← Eesti

3-1-3-4-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-4-03 Otsuse kuupäev 18. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi A.V

§ 143

lg 2 p 2 järgi mõistetud ärakandmata karistuse - ühe aasta vabadusekaotuse võrra ja lugeda A.V. lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.V. karistusaja hulka tema poolt
  2. märtsist kuni
  3. juulini
  4. a ja
  5. märtsist kuni
  6. detsembrini
  7. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o üks aasta ja seitseteist päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks aasta, üks kuu ja kolmteist päeva vangistust.
  8. A.V. vangistusaja alguseks lugeda
  9. detsember
  10. a.
  11. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  12. Välja mõista A.V-lt 1303,90 kr (üks tuhat kolmsada kolm krooni ja üheksakümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  13. märtsil
  14. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Tallinna Linnakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsusega tunnistati A.V. süüdi KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud vabadusekaotust tingimisi üheaastase katseajaga. 1.2 Tallinna Linnakohtu
  17. juuli
  18. a otsusega tunnistati A.V. süüdi KrK § 2025 lg 1 ja § 143 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vastavalt arestiga kolm kuud ja vabadusekaotusega üks aasta. KrK § 40 lg 1 alusel luges kohus lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liitis kohus sellele karistusele Tallinna Linnakohtu
  19. jaanuari
  20. a otsusega mõistetud kandmata karistuse ja mõistis A.V. lõplikuks karistuseks üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel arvas kohus karistustähtaja hulka A.V. poolt
  21. märtsist kuni
  22. juulini
  23. a eelvangistuses viibitud aja, lugedes seega kandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta vabadusekaotust. KrK § 47 alusel jättis kohus selle karistuse tingimuslikult kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. 1.3 Tallinna Linnakohtu
  24. novembri
  25. a määrusega vabastati A.V. KarSRS § 1 lg 3 alusel talle Tallinna Linnakohtu
  26. jaanuari 2000.

§ 15lg 2 - § 139 lg 1 järgi mõistetud karistusest ja Tallinna Linnakohtu 20.

juuli 2001.

§ 2025

lg 1 järgi mõistetud karistusest ning muudeti vastavalt andmeid karistusregistris. Samas märkis kohus, et varasemast liitkaristusest jääb muutmata A.V-le Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001.

§ 143

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust tingimisi kaheaastase katseajaga.

  1. Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega tunnistati lihtmenetluse kokkuleppe alusel kohtu alla antud A.V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ning § 143 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega vastavalt kaheksa kuud ja üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis linnakohus A.V-le liitkaristuseks ühe aasta ja kaks kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, ühe aasta vabadusekaotuse võrra, lugedes A.V. lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka A.V. poolt
  6. märtsist kuni
  7. detsembrini 2002 eelvangistuses viibitud aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  8. Tallinna Linnakohtu
  9. detsembri
  10. a otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse A.V., kes taotleb tema poolt
  11. märtsist kuni
  12. juulini 2001 eelvangistuses viibitud aja arvamist karistusaja hulka, samuti seda, et karistuste liitmisel arvestataks Tallinna Linnakohtu
  13. novembri
  14. a karistuse kandmisest vabastamise määrusega.
  15. Riigikohtu istungil toetas A.V. kaitsja kohtuvea parandamise avalduses esitatud taotlust. Prokurör leidis et KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata A.V. eelvangistuses viibimine
  16. märtsist kuni
  17. juulini
  18. a tema karistusaja hulka. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  19. Tallinna Linnakohtu
  20. novembri
  21. a määrusega vabastati A.V. KarSRS § 1 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu
  22. jaanuari 2000.

§ 15lg 2 - § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja Tallinna Linnakohtu 20.

juuli 2001.

§ 2025lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Karistuse kandmisest vabastamisel ei tekkinud vajadust Kar

SRS § 3 lg 4 alusel uue liitkaristuse moodustamiseks, sest A.V. jäi vabastamata üksnes

  1. juuli 2001 otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Selle kuriteo toimepanemise eest oli A.V. karistatud ühe aasta vabadusekaotusega tingimisi kaheaastase katseajaga ning
  2. novembri
  3. a määruses märkis Tallinna Linnakohus, et viimatinimetatud karistus jääb muutmata.
  4. Tallinna Linnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsusega karistati A.V. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ning § 143 lg 2 p 2 järgi kokku vangistusega üks aasta ja kaks kuud. Suurendades seda liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - ühe aasta võrra, luges kohus A.V. lõplikuks karistuseks kaks aastat kaks kuud vangistust. Kohus jättis aga tähelepanuta, et lisaks eelvangistuses viibimisele
  7. märtsist kuni
  8. detsembrini
  9. a oli A.V. viibinud eelvangistuses ka
  10. märtsist kuni
  11. juulini
  12. a. ning Tallinna Linnakohtu
  13. juuli
  14. a otsuse kohaselt tuli see aeg arvata karistuse tähtaja hulka. KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.
  15. detsembri otsusega jättis kohus A.Vle liitkaristuse mõistmisel aga eelvangistuses viibitud aja
  16. märtsist kuni
  17. juulini
  18. a karistusaja hulka arvamata, millega kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust.
  19. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  20. detsembri
  21. a otsuse A.V-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.