Obsah (7)

§ 1§ 41§ 27§ 62§ 46§ 30§ 25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-26-03 Otsuse kuupäev 10. aprill 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus

§ 1

p 11 mõistes on AS Eesti Raudtee tollitransiitveol printsipaaliks,

§ 41

lg 2 kohaselt toimub kauba tollitransiit printsipaali vastutusel,

§ 27

lg 1 kohaselt on kaup tolli järelevalve all tolliterritooriumile toimetamisest kuni kaubale tollikäitlusviisi kohaldamiseni, tollikäitlusviisi kohaldamisel on kaup tolli järelevalve all tollieeskirjades ettenähtud korras, kuid tollitransiidil olnud kütus koguses 13 309 kg viidi vahemaal Narva RTP kuni Tartu TP ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja.

§ 27

lg 2 kohaselt oli AS Eesti Raudtee kohustatud viie kalendripäeva jooksul alates kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviimise või selle avastamise päevast arvates tasuma tollivõlast tuleneva summa. Tollivõlg tekib

§ 62

lg 1 p 3 kohaselt kauba tolli järelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates, kui kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja. Tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab AS Eesti Raudtee kui printsipaal, kes ei tasunud summat

1. novembriks
2. AS Eesti Raudtee maksuvõlg on 8314 krooni (7852 kr kütuse aktsiis ja 462 kr intressid).
3. AS Eesti Raudtee esitas
4. märtsil 2001 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri
5. veebruari
6. a ettekirjutuse nr 8000-
7. Kaebuses väideti, et kütust ei viidud ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. Lisaks on ettekirjutus motiveerimata.
8. Tartu Halduskohtu
9. juuni
10. a otsusega rahuldati AS Eesti Raudtee kaebus ja tühistati Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus. Kohus leidis, et kauba puudujäägi määramisel kuulub kohaldamisele Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkulepe (SMGS), seda ka vastutuse kohaldamisel raudtee-ettevõtte ja tolli vahelistes õigussuhetes. Vabariigi Valitsuse
11. detsembri
12. a määrusega nr 446 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja"
13. peatüki
14. jao kohaselt reguleerib tolliprotseduuri kauba raudteeveol Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkulepe. SMGS artikli 24 § 1 kohaselt ei vastuta raudtee olenemata läbitud tee pikkusest kauba, mille mass enda loomulike omaduste tõttu teel olles väheneb, selle puudu jäänud osa eest, mis ei ületa 2 % vedelkauba või veoks toorena (värskena) või niiskena üleantud kauba massist. Vedu toimus antud juhul vagunsaadetisena, kus oli 17 veosekohta, tolliinspektuuril tuli leida maksusumma määramisel puudujääk iga vaguni kohta eraldi ja arvestada lubatud kao määra. Maksuvõlg saab iga vaguni puhul tekkida puudujäägi osas, mis ületab lubatud kao 2 % võrreldes SMGS saatelehel märgituga. Kohus leidis, et

§ 46

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida tolliläbivaatuse juures alates tollitõkendi eemaldamisest.

§ 30

lg 4 ei välista tolli kohustust kutsuda deklaranti või tema poolt volitatud isikut kui asjassepuutuvat isikut tollitõkendi eemaldamise juurde. Tollitõkendid eemaldati antud juhul OÜ TT Labori poolt kauba saaja taotlusel Tartu tollipunkti loal, kuid AS Eesti Raudtee ei kaasatud tollitõkendite eemaldamisele. Kauba saaja J. Soometsa kohtus antud ütlused, et ta teavitas raudteed suuliselt tollitõkendite eemaldamisest ja mõõtmise alustamisest, on paljasõnalised. Esitatud materjalidest ei nähtu, et raudteele oleks teatatud võimalusest viibida tollitõkendite eemaldamisel ja kauba kontrollmõõtmisel. Puudujäägi avastamine tollitransiidi käigus ei too kaasa printsipaali vastutust, sest antud juhul puudub võimalus tuvastada, kas kauba kogus muutus tolliläbivaatuse käigus. Rongikoosseis oli alates riigipiiri ületamisest kuni kauba üleandmiseni AS Akropol A mehitatud valve all. Plommid olid nii lähte- kui sihttollipunktis terved, neid ei olnud vahetatud ja puuduvad andmed

isternide lekkimise kohta. Seega ei saanud kauba vähenemine toimuda tollitransiidil Narva raudtee tollipunktist Tartu tollipunkti. Tegemist võis olla ebatäpsusega

isternides oleva kaubamassi kajastamisega saatelehel. Ettekirjutuses ei ole põhjendatud, miks tekkis tollil kahtlus kauba ebaseadusliku tolli järelevalve alt väljaviimise suhtes, seetõttu on ettekirjutus selles osas motiveerimata. Rahandusministri

1. augusti
2. a määruse nr 108 "Mootori- ja ahjukütuse (v.a masuut) klassifitseerimine ja koguse mõõtmine Eesti tollipiiri ületamisel" punkti 1 järgi kuulus antud kütus kohustuslikus korras tolli poolt Eesti tolliterritooriumile saabumisel mõõtmisele. Kuna toll mõõtmist ei teostanud, puudus tal ka ülevaade kaubamassi vastavusest võrreldes saatelehel märgituga.
3. Tolliameti Tartu Tolliinspektuur esitas
4. juulil
5. a apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata AS Eesti Raudtee kaebus. Apellatsioonkaebuses leiti, et AS Eesti Raudtee kui printsipaal osales tollitõkendite eemaldamisel ja kauba koguse mõõtmisel. Tunnistajana kuulati kohtus üle kauba saaja J. Soomets, kes isiklikult suuliselt teavitas raudteed algavast tollitõkendite eemaldamisest ja kinnitas ka kohtus sellest teavitamisest ning samuti seda, et AS Eesti Raudtee viibis tollitõendite eemaldamise ja kauba koguse mõõtmise juures. Ka eskortteenistuse ülema esitatud kokkuvõte kinnitab, et raudtee esindajad osalesid kauba koguse mõõtmisel. Koostatud raudtee kommertsakti järgi on võimalik kindlaks teha konkreetsed isikud. Tolliseadus ei sätesta tingimusi, millisel viisil tuleks raudteed teavitada tollitõkendite eemaldamisest.

§ 30

lg 4 järgi on tollil õigus nõuda asjasse puutuva isiku juures olemist tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt. Sellest seadusest ei nähtu aga tolli kohustust nimetatud õigust igal konkreetsel juhul realiseerida. Vabariigi Valitsuse

1. mai
2. a määruse nr 111 "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja" p 53 kohaselt vastutab raudtee-ettevõte tema poolt tollitransiitveoks võetud kauba kadudeta ja puutumatuna säilimise eest kuni kauba maha- või ümberlaadimiseni ning raudteel transiitveo lõpetamiseni sihttollipunktis. SMGS saatelehed olid AS Eesti Raudtee valduses ja väljakujunenud praktika järgi on nii, et kui AS Eesti Raudtee ei soovi juures viibida tollitõkendite eemaldamisel ja kauba kontrollmõõtmisel, jätab ta need toimingud kauba saaja korraldada. Seega andes kauba ja saatedokumendid kauba saaja käsutusse, pidi raudtee teadma, mis toimub tema poolt tollitransiitveoks võetud kaubaga kuni tollitransiitveo lõpetamiseni sihttollipunktis. Vagunite kontrollimisel selgus, et vagunite õhutusklapid olid suletud poltidega, millele ei olnud paigaldatud klambriga blokeeringut. Poltide väljakeeramisel olid õhutusklapid vabalt avatavad ja nende kaudu oli vaba juurdepääs kaubale. Vedelkütuse puhul ei ole saatja poolt paigaldatud plommide korrasolek piisav tõend kütuse mittevähenemisest Eesti Vabariigi territooriumil. AS Akropol A mehitatud valve ei oma tolli jaoks tähtsust. Tolliseadus ja üldtunnustatud normid ei näe ette tollipoolset lauskontrolli tollipiiril. Samuti ei sõltu deklareeritud andmete õigsus sellest, kas toll konkreetselt seda kaupa kontrollis. Tõendamiskohustus lasub AS-l Eesti Raudtee, kes ei esitanud tollile tõendeid kauba hävimise või kahjustumise kohta. SMGS artikli 24 § 2 järgi ei kohaldata piiratud vastutust (loomulik kadu 2 %) sel juhul, kui kauba saatja või saaja tõendab, et kauba massi vähenemise ei põhjustanud kauba loomulikud eriomadused. Antud juhul ei tekkinud kütuse puudujääk kütuse loomulike omaduste tõttu. Ettekirjutuses arvestatud maksuvõlg on arvestatud õigesti. Halduskohus viitas ebaõigesti Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määrusega nr 446 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirjale", mis jõustus alles
5. mail 2001, kuid antud vedu alustati
6. novembril
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. novembri
10. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti AS Eesti Raudtee kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et: 1) Tolliameti Tartu Tolliinspektuur ei ole rikkunud

§ 46lg 2.

Asjas esitatud tõendeid nende kogumis hinnates tuleb lugeda tõendatuks, et tolliinspektuur teavitas AS Eesti Raudtee tollitõkendite eemaldamisest ja kontrollmõõtmisest. Seadusest ei tulene sellise teavitamise kohustuslikku vormi ja piisab suulisest teavitamisest. Seda, et AS Eesti Raudtee oli teadlik

1. novembril 2000 toimunud tollitõkendite eemaldamisest ja kauba kontrollmõõtmisest, tõendab lisaks tunnistaja J. Soometsa ütlustele ka asjas koostatud kommertsakt. Kommertsakt koostati kauba saaja nõudel ning sellele on alla kirjutanud AS Eesti Raudtee töötajad, kes ei seadnud kahtluse alla mõõtmistulemuste usaldusväärsust ega viidanud ka sellele, et neil ei olnud võimalik viibida tollitõkendite eemaldamise ja kauba kontrollmõõtmise juures seetõttu, et neid sellest ei teavitatud. Sellest tuleb eeldada, et AS Eesti Raudtee teavitati nendest toimingutest. AS Eesti Raudtee ei ole vastupidist tõendanud. AS Eesti Raudtee eskortteenistuse ülema kirjalikku seletust ei saa tõendina arvesse võtta, sest sellel puudub kuupäev ja allkiri. Asjaolu, kas AS Eesti Raudtee esindaja oli või ei olnud tõkendite eemaldamise ja kütuse mõõtmise juures ning kas tunnistaja J. Soomets oli kauba saaja töötaja või millised olid tema volitused, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. 2) MKS § 22 lg 4 kohaselt (tollases redaktsioonis) lasus maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral maksumaksjal kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Kuivõrd antud juhul oli kaupa deklareeritust vähem, siis oli maksuametil piisav alus teha ettekirjutus ja midagi enamat ei pidanudki ta põhjendama. 3) Halduskohus on ebaõigesti tuginenud sellele, et toll ei kontrollinud kütuse kogust Eesti Vabariigi tollipiiri ületamisel kooskõlas rahandusministri
2. augusti
3. a määrusega nr
4. Kauba koguse mõõtmata jätmine tolli poolt tollipiiri ületamisel ei saanud iseenesest rikkuda AS Eesti Raudtee õigusi. AS Eesti Raudtee ei ole tõendanud seda, et ta oleks taotlenud tollilt kaubakoguse mõõtmist ja et sellest oleks keeldutud. Järelikult võttis AS Eesti Raudtee endale riski vedude kiirema teostamise huvides, et kui tema poolt vedamiseks võetud kauba kogus ei vasta tema poolt deklareeritule, siis on seda puudujääki hiljem väga raske tõendada. AS Eesti Raudtee on printsipaaliks

§ 1

p 11 mõttes.

§ 41

lg 1 järgi kohaldatakse tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks tolliterritooriumil tollitransiiti ning sama paragrahvi lg 2 ja tollitransiidi eeskirja § 24 p 1 kohaselt toimub kauba tollitransiit printsipaali vastustusel.

§ 27

lg 4 kohaselt on tolli järelevalve all oleva kauba hävimisel või kahjustumisel kauba valdaja või deklarant kohustatud sellest teatama esimesel võimalusel tollile ja esitama tõendusmaterjalid. Kui esitatud tõendusmaterjalid tolli ei rahulda, loetakse kaup ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja viiduks. AS Eesti Raudtee, võttes endale eeltoodust tuleneva vastutuse, pidi eelkõige ise kindlustama selle, et tema poolt lähtetollipunktis tollile esitatud SMGS saatelehel märgitud kauba kogus vastaks tegelikkusele. SMGS saatelehe ebaõigsuse korral oleks AS Eesti Raudtee saanud tollile esitada täiendava deklaratsiooni saabunud kauba koguse täpsustamiseks. 4) AS Eesti Raudtee ei ole millegagi tõendanud, et tegelik kauba kogus ei vastanud deklareeritud kogusele juba riigipiiri ületamisel. Mehitatud valve olemasolu ei välista seda, et kütuse ebaseaduslikku võtmist ei saanud toimuda tollitransiidi käigus Eesti Vabariigi tolliterritooriumil. Kütust oli võimalik vagunitest ära võtta vagunite õhutusklappide kaudu. 5) Tolliinspektuur ei pidanud kohaldama SMGS kokkuleppe artiklit 24 § 1 (loomulik kadu 2 %). SMGS ei ole selline rahvusvaheline leping, mis oleks Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks, sest see ei ole ratifitseeritud Riigikogu poolt. Halduskohus on viidanud ebaõigesti Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrusele nr 446, sest nimetatud määrus kehtestati alles pärast käesoleva tollikontrolli läbiviimist. Tollitransiidi eeskirja p 48 kohaselt oli kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit" kohaldamisel raudteel Tdeklaratsiooniks AS Eesti Raudtee poolt lähtetollipunktis esitatud SMGS saateleht. Tolliametil oli alus aktsepteerida T-deklaratsioonina seda saatelehte, kuid sellest ei tulene SMGS sätete kohustuslikkus tollile. SMGS artikli 12 § 1 kohaselt on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba saatjaile ja saajaile. AS Eesti Raudtee poolt viidatud Transpordi- ja sideministeeriumi
3. jaanuari
4. a määrus "Rahvusvahelist reisijate- ja kaubaveo korraldamist reglementeerivate kokkulepete ja lepingute rakendamisest raudteeotseühenduses" ei muuda SMGS kohustuslikuks Tolliameti jaoks, sest punktist 3 tulenevalt on SMGS kokkulepe kohustuslik üksnes nendele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes osalevad rahvusvahelistel kaupade, reisijate, pagasi ja posti otseühenduslikel vedudel. Samas ei ole kokkuleppe teksti avaldatud kehtestatud korras. Põhiseaduse § 3 lg 2 kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. 6) Tolliinspektuur ei pidanud arvestama kütuse loomuliku kaoga. Kui puudujääk on minimaalne, on tolliametil õigus arvestada see loomulikuks kaoks. Kuid puudub norm, mis kohustaks tolliinspektuuri arvestama loomuliku kaoga ja selles osas on tollil ulatuslik kaalutlusõigus ning deklarandil vastav tõendamise kohustus, sest vastasel korral oleks riigil võimatu avastada maksupettusi. AS Eesti Raudtee ei ole tõendanud, kas ja missuguses osas oli kütust vähenenud loomulike omaduste tõttu. 7) Kuna AS Eesti Raudtee oli teadlik kauba puudujäägist, siis pidi ta olema teadlik ka tekkinud tollivõlast ja selle tasumise vajadusest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. AS Eesti Raudtee esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri ettekirjutus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja hindas tõendeid valesti. Ta väidab, et: 1) AS Eesti Raudtee ei informeeritud vagunite avamisest ja kauba koguse mõõtmisest. Informeerimine peab toimuma kirjalikult, mitte suuliselt. Tunnistaja J. Soometsa ütlused on üldsõnalised. Kommertsakt ei tõenda, et AS Eesti Raudtee informeeriti vagunite avamisest. 2) Tolliinspektuur peab suutma tõendada ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid. Ettekirjutus ei ole motiveeritud, sest selles ei ole põhjendatud, miks ollakse seisukohal, et kaup on tolli järelevalve alt ebaseaduslikult välja viidud. Kütus ei saanud tolli järelevalve alt ebaseaduslikult väljuda Eesti tolliterritooriumil transiitveo käigus, sest vagunid olid tehniliselt korras ja plommid terved ning vagunid olid mehitatud valve all. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kuidas oleks võimalik viia valvatavatest vagunitest kütust ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, valve olemasolu välistab õhutusklappide kaudu kütuse väljaviimise. Viide õhutusklappidele on asjakohatu ja ringkonnakohus on valesti hinnanud tõendeid. Toll on tunnistanud vagunitele paigutatud saatja plommid vastavateks

