← Eesti

3-1-1-28-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-28-03 Otsuse kuupäev

  1. märts
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi A. D. süüdistuses KrK § 107 lg 1 ja § 197 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/675/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirs"i kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  5. veebruar
  6. a Istungil osalenud isikud A. D. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus A. D. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 107 lg 1 järgi ja temale liitkaristuse mõistmise osas.
  10. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  11. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
  12. Välja mõista A. D.-lt 613 krooni ja 60 senti riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Otsus jõustub
  13. märtsil
  14. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Tallinna Linnakohtu
  16. aprilli
  17. a otsusega tunnistati A. D. süüdi KrK § 107 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kaheksa-aastase vabadusekaotusega. Süüditunnistamisel KrK § 197 lg 2 p 2 järgi karistati teda üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõistis kohus A. D.-le lõplikuks karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust. Kohus luges mõistetud karistusest kantuks A. D. poolt
  18. jaanuarist kuni
  19. veebruarini
  20. a ja
  21. märtsist kuni
  22. maini
  23. a eelvangistuses viibitud aja. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka P. L. ja A. M., kuid nende isikute osas pole kassatsioonprotesti esitatud.
  24. Kriminaalkoodeksi § 107 lg 2 p 2 järgi tunnistati A. D. süüdi selles, et ta lõi
  25. detsembril
  26. a kella 01.43 paiku Tallinnas P. tn. X maja juures huligaansel ajendil korduvalt R. N.-i jalgadega ja noaga, millega tekitas kannatanule kehavigastusi. Üks kehavigastus oli üliraske. Kriminaalkoodeksi § 197 lg 2 p 2 järgi tunnistati A. D. süüdi selles, et ta
  27. märtsil
  28. a kella 01.00 ajal ärandas koos A. M.-ga Tallinnas K. tn Z maja eest ajutise kasutamise eesmärgil S. T.-le kuuluva sõiduauto VAZ
  30. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas A. D. apellatsioonkaebuse, milles ta palus linnakohtu süüdimõistev otsus tühistada. A. D. taotles enda õigeksmõistmist KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja KrK § 107 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi.
  31. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  32. novembri
  33. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
  34. aprilli
  35. a otsus A. D. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 107 lg 2 p 2 järgi, samuti A. D.-le KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Ringkonnakohus tunnistas A. D. süüdi KrK § 107 lg 1 järgi ja karistas teda nelja-aastase vangistusega. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistis A. D.-le liitkaristuseks neli aastat vangistust. 4.1 Kriminaalkolleegium märkis, et
  36. septembril
  37. a jõustus Karistusseadustik ning A. D. poolt toimepandu on karistatav KarS § 118 järgi. Erinevalt KrK § 107 lg 2 p-st 2 ei ole KarS §-s 118 ettenähtud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks huligaane ajend. Sellest tulenevalt leevendab kehtiv seadus kohtualuse olukorda. Osutades KarS § 5 lg-le 2, mis sätestab, et seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud, kvalifitseeris ringkonnakohus A. D. poolt toimepandud teo KrK § 107 lg 1 järgi. 4.2 A. D.-le mõistetud karistus viidi vastavusse KrK § 107 lg 1 sanktsiooniga. Kohtukolleegium leidis, et A. D. tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras ja seoses karistuse leevendamisega tuleb kergendada ka mõistetud liitkaristust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  38. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  39. novembri
  40. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs. Prokurör palub tühistada ringkonnakohtu otsuse A. D. süüdimõistmises KrK § 107 lg 1 järgi, samuti talle mõistetud liitkaristuse osas ning tagastada kriminaalasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. 5.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus on otsustamisel läinud vastuollu nii KarSRS § 3 lg-s 2 sätestatuga kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. novembri
  42. a otsuses nr 3-1-1-121-02 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, tuleb kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi kohaselt isegi siis, kui mõnda Kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole Karistusseadustiku vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Seetõttu tegi ringkonnakohus vea ka karistuse mõistmisel. 5.2 Tulenevalt KarRS § 3 lg-st 3 oleks ringkonnakohus pidanud karistuse mõistmisel lähtuma KarS § 118 ja KrK § 107 lg 2 sanktsioonidest. Seega tulnuks kohtul A. D.-le karistuse mõistmisel lähtuda nelja kuni kümneaastasest vangistusest. Võttes aluseks ringkonnakohtu seisukoha, et A. D.-le tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, ei saa kuidagi nõustuda A. D.-le mõistetud nelja-aastase vangistusega. Ringkonnakohus on jätnud ka motiveerimata, miks ta lähtus A. D.-le liitkaristuse mõistmisel kergema karistuse raskema karistusega katmisest, samas kui linnakohus oli kasutanud karistuste täieliku liitmise põhimõtet.
  43. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör esitatud kassatsioonprotesti. Kaitsja arvates ei kuulu protest rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri kassatsioonprotest on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses 3-1-1-121-02,
  45. novembrist
  46. a I. K. süüdistusasjas (RT III 2002, 35, 383) märgituga, on kohtukolleegium jätkuvalt seisukohal, et KarSRS § 3 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi isegi siis, kui mõnda Kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole Karistusseadustiku vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud.
  47. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tuvastas A. D. süü üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises huligaansel ajendil ja jättis rahuldamata kohtualuse taotluse tema tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KrK § 113 järgi. Kuna ka Karistusseadustiku järgi on karistatav teise isiku tahtlik noaga löömine ja korduv jalgadega peksmine, millega põhjustatakse eluohtlik vigastus ning seda sõltumata ajendist või inimese sisemisest põhjusest, mis teda süüteo toimepanemisele viis, siis puudus vajadus A. D. toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimiseks.
  48. Hinnates A. D.-le mõistetud karistuse seaduslikkust, tuleb kontrollida, kas üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest mõistetud karistus kaheksa aastat vabadusekaotust ületab KarS § 118 sanktsioonis ettenähtud vangistuse ülemäära. Kui linnakohtu poolt mõistetud karistus jääb selle sanktsiooni raamidesse, siis puudub ringkonnakohtul iseenesest kohustus ja alus mõistetud karistuse kergendamiseks. Karistuse kergendamine võib tulla kõne alla üksnes siis, kui ringkonnakohus tuvastab, et linnakohus on A. D. karistamisel eiranud karistuse mõistmise aluseid.
  49. Seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse A. D. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 107 lg 1 järgi ja liitkaristuse mõistmise osas.
  50. Kuna A. D. ei teatanud tähtaegselt Riigikohtule kokkuleppel kaitsja valimisest, siis Riigikohus määras talle kaitsjaks vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kes tutvus kriminaalasja materjalidega ja valmistus esinema Riigikohtu istungil. Seetõttu kuulub temale makstav tasu 613 krooni ja 60 senti sissenõudmisele kohtualuselt. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.