MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 8. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Koh

§ 191

p 10 kohaselt ei saa apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määrust määruskaebe korras vaidlustada ja seda - seaduses otseselt sätestatud keeldu on aktsepteeritud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-123-02 (RT III 2002, 35, 382). Taotluses rõhutatakse, et tulenevalt VTMS § 199 lg-st 2 on Viru Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse jõustumisega jõustunud ka IdaViru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus ja seda tuleks täitma asuda. Viru Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määruses sisalduv ebaõige osutamine määruskaebe võimalusele aga takistab maakohtu otsuse täitmist. Seetõttu taotlebki kaitsja, et ringkonnakohus kõrvaldaks VTMS § 212 lg 1 alusel tehtava määrusega ebaselguse ja selgitaks, et
7. jaanuari
8. a määrus ei ole tegelikult määruskaebe korras vaidlustatav.
9. Viru Ringkonnakohtu kohtunik Anne Palmiste vastuses ülalnimetatud taotlusele märgiti,

§ 212

näeb ette kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise korra, täita aga saab vaid jõustunud kohtulahendit. Käesolevas väärteoasjas aga kohtuniku arvates sisuline ja jõustunud ringkonnakohtu lahend puudub.

1. Viru Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Parrest, kes taotleb määruse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb ka väärteomenetluses lähtuda KrMK § 85 lg-st 1, mille kohaselt tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. VTMS § 137 lg 3 aga ei reguleeri kaebuse esitaja arvates mitte apellatsioonitähtaja arvutamise metoodikat vaid sätestab üksnes tähtaja pikkuse. Seega ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine kaebuse esitaja arvates mitte
4. kuupäevast, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o
5. detsembrist
6. a. Tähtaja lõpp langes järelikult
7. jaanuarile
8. a, mis oli aga puhkepäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks tööpäevaks oli
9. jaanuar
10. a seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht
11. AS. V. K. kaitsja vandeadvokaat T. Vaher on
12. jaanuaril
13. a Viru Ringkonnakohtule esitatud taotluses põhjendatult märkinud,

§ 191

p 10 kohaselt on välistatud määruskaebuse esitamine väärteomenetluse asjas tehtud apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määruse peale.

1. Seadusandja kõnealusele seisukohale VTMS § 191 p 10 sõnastamisel on juhitud tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
2. novembril
3. a kohtuasjas 3-1-1-123-02 (RT III 2002, 35, 382) tehtud kohtumääruses. Selles kohtumääruses märgitakse, et "Väärteomenetluse seadustiku § 191 punkti 10 kohaselt ei saa ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise kaebuse peale määruskaebust esitada. Sellest tulenevalt ei kuulu käesoleva määruskaebuse läbivaatamine Riigikohtu kriminaalkolleegiumi pädevusse."
4. Vaatamata eelöeldule ei saa käsitletava väärteomenetlusega seonduva õigusliku küsimuse puhul jätta arvestamata, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 9 on kriminaalmenetluses apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse- või protesti läbivaatamata jätmise kaebused erikaebe (määruskaebe) korras vaidlustatavad. Seisukohta, et kriminaalmenetluses peab kindlasti olema võimalik vaidlustada kõnealuseid kaebuse läbivaatamata jätmise määrusi, on põhjendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tehtud lahendites 3-1-1-37-98 (RT III 1998, 14, 150) ja 3-1-1-108-00 (RT III 2000, 27, 299). Põhjendus on eeskätt selles, et kõnealuste kaebuste läbivaatamata jätmisel on tegemist otsustusega vastavas küsimuses kohtukaebeõiguse välistatuse kohta ja sellist - põhiõiguse riivet sisaldavat otsustust peab olema võimalik vähemalt üks kord kohtulikult kontrollida.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, tõdedes, et seadusandja on kohtukaebeõigust kui põhiõigust riivava küsimuse lahendanud kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kardinaalselt erinevalt ning juhindudes AKKS § 58 lg-test 1 ja 2, leiab, et kriminaalasi tuleb anda lahendamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris