← Eesti

3-3-1-24-03

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-24-03

  1. aprill 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Jutta-Victoria Askergreni ja Christina Broströmi kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a määrus haldusasjas nr 2-3/781/2002 Jutta-Victoria Askergreni erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Jutta-Victoria Askergreni erikaebus.
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  6. detsembri
  7. a määrus haldusasjas nr 2-3/781/2002 ja teha asjas uus määrus ning tagastada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus Tallinna Halduskohtu
  8. novembri
  9. a määruse haldusasjas nr 3-645/2002 peale läbivaatamatult. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
  10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  12. juuni
  13. a otsusega nr 12156 tühistati sama komisjoni
  14. septembri
  15. a otsus nr 9256,
  16. jaanuari
  17. a otsus nr 11960,
  18. aprilli
  19. a otsus nr 12061 ja muudeti
  20. septembri
  21. a otsust nr 3734 ning loeti omandireformi õigustatud subjektideks Tallinnas Pärnu mnt 40 asuvate ehitiste ja krundi suhtes Doris Adams Hannura, Helen Ilona Kask ning Senta Tomingas Lemm (igaüks 1/4 mõttelises osas). Jutta Askergreni ja Christina Broströmi taotlused jäeti ORAS § 7 lg 3 alusel rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse
  22. veebruari
  23. a korralduse nr 449-k punktiga 1 tagastati Tallinnas Pärnu mnt 40 asuvad hooned Doris Adams Hannura, Helen Ilona Kase, Jutta Askergreni, Christina Broströmi ja Senta Tomingas Lemmi omandisse. Linnavalitsuse
  24. oktoobri
  25. a korralduse nr 4236-k punktiga 1 muudeti Tallinna Linnavalitsuse
  26. veebruari
  27. a korralduse nr 449-k punkti 1 ning tagastati Pärnu mnt 40 asuvad hooned Doris Adams Hannurale, Helen Ilona Kasele ja Senta Tomingas Lemmile (igaühele neist 1/4 mõttelises osas).
  29. novembril 2001 esitasid J. Askergren ja C. Broström Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  30. juuni
  31. a otsuse nr 12156 osalist tühistamist. Halduskohtu
  32. jaanuari
  33. a määrusega (haldusasi nr 3-278/2002) lõpetati selle asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel.
  35. märtsil 2002 esitasid J. Askergren ja C. Broström Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  36. juuni
  37. a otsuse nr 12156 osaliselt ja Tallinna Linnavalitsuse
  38. oktoobri
  39. a korralduse nr 4236-k punkti
  40. Kaebuse kohaselt sai kaebajate esindaja H.-E. Roosve vaidlustatud korralduse kätte posti teel alles
  41. jaanuaril
  42. Seega on kaebus esitatud Omandireformi aluste seaduse § 19 lg 1 järgi õigeaegselt.
  43. Tallinna Halduskohtu
  44. juuli
  45. a määrusega lõpetati menetlus J. Askergreni ja C. Broströmi kaebuses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 12156 osaliseks tühistamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
  46. Tallinna Halduskohtu
  47. novembri
  48. a määrusega luges kohus J. Askergreni ja C. Broströmi kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  49. oktoobri
  50. a korralduse nr 4236-k punkti 1 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks ning jättis Tallinna Linnavalitsuse ja kolmanda isiku Valentina Krasnikova taotluse asja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt kinnitas tunnistaja T. Krais, kes töötab Tallinna Maa-ameti vara tagastamise osakonna juhatajana, kohtule, et kaebajate esindaja H.-E. Roosve käis Pärnu mnt 40 asuva majaga seonduvates küsimustes
  51. jaanuaril 2001 abilinnapea vastuvõtul ning "sellel koosviibimisel arutati, käsitleti ja loeti vaidlusalust korraldust. Tavaliselt saadetakse sellised korraldused väljastusteatega, kuid korralduse saatmise kohta esindajale kohe pärast korralduse vastuvõtmist linnavalitsusel andmed puuduvad". Roosve väitis kohtuistungil, et tema sai vaidlustatud korraldusest teada
  52. jaanuaril 2002, mil selle ärakiri saabus pärast korduvaid nõudmisi posti teel. Tallinna abilinnapea juures
  53. jaanuaril 2001 toimunud umbes veerandtunnisel vastuvõtul ei lugenud ta vaidlustatud korraldust ning sellest ka ei räägitud. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et H.-E. Roosvele oleks vaidlustatud korraldus teatavaks tehtud enne
  54. jaanuari
  55. Seega on kaebus vaidlustatud korralduse tühistamiseks esitatud tähtaegselt.
  56. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu määruse peale erikaebuse, milles palus tühistada määruse ja lõpetada asja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu.
  57. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  58. detsembri
  59. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu
  60. novembri
  61. a määrus ja saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võiks HKMS § 12 lg 3 sõnastusest järeldada, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse tegemist seadus ette ei näe ja sellise määruse peale ei saa esitada ka erikaebust. Riigikohtu halduskolleegiumi
  62. juuni
  63. a määruses haldusasjas nr 3-3-136-01 ongi asutud seisukohale, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määrus ei ole vaidlustatav ning teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest on saavutatav menetlusvigade vaidlustamise regulatsiooni kaudu, s.o apellatsioonkaebuse esitamisega. Hilisemas, s.o
  64. märtsi
