KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-29-03 Otsuse kuupäev 19. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi AS V. V. haldusõigus

§ 5

lg 1 ja § 6 lg 1 sätestavad, et enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumise kohta alustatud füüsilise või juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asi lõpetatakse, kui haldusõiguserikkumiseks on tegu, mis karistusseadustiku või muu väärteokoosseisu sätestava seaduse järgi ei ole enam karistatav väärteona ega kuriteona.

§ 6

lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse füüsilise või juriidilise isiku poolt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka karistusseadustiku või muu seaduse järgi, haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu haldusõiguserikkumise koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi.

§ 6

lg 4 sätestab, et karistuse kohaldamisel juriidilisele isikule pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumise eest lähtutakse haldusõiguserikkumise toimepanemise ajal kehtinud juriidilise isiku haldusvastutust sätestava seaduse vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. 5.

1. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Sama sätestasid ka HÕS § 4 lg-d 1 ja 2, mis kehtisid arutatava teo toimepanemise ajal. KarS § 47 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni.
2. Esmalt tuleb kontrollida, kas tegu, mille eest AS-i V. V. karistati MKS § 167 lg 4 järgi, on väärteona karistatav ka pärast Karistusseadustiku jõustumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et
3. augustil
4. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis nr 89 kirjeldatud tegu on pärast Karistusseadustiku jõustumist karistatav väärteona MKS § 152 lg 2 järgi rahatrahviga kuni viiskümmend tuhat krooni. Seega puudub alus asjas menetluse lõpetamiseks

§ 6lg 1 alusel.

7. Lähtudes

§ 6lg-st 2 ja Kar

S § 5 lg-st 1 tuleb AS-i V. V. õiguserikkumine kvalifitseerida teo toimepanemise ajal -

1. veebruarist
2. a kuni
3. jaanuarini
4. a - kehtinud seaduse järgi, s.o enne
5. juulit
6. a kehtinud MKS § 30 lg 1 p 4 järgi.
7. Juhindudes

§ 6lg-st 4, Kar

S § 5 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 ning

1. juulil
2. a jõustunud MKS § 152 lg-st 2 tuleb AS-ile V. V. mõistetud karistust kergendada ja mõista uueks karistuseks rahatrahv viiskümmend tuhat krooni.
3. Väärteomenetlusõiguse rikkumist kohtuvälise menetleja ega kohtu poolt Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud. Asjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel on kohtuväline menetleja ja kohus tuvastanud, et AS-i V. V. ja OÜ F. A., OÜ R. T. ja OÜ I. vahel ei ole tegelikke tehinguid toimunud ja arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud. AS V. V. rikkus TMS § 54 lg-te 2 ja 4 sätteid sellega, et jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu tõestamata väljamaksetelt summas 1 214 898 krooni. Otsustes on näidatud tõendid ja põhjendused, millede alusel kohtuväline menetleja ja kohus sellistele järeldustele jõudsid. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et selliste tegude toimepanemine AS V. V. töötajate poolt ei ole võimalik ettevaatamatusest. Riigikohtul puuduvad volitused kassatsioonimenetluses täiendavate tõendite kogumiseks ja uute faktiliste asjaolude tuvastamiseks.
4. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viljandi Maakohus on
5. oktoobril
6. a kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust VTMS § 149 p-de 1 ja 2 mõttes. Juhindudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 1, § 176 lg-test 1-3 ja §-st 177 tuleb Viljandi Maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher