas halduskohtus maakohtu esimehe toimingu.
  45. Halduskohus asus seisukohale, et A. Harkmann pole tõendanud põhjendatud huvi maakohtu esimehele esitatud taotluse suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist Tartu Maakohtu esimehe toiminguga, mis on käsitletav teabenõudena Avaliku teabe seaduse mõttes. Kriminaalasjadega tutvumist reguleerib maa- ja linnakohtu reglement, mille kohaselt on protsessiosalisel õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha sealt ärakirju. Kuna maakohtu esimees on kooskõlas õigusaktidega selgitanud maakohtu menetluses olevate asjadega tutvumise korda ja koopiate saamise võimalusi, siis ei allu kaebuse lahendamine vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga.
  46. HKMS § 11 lg 4 sätestab: "Halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda."
  47. Asja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas nr 092291419 on
  48. aprillil
  49. a tehtud kohtuotsus. Riigikohtule esitatud erikaebuse väidete kohaselt mõisteti A. Harkmann selles kriminaalasjas süüdi KrK § 129 lg 2 järgi.
  50. Kriminaalmenetluse koodeks ei reguleeri võimalust tutvuda sellise kriminaalasja materjalidega, milles on jõustunud kohtuotsus, samuti saada koopiaid sellise kriminaalasja kohtutoimiku materjalidest. Kriminaalmenetlusõiguses pole ka sätteid, mis annaksid isikule võimaluse kohtus vaidlustada oma väidetavat õigust saada kohtutoimiku materjalide koopiaid sellises asjas. Justiitsministri
  51. oktoobri
  52. a määrusega nr 67 kinnitatud Maa- ja linnakohtu reglement, millele tuginesid halduskohus ja ringkonnakohus, ei saa omada puutumust selle ametniku toimingute vaidlustamise korraga, kes on pädev lubama isikul tutvuda kriminaalasja materjalidega.
  53. A. Harkmanni kaebust tuleb käsitleda HKMS § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud avalik-õigusliku vaidlusena, mille jaoks pole kehtestatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teistsugust menetluskorda, mis välistaks halduskohtu pädevuse lahendada vaidlus. A. Harkmanni kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, hoolimata sellest, kas tema palutud materjalidega tutvumist reguleeris Avaliku teabe seadus, Maa- ja linnakohtu reglement või mõni muu õigusakt. Halduskohtul puudus võimalus tagastada A. Harkmanni kaebus läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel.
  54. A. Harkmanni erikaebus rahuldatakse ja tema kaebus saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Kuna kaebus saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu halduskohtule, siis puudub kolleegiumil vajadus ja võimalus analüüsida erikaebuses esitatud muid väiteid. Hele-Kai Remmel, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.