§ 30

lg 5 nõuetele, mis välistavad juurdepääsu kütusele Eesti tolliterritooriumil, pealegi puudusid ka märgid vagunitesse sissemurdmiskatsete kohta.

§ 25

ja 46 järgi on tollil õigus tuvastada kauba kogus piiril, mida tuleb käsitleda ühtlasi tolli kohustusena. Rahandusministri

1. augusti
2. a määruse nr 108 punkti 1 järgi oleks toll pidanud kütuse koguse mõõtma tollipiiril ja vastupidine seisukoht on väär. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kauba koguse tollipiiril mõõtmata jätmine ei rikkunud AS Eesti Raudtee õigusi, kuid koguse tuvastamata jätmine on tähtis tollile, kes peab vaidluse korral tõendama maksuvõla tekkimise ja suuruse. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kauba koguse mõõtmata jätmisega tollipiiril võttis endale riski AS Eesti Raudtee. Tollipiiri ületanud kauba tegelikku kogust ei ole võimalik tuvastada saatelehe põhjal, vaid üksnes mõõtmisega enne transiitveo algust, mida pidi tegema toll. Kohus ei ole analüüsinud väidet, et vastavalt SMGS artiklile 12 § 1 vastutab saatelehele kantud andmete õigsuse eest kauba saatja. AS Eesti Raudtee vastutuse aluseks ei saa olla SMGS saatelehele kantud andmed. 3) Tolliinspektuur peab juhinduma SMGS-st, sest selle kokkuleppega ühinemise on otsustanud Eesti Vabariik. Toll peab maksuvõla suuruse määramisel arvesse võtma lubatud kadu 2 %. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et AS Eesti Raudtee ei ole tõendanud, kui suures ulatuses on kauba kogus vähenenud loomulike omaduste tõttu, kuid samas ei ole leidnud tõendamist, et kauba kogus oleks vähenenud muudel põhjustel. Seetõttu tuleb kauba kadu lugeda loomulikel põhjustel toimunuks kogu kao ulatuses. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et tollil on ulatuslik kaalutlusõigus loomuliku kao arvestamise küsimuses, sest selleks puudub vajalik diskretsiooninorm. Kassaator palub jätta kohtukulud, sealhulgas kulud õigusabile, vastustaja kanda. Riigikohtu istungil esitas kassaatori esindaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 25 833 kr ja 60 senti.
3. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mistõttu on kaebus ilmselt põhjendamatu. Tolliseadus ei sätesta tingimusi, millisel viisil tuleks asjassepuutuvat isikut teavitada tollitõkendite eemaldamisest. Ei vasta tõele, et AS Eesti Raudtee ei teavitatud tollitõkendite eemaldamisest ja tal ei võimaldatud osaleda kauba koguse mõõtmisel. Asjas on tuvastatud, et kauba kogus ei vähenenud tollitõkendite eemaldamise ja kauba koguse mõõtmise käigus ning et AS Eesti Raudtee osales antud toimingute läbiviimisel. Tolliinspektuur on tõendanud ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid ja AS Eesti Raudtee kui printsipaal vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. AS Eesti Raudtee ei ole millegagi tõendanud, et kütuse kadu võis tekkida väljaspool Eesti Vabariiki, selle tõendamise kohustus lasub AS-l Eesti Raudtee. Korras tollitõkendid ja vagunite valve all viibimine ei välista kütuse kao võimalust tollitransiidil Narvast Tartu, sest tegelikkuses on piisavalt palju vastavaid kadumise juhtumeid, samuti on esinenud turvatöötajate osalemist kütuse kõrvaldamisel

isternidest. AS Eesti Raudtee ei ole esitanud tõendusmaterjale, et tegemist võis olla ebatäpsusega saatelehel. Vene Föderatsioonist on välja deklareeritud saatelehele märgitud kütuse kogus. AS Eesti Raudtee mingitest lahknevustest tolli ei informeerinud kui ta esitas tollile lähtetollipunktis Narvas SMGS saatelehe aktsepteerimiseks. See saateleht on T-deklaratsiooniks ja toll aktsepteeris selle, lugedes kauba koguse sellega fikseerituks. Sihtpunktis toimus kauba koguse mõõtmine vagunites. Tuvastatud on ebaseaduslik kauba tollijärelevalve alt väljumine tollitransiidi protseduuril. Kauba veol raudteetranspordiga aktsepteerib toll SMGS saatelehte kui kaubadeklaratsiooni. SMGS artikkel 2 § 1 järgi on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba saatjaile ja kauba saajaile. Tollieeskirjades on loetletud, kui suures mahus reguleerib SMGS tolli ja raudtee vahelisi suhteid. SMGS reguleerimisesemeks ei ole tollieeskirjade kohaldamisega seonduvad küsimused. Kui tollieeskirjad sätestavad teistsugused nõudmised, siis tuleb nii raudteedel kui ka kauba saatjail ja saajail tagada nende eeskirjade täitmine. Toll ei pea kauba loomuliku kao 2 % määratlemisel juhinduma SMGS artiklist 24 §-st 2 ja ootama kauba saaja või saatja poolseid vastavaid tõendamisi. Õigusaktidest ei tulene, et maksu määramisel tuleb tollil arvestada SMGS-s sätestatud lubatud kaomääraga. Ei ole põhjendatud AS Eesti Raudtee väide, et ettekirjutus on motiveerimata. Ettekirjutus vastab tollal kehtinud Maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele, sisaldades selle tegemist tingivaid asjaolusid koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele, samuti maksusumma määramise aluseks olnud metoodikat. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et toll oleks pidanud teda informeerima kirjalikult vagunite avamisest ja kütuse koguse mõõtmisest, kuid ei teinud seda.
2. Tolliseaduse (transiitveo toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) § 1 p 21 kohaselt on tolliläbivaatus tolli poolt korraldatav inspekteerimine selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele. Tolliseaduse § 30 lg 4 kohaselt on tollil õigus nõuda asjassepuutuva isiku juuresolekut tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt. Tolliseaduse § 46 lg 1 kohaselt toll korraldab kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad tollideklaratsioonis esitatud andmetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida kauba tolliläbivaatuse juures. Antud juhul oli deklarandiks AS Eesti Raudtee, kes esitas lähtetollipunktis - Narva raudtee tollipunktis, tollile T-deklaratsiooni (milleks oli SMGS kokkuleppe kohane saateleht) transiitveoks võetud diiselkütuse kohta, selle toimetamiseks sihttollipunkti - Tartu tollipunkti. Eeltoodust tulenevalt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida kauba tolliläbivaatuse juures alates tollitõkendi eemaldamisest. Selline juuresviibimine on vajalik selleks, et kauba kadudeta ja puutumatuna säilimise eest vastutav isik saaks osaleda tolli või tolli poolt volitatud isikute poolt kauba läbivaatusega seotud toimingute juures ning veenduda nende toimingute teostamise õiguspärasuses. Et deklarandil oleks võimalik kasutada oma õigust, tuleb deklaranti teavitada kauba läbivaatuse toimumisest ja seda peab tegema eelkõige toll. Kuid praktikas on mõeldav, et deklaranti teavitab tolli asemel või lisaks temale ka keegi teine isik, näiteks kauba saaja, kellele toll on andnud loa vagunid avada. Tolliseaduses ei ole kehtestatud, kas deklaranti tuleks teavitada kirjalikult või suuliselt. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassaatoriga selles, et deklarandi informeerimine peab toimuma üksnes kirjalikult. Teavitamine võib toimuda ka suuliselt. Oluline on, et informeerimisega tagataks tolli ja deklarandi omavaheline koostöö tolliläbivaatuse teostamisel ning deklarandi osavõtt sellest. Kui aga tekib vaidlus teavitamise üle, peab toll tõendama, et deklaranti teavitati tolliläbivaatuse toimumise ajast ja kohast. Antud juhul tekkis deklarandi ja tolli vahel vaidlus teavitamise üle. Vaidluse lahendamisel hindas ringkonnakohus tõendeid kogumis - tunnistaja J. Soometsa ütlusi ja raudtee kommertsakti, ning tuvastas, et aktsiaseltsi Eesti Raudtee teavitati suuliselt tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse kontrollmõõtmisest ning aktsiaselts Eesti Raudtee oli teadlik
3. novembril 2000 toimunud tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse kontrollmõõtmisest. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on hinnanud tõendeid õigesti ning AS Eesti Raudtee informeeriti tollitõkendite eemaldamisest ja kütuse kontrollmõõtmisest.
4. AS Eesti Raudtee väidab, et on esitanud tõendid selle kohta, et kütus ei ole viidud Eesti tolliterritooriumil ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ja kütuse kogus ei saanud väheneda transiitveo käigus. Sellisteks tõenditeks on vagunite tehniline korrasolek, terved plommid vagunitel ja vedu mehitatud valve all. Veel väidab AS Eesti Raudtee, et toll oli kohustatud mõõtma kütuse koguse Eesti tollipiiril ja see kohustus tuleneb

