← Eesti

3-3-1-7-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-7-03

  1. märts 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann AS Ramsun kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  2. märtsi
  3. a ettekirjutuse nr 10-13/461 tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/219/2002 AS Ramsun kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Peatada menetlus õiguskantsleri poolt
  6. veebruaril 2003 Riigikogule tehtud ettepaneku - viia Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega - menetlemise tulemuste selgumiseni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas
  8. märtsi
  9. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu
  10. aasta eest 676 772 krooni ja
  11. aasta eest 572 543 krooni ning intressi 393 033 krooni. AS Ramsun esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes ettekirjutuse tühistamist ja haldusakti tagasitäitmist. Tallinna Halduskohtu
  12. detsembri
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-956/2001 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  14. oktoobri
  15. a otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus on õige ning AS Ramsun apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  16. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  17. novembri
  18. a otsusega asjas nr 3-4-18-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks. Viidatud kohtuotsusega tunnistati põhiseadusevastaseks nii varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 osas, millega volitati rahandusministrit kehtestama intressi määra kui ka rahandusministri vastavad määrused osas, millega intressimäär kehtestati.
  19. jaanuaril 2003 jõustunud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega muudeti Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 ja sõnastati järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt: 1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 - 0,15 % päevas; 2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 % päevas; 3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 - 0,07 % päevas; 4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0,035 % päevas; 5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0,07 % päevas."
  20. AS Ramsun taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud tõendid osaliselt hindamata ja osa kohtu järeldusi on õiguslikult põhjendamata. Väidetavalt maksuvõlalt on intressid arvestatud õigusvastaselt, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  21. novembri
  22. a otsusega asjas nr 3-41-8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maksuamet on seisukohal, et intressi arvestamise õiguslike aluste põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole iseseisvaks põhjuseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisel, sest kassaator ei ole intressi põhiseadusevastasusele viidanud Tallinna Halduskohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus. Asja läbivaatamine toimus
  23. veebruaril 2003 kohtuistungil. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. AS Ramsun kassatsioonkaebuse lahendamine eeldab, et Riigikohtu halduskolleegium võtab seisukoha maksuvõlalt intressi arvestamise põhiseaduslikkuse osas. Põhiseaduslikkuse kontrolli saab protsessiosaline Riigikohtus taotleda sellele vaatamata, et seda küsimust I ja II astme kohtus ei tõstatatud. Pealegi on õiguskantsler teinud
  25. veebruaril 2003 Riigikogule ettepaneku viia Maksukorralduse seaduse
  26. jaanuaril 2003 jõustunud § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.
  27. Asja intresse puudutava osa lahendamine üksnes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  28. novembri
  29. a otsuse alusel ei ole võimalik, sest selle otsusega põhiseadusevastaseks tunnistatud intressi arvestamise õiguslikud alused on asendatud seadusega kehtestatud samasisulise regulatsiooniga. Kohtul puudub võimalus jätta selline tagasiulatuva jõuga seadus kohaldamata, kui ta ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet. Põhiseaduslikkuse järelevalvet ei algata Riigikohtu halduskolleegium juba seepärast, et õiguskantsler on teinud Riigikogule ettepaneku viia Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.
  31. juulil 2002 jõustunud Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 74 lg-ga 1 täiendati Halduskohtumenetluse seadustiku § 22 lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses:

(2)Halduskohus võib menetluse peatada: ... "4) Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust." Selles sättes on menetluse peatamise alusena nimetatud samaaegselt Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamist. Kuid põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ammendu kohtumenetlusega. Näiteks on õiguskantsleril Põhiseaduse § 142 alusel kohustus enne kohtumenetluse algatamist teha vaidlustatud akti vastu võtnud organile ettepanek viia see Põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui kohus kohaldab sellist vaidlustatud akti või algatab sama akti suhtes omakorda põhiseaduslikkuse järelevalve, võib see viia ebamõistliku tulemuseni. Haldusasja menetluse peatamine põhjusel, et õiguskantsler on teinud ettepaneku viia vaidlustatud akt Põhiseaduse või seadustega kooskõlla, võib aga pikendada menetluseks kuluvat aega. Kuid ajakulu ei pruugi üles kaaluda võimalikku ebamõistlikku tulemust, kui kohtumenetlust ei peatata. Tuleb ka eeldada, et õiguskantsler ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet kergekäeliselt. Oluline on seegi, et HKMS § 22 lg 2 p 4 laiendava tõlgendamise korral ei pea kohus menetlust peatama, vaid üksnes võib seda vajadusel teha. Neil põhjustel peab Riigikohtu halduskolleegium õigeks tõlgendada HKMS § 22 lg 2 p 4 laiendavalt.
  1. Nii HKMS §-st 22 kui ka TsMS §-st 214 tuleneb, et menetlus peatatakse mitte tähtajatult, vaid kindlaksmääratud tähtajaks. HKMS § 22 lg 2 p-s 4 märgitud tähtaeg on seotud kohtumenetlusega ja poleks seetõttu kohaldatav õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepaneku tõttu menetluse peatamisel. Võimalikult lähedane viidatud regulatsioonile on peatada menetlus õiguskantsleri ettepaneku läbivaatamise ajaks kuni Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla Põhiseadusega või on õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et vaidlustatud seadus on Põhiseadusega kooskõlas või on jõustunud Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mille menetlus algatati seetõttu, et Riigikogu ei viinud seadust kooskõlla Põhiseadusega.
  2. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks peatada selles haldusasjas menetlus, sest AS Ramsun kassatsioonkaebuse maksuintresse puudutava osa lahendamine enne õiguskantsleri ettepaneku läbivaatamist ei ole mõistlik. Menetlus uuendatakse, kui Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla Põhiseadusega või on õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et vaidlustatud seadus on Põhiseadusega kooskõlas või jõustub Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mille menetlus algatati õiguskantsleri ettepanekul seetõttu, et Riigikogu ei viinud seadust kooskõlla Põhiseadusega.
  3. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et analoogilistes asjades on põhimõtteliselt võimalik teha osaotsus, jätkates intresse puudutavas kaebuse osas menetlust. Menetluse selline jätkamine ei tähenda, et kohus ei või jätkuvat menetlust peatada. Käesolevas asjas ei ole osaotsuse tegemine otstarbekas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.