← Eesti

3-1-3-3-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-3-03 Otsuse kuupäev 25. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi A.P. süüdistusasi KrK § 19

§ 40lg 3 alusel mõistetud lõplik karistus muutmata.

  1. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus A.

§ 40lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi liitkaristuse mõistmiseks Kar

S § 65 lg 1 alusel Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

  1. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  2. Välja mõista A.P-lt riigieelarve tuludesse 1073 krooni ja 80 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
  3. märtsil
  4. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tallinna Linnakohtu
  6. märtsi
  7. a kohtuotsusega tunnistati A.P. süüdi ja teda karistati KrK § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ning KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 4 kuud. KrK § 40 lg 1 sätete alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja A.P. lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 sätete alusel loeti selle otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks Lääne-Viru Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 2 aastat vabadusekaotust ning A.P. lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. Karistusest loeti kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud ajavahemikud
  10. augustist kuni
  11. oktoobrini
  12. a,
  13. veebruarist kuni
  14. veebruarini
  15. a ning
  16. märtsist kuni
  17. oktoobrini
  18. a - kokku 9 kuud ja 2 päeva. A.P. kandmisele kuuluv karistus oli 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva kohtuotsuse kuulutamise päevast,
  19. märtsist
  20. a.
  21. A.P. esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kuid loobus sellest Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil
  22. oktoobril
  23. a. Ringkonnakohus tegi samal päeval määruse A.P. suhtes apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta.
  24. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
  25. veebruaril
  26. a toimus Harju Maakohtus istung, kus arutati kriminaalasja A.P. süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi. Selles asjas kuulutas Harju Maakohus otsuse samuti
  27. märtsil
  28. a. Viimatinimetatud otsusega mõisteti A.P. süüdi KrK § 1151 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 40 lg 3 sätete alusel liideti ka sellele karistusele Lääne-Viru Maakohtu
  29. oktoobri
  30. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 10 kuud ja 1 päev - ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.P-le 2 aastat 2 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  31. märts
  32. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. detsembri
  34. a otsusega nr 3-1-1-126-
  35. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  36. Riigiprokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu
  37. märtsi
  38. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  39. oktoobri
  40. a otsustes A.

§ 40lg 3 sätete alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.

Prokurör palub saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks A.P-le liitkaristuse mõistmiseks KarS § 65 lg 1 järgi. Avaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohus ja Tallinna Linnakohus on hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsis A.P-le karistuse kujundamisel käsitanud liidetavana ühte ja sama kohtuotsust. Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohtu poolt

  1. märtsil
  2. a liitkaristuse mõistmine KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse koostoimel on ebaseaduslik, sest konkureerivaks kohtuotsuseks on Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kohtuvea parandamise avalduse rahuldamist, kaitsja vaidles sellele vastu.
  8. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjades A.P. suhtes tehtud kohtulahenditega ja nende aluseks olevate materjalidega leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  9. A.P. ebaõige kriminaalõigusliku kohtlemise on kaasa toonud asjaolu, et ühel ja samal päeval on erinevates esimese astme kohtutes arutatud ja tehtud kohtuotsused erinevates kriminaalasjades ühe ja sama isiku suhtes. A.P-le kuulutati
  10. märtsil
  11. a kaks kohtuotsust, neist esimene oli Harju Maakohtu otsus süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi (kriminaalasi nr 1/1-15/02) ja teine oli Tallinna Linnakohtu otsus süüdistuses KrK § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 (kriminaalasi nr 1/1-2397/01) järgi. Mõlemad kohtud on mõistnud A.P-le lõpliku karistuse KrK § 40 lg 3 alusel ja käsitanud karistuse moodustamisel ühe liidetavana Lääne-Viru Maakohtu
  12. oktoobri
  13. a kohtuotsusega mõistetud karistust. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt kuulutati Tallinna Linnakohtu
  14. märtsi
  15. a otsus kellaajaliselt hiljem ja seetõttu tühistab kriminaalkolleegium selle otsuse A.

§ 40lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.

  1. Kriminaalkolleegium tühistab Tallinna Linnakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsuse eeltoodud osas ka seetõttu, et selle otsusega konkureerib Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus, mitte aga Lääne-Viru Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsus. Viimatinimetatud otsusega mõistetud karistus on juba liidetud A.

§ 40lg 3 alusel Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsusega mõistetud karistusele. 9. Kr

K § 40 lg 3 sätete selline rikkumine on toonud kaasa olukorra, kus kahe jõustunud kohtuotsusega (Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a ja Tallinna Linnakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsustega) A.P-le mõistetud karistused on tegelikult jäänud liitmata. Samas on A.P-le Lääne-Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega mõistetud karistust alusetult liidetud kaks korda hiljem mõistetud karistusega (Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a ja Tallinna Linnakohtu
  9. märtsi
  10. a kohtuotsustes). Seda rikkumist ei tuvastanud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kui ta A.P. kaaskohtualuste apellatsioonkaebuste alusel kontrollis Tallinna Linnakohtu
  11. märtsi
  12. a otsuse seaduslikkust.
  13. Juhindudes KrK § 40 lg-st 3, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  14. märtsi
  15. a kohtuotsuse A.

§ 40

lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a kohtuotsuse osas, millega jäeti linnakohtu otsus A.P. suhtes muutmata ning saadab selles osas kriminaalasja Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.