§-dest 25 ja

1. Nimetatud paragrahvides 25 ja 46 ei ole sätestatud kohustust, et toll peab tuvastama (mõõtma) kütuse koguse tollipiiril. Vabariigi Valitsuse
2. mai
3. a määrusega nr 111 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja" punkti 51 kohaselt kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit" kohaldamiseks esitab raudtee - ettevõtte volitatud esindaja tolliametnikule lähtetollipunktis kauba saatelehe tollile aktsepteerimiseks. Sama eeskirja punkti 48 kohaselt on kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit" kohaldamisel T-deklaratsiooniks AS Eesti Raudtee poolt lähtetollipunktis esitatud "Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkuleppega" (SMGS) kehtestatud vormikohane kauba saateleht. Sama eeskirja punkti 11 kohaselt peab T-deklaratsioon sisaldama andmeid ainult selle kauba kohta, mis on laaditud või kuulub laadimisele ühele veokile veoks ühest lähtetollipunktist ühte sihttollipunkti. Antud juhul aktsepteeris toll lähtetollipunktis AS Eesti Raudtee poolt esitatud saatelehe seal esitatud andmetega kütuse koguse kohta. Seega, esitades tollile saatelehe, deklareeris AS Eesti Raudtee ühtlasi ka saatelehel märgitud kütuse koguse saabumise Eesti tolliterritooriumile ja võttis endale kui printsipaalile vastutuse kauba tollitransiidi eest. AS Eesti Raudtee väidab, et vagunitesse võidi laadida kütust vähem kauba saatja poolt juba Venemaal, kuid selle väite kinnitamiseks ei ole ta esitanud tõendeid. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et tegemist võis olla ebatäpsusega saatelehel. AS Eesti Raudtee väidab, et vagunid olid transiitveo ajal AS Akropol A mehitatud valve all ja seetõttu ei saadud viia kütust ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et mehitatud valve olemasolu ei välista iseenesest kütuse ebaseaduslikku võtmist tollitransiidi käigus Eesti tolliterritooriumil, sest diislikütust oli võimalik vagunitest ära võtta vagunite õhutusklappide kaudu. AS Eesti Raudtee väidab, et vagunid olid tehniliselt korras ja plommid terved, mistõttu kütus ei saanud ebaseaduslikult väljuda tolli järelevalve alt tollitransiidi käigus. Ringkonnakohus on tuvastanud raudtee kommertsaktile tuginedes, et vagunite õhutusklapid olid vabalt avatavad ja avade kaudu oli vaba juurdepääs kütusele. See tähendab, et kütusele juurdepääsuks ei olnud vaja kahjustada tollitõkendeid. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu tõendite sellise hindamisega. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil väitis AS Eesti Raudtee esindaja, et õhutusklappide kaudu ei ole võimalik vabalt pääseda kütuse juurde, sest õhutusklappidele on paigaldatud kaitseks restid. Selline väide on esitatud esmakordselt alles kassatsioonimenetluses, halduskohtus ja ringkonnakohtus sellist väidet esitatud ei ole. Kohtutoimikutes puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid seda väidet.
4. Tolliseaduse § 1 p 11 kohaselt on printsipaal isik, kes on võtnud endale kohustuse kauba tollitransiitveo korraldamiseks lähtetollipunktist sihttollipunkti ning kellel on tagatis või kes on vabastatud tollile tagatise esitamisest. Tolliseaduse § 41 lg 1 kohaselt kohaldatakse tollitransiiti tolli järelevalve all oleva kauba vedamiseks tolliterritooriumil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub kauba tollitransiit pritsipaali vastutusel. Tolliseaduse § 27 lg 1 kohaselt on kaup tolli järelevalve all tolliterritooriumile toimetamisest kuni kaubale tollikäitlusviisi kohaldamiseni. Tollikäitlusviisi kohaldamisel on kaup tolli järelevalve all tollieeskirjades ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui kaup viiakse ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba ebaseadusliku tolli järelevalve alt väljaviimise kohta ja võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi kohaldamist, on võlgnik kohustatud tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. Tolliseaduse § 62 lg 1 p 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba tolli järelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates. Võlgnik on isik, kes viis kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja või isik, kes vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest, samuti isik, kes osales selle kauba ebaseaduslikus tolli järelevalve alt väljaviimises või omandas või võttis hoiule ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviidud kauba. Tolliseaduse § 63 lg 5 kohaselt nõuab tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel toll selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maksukorralduse seaduse (transiitveo toimumise aja redaktsioonis) § 15 järgi oli maksuhalduril õigus teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.
5. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et tolli ettekirjutus ei ole motiveeritud, sest selles ei ole põhjendatud, miks ollakse seisukohal, et kaup viidi ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri
6. veebruari
7. a ettekirjutuses nr 8000-003 motiveeriti ettekirjutust järgmiselt: "07.11.2000 võttis AS Eesti Raudtee T-deklaratsiooni alusel, milledeks raudteel on "Rahvusvahelise raudtee kaubaveonduse kokkuleppega" (SMGS) kehtestatud vormikohased saatekirjad, tollitransiitveoks 996 593 kg Venemaalt saadetud diiselkütet, kauba toimetamiseks lähtetollipunktist - Narva RTP sihttollipunkti - Tartu TP. 10.11.2000 toimus AS Tartu Terminaali haruteel kauba koguse mõõtmine vagunites, vastavalt Rahandusministri 04.08.1995 määrusele nr. 108, mis sