← Eesti

3-1-3-1-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-1-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev

  1. veebruar 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi T.O. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a määrus kriminaalasjas nr 2-1304/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Tatjana Tamme avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  4. jaanuar
  5. a Istungil osalenud isikud T.O. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Lükata kohtuotsuse tegemine T.O. süüdistusasjas KrMK § 218 lg 11 alusel edasi kuni Riigikohtu üldkogu otsuse avaldamiseni S.B.süüdistusasjas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsusega tunnistati T.O. süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust. Vabadusekaotuslikku karistust ei pööratud vastavalt KrK §-le 47 täitmisele tingimusel, et T.O. ei pane aastase katseaja kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab talle KrK § 471 ja KrK § 47 lg 3 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti kohustati T.O-d väljamõistetud tsiviilhagi hüvitama perioodiliste maksetena.
  9. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja taotles
  10. augustil
  11. a T.O-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramist, sest T.O. ei täitnud talle kohtu poolt pandud igakuiseid rahalisi kohutusi ning esitas nende täitmise kohta valeandmeid. Kohus jättis
  12. oktoobri
  13. a määrusega taotluse rahuldamata. Kriminaalhooldaja tegi
  14. veebruaril
  15. a uue erakorralise ettekande, milles taotles vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu
  16. veebruari
  17. a määrusega kuulutati T.O. tagaotsitavaks, sest talle polnud võimalik kohtukutset üle anda ning kohtuistungile ta ei ilmunud. Tema kinnipidamisel kohaldatavaks tõkendiks määrati vahi alla võtmine. T.O. peeti kinni
  18. juunil
  19. a ning võeti vahi alla. Tartu Maakohtu
  20. septembri
  21. a määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Kohus asus seisukohale et
  22. septembrist
  23. a kehtima hakanud KarS § 201 lg 1, mis vastab KrK § 1411 lg-le 1, kergendab karistust ning selle sanktsioon näeb ette üksnes rahalise karistuse. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Eelnevast juhindudes leidis kohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata vastavalt KarS §-le 5 lg
  25. Tartu Maakohtu
  26. septembri
  27. a määruse peale esitas prokurör Ruti Kilg eriprotesti, milles taotles määruse tühistamist ning T.O-le Tartu Maakohtu
  28. detsembri
  29. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Prokurör leidis, et alates
  30. septembrist
  31. a reguleerib KrK § 47 järgi karistusest vabastatud isiku suhtes kohtuotsuse täitmist KarSRS § 4 p 2, mis sätestab, et nende isikute suhtes jätkatakse kohtuotsuste täitmist vastavalt KarS §-le
  32. Kuna kohus tuvastas, et T.O. on katseaajal rikkunud kontrollnõudeid, siis on olemas KarS § 74 lg-s 4 loetletud alused karistuse täitmisele pööramiseks. Samuti leidis prokurör, et kuna kohus on viidanud karistuse täitmisele pööramata jätmisel KarS § 201 lg 1 sanktsioonile ja KarS § 5 lg 2 tagasiulatuva jõu kohta, siis on kohus T.O. sisuliselt vabastanud kriminaalkaristuse kandmisest seoses Karistusseadustiku jõustumisega. Kriminaalkaristuse kandmisest vabastamise alused on sätestatud KarSRS § 1 p-des 1-
  33. Kuna isikuid, keda on karistatud KrK § 1411 lg 1 järgi vabadusekaotusega ja kes kannavad karistust
  34. septembri
  35. a seisuga, ei saa vabastada karistuse kandmisest seoses Karistusseadustiku jõustumisega, sest alused selleks puuduvad, siis kujutab seaduse rakendamine, mille kohaselt T.O. vabastati karistuse kandmisest, PS §-s 12 sätestatud nõude rikkumist, mille kohaselt on kõik isikud seaduse ees võrdsed.
  36. Tartu Ringkonnakohus jättis
  37. oktoobri
  38. a määrusega eriprotesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning asus seisukohale, et KarSRS § 4 p-s 2 peetakse silmas isikuid, keda on võimalik saata vangistust kandma nii Kriminaalkoodeksi kui ka Karistusseadustiku eriosas ettenähtud sanktsioonide alusel. Kohus ei nõustunud eriprotestis väljendatud seisukohaga, et võrdselt pole koheldud isikuid, kes kannavad KrK § 1411 lg 1 järgi karistust ja neid, kes on karistusest tingimisi vabastatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  39. Tartu Ringkonnakohtu
  40. oktoobri
  41. a määruse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse riigiprokurör Tatjana Tamm ning taotles määruse tühistamist ja materjalide saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 5.
  42. Prokurör leiab, et Tartu Ringkonnakohus on KarSRS § 4 p 2 tõlgendanud meelevaldselt. Taolise tõlgenduse järgi peaks seoses Karistusseadustiku rakendamisega läbi vaatama kõik kohtuotsused, millega mõistetud karistused pole vastavuses praegu kehtiva seadustiku sanktsioonidega. See aga ei tulene seadusest. 5.
  43. Samuti leiab prokurör, et isegi juhul, kui T.O. teojärgne karistus kehtiva seaduse kohaselt poleks seotud vabadusekaotusega, ei tuleks T.O-d karistusest vabastada. Vastavalt KarSRS § 3 lg-le 3 tuleb karistuse mõistmisel pärast Karistusseadustiku kehtima hakkamist enne selle jõustumist toime pandud kuriteo eest lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Juhindudes KarS § 5 lg-st 2 oleks kohtud pidanud T.O-le kergema karistusena kohaldama rahatrahvi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  44. Käesolevas asjas tuleb otsustada, kas T.O. suhtes kuulub KarS § 5 lg 2 alusel kohaldamisele karistust kergendava seaduse tagasiulatuv jõud. Karistusseadustiku rakendamise seadus (RT I 2002, 56, 350) sellele küsimusele vastust ei anna. Sama probleem on lahendamisel Riigikohtu üldkogu menetluses olevas S.B. süüdistusasjas, milles on tõusetunud ka põhiseaduslikkuse järelevalve küsimused. Kohtuotsus S.B. süüdistusasjas on kuulutamata. KrMK § 218 lg 11 kohaselt võib kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise oma algatusel edasi lükata Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada kriminaalasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Kuna käesolevas asjas tuleb lahendada samasisuline probleem, mis on tõusetunud juba Riigikohtu üldkogu menetluses olevas S.B. süüdistusasjas, milles tehtav kohtuotsus võib mõjutada kohaldamisele kuuluva kriminaalseaduse kehtivust, siis tuleb kohtuotsuse tegemine T.O. süüdistusasjas KrMK § 218 lg 11 alusel edasi lükata kuni Riigikohtu otsuse avaldamiseni S.B. asjas. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.