  65. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 on aga Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või kui vastavat määrust pole tehtud, siis on õigus vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist protsessinormi rikkumisena koos asjas tehtud sisulise otsusega. Seetõttu on antud juhtumil vastustajal õigus esitada erikaebust. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korralduse teatavakstegemine kaebajate esindajale H.-E. Roosvele enne
  66. jaanuari 2002 on tõendamata. Vastuseks H.-E. Roosve
  67. oktoobri
  68. a avaldusele anti talle
  69. oktoobril 2001 linnavalitsuses üle sama kuupäevaga dateeritud Tallinna Linnavalitsuse kiri nr 2/734-VA, milles märgitakse, et "võttes aluseks viimatinimetatud linnakomisjoni otsuse on käesolevaks ajaks Tallinna Linnavalitsuse 10.10.2001 korraldusega nr 4236-k muudetud ka Tallinna Linnavalitsuse 15.02.1995 korraldust nr 449-k jättes punktist 1 välja Jutta Askergreni ja Christina Broströmi, kelle taotlused viidatud põhjustel rahuldamata jäeti". Nimetatud kirjast pidi kaebajate esindaja H.-E. Roosve mõistma, et linnavalitsuse
  70. oktoobri
  71. a korraldusega on varasemat vara tagastamise korraldust muudetud ja tema volitajad on vara tagasisaajate hulgast välja arvatud. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebus on esitatud halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Samas leidis ringkonnakohus, et halduskohus pole teinud kaebajatele ettepanekut taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  72. J.-V. Askergreni erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  73. novembri
  74. a määrus. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määruse motiivid on vastuolulised ja need pole kooskõlas määruse resolutsiooniga. J.-V. Askergren väidab, et vaatamata korduvatele nõudmistele sai tema esindaja H.-E. Roosve vaidlustatud korralduse kätte alles
  75. jaanuaril 2002 ja sellest päevast tulebki hakata lugema kaebuse esitamise tähtaega. Haldusaktide osas, mis õigusaktide kohaselt tuleb kohustuslikus korras huvitatud isikutele välja saata, algab vaidlustamistähtaeg nende aktide kättesaamisest huvitatud isikute poolt. Niisuguste haldusaktide vaidlustamistähtaeg ei alga nende aktidest võimaliku juhusliku teadasaamise hetkest. Vastasel juhul kaotaks haldusaktide väljasaatmise või avaldamise kohustuslikkus igasuguse seaduskaitse. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  76. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 reguleerib kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimist ja on sõnastatud järgmiselt: "Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest." Halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg 3 sätestab: "Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus." Õigust esitada erikaebust kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale ei ole HKMS-s ette nähtud, sest HKMS ei näe üldse ette sellise määruse tegemist. Seega ei ole kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale võimalik erikaebust esitada. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium oma
  77. juuni
  78. a määruses haldusasjas nr 3-3-136-01 (RT III 2001, 20, 213). Ka tolles asjas oli erikaebus esitatud määruse peale, millega kaebus loeti tähtaegselt esitatuks. Kolleegium nõustus siis ringkonnakohtu seisukohaga, et erikaebus sellise määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. Muuhulgas on
  79. juuni
  80. a määruses põhjalikult selgitatud, miks ei ole erikaebuse esitamist võimalik tuletada HKMS § 12 lg 3 neljandast lausest. Samuti on nimetatud määruses selgitatud, et protsessiosaline võib taotleda mõjuva põhjuseta hilinenult esitatud kaebuse läbivaatamise lõpetamist. Kui vaatamata menetluse lõpetamise taotlusele tehakse hilinenud kaebuse kohta sisuline otsus, võib menetluse lõpetamist taotlenud isik vaidlustada tähtaja sätete kui protsessinormide rikkumist kohtuotsuse peale edasi kaevates. Riigikohtu halduskolleegiumi
  81. märtsi
  82. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (RT III 2002, 12, 122) punktis 14 leitakse: "HKMS kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või, kui vastavat määrust ei ole tehtud, siis vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist protsessinormi rikkumisena koos asjas tehtud sisulise otsusega eeldusel, et protsessinormi rikkumine on toimunud pärast uue seadustiku jõustumist." Nimetatud seisukoht erineb kolleegiumi
  83. juuli
  84. a määruses võetud seisukohast. Kolleegium leiab, et
  85. märtsi
  86. a otsuses sisalduv viide võimalusele esitada kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus on ekslik. Halduskohtumenetluse seadustiku kehtiv redaktsioon annab protsessiosalisele õiguse esitada erikaebus kaebetähtaja ennistamise määruse peale ning vaidlustada kaebuse tähtaegseks lugemine koos asjas tehtud sisulise otsusega protsessinormi rikkumisena, sõltumata sellest, kas tähtaja küsimuses tehakse eraldi määrus või mitte. Seetõttu ei saa Riigikohtu halduskolleegium ka käesoleva erikaebuse läbivaatamisel lahendada küsimust, kas kaebus on antud asjas esitatud tähtaegselt või mitte. J.-V. Askergreni erikaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega tagastab Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse Tallinna Halduskohtu
  87. novembri
  88. a määruse peale läbivaatamatult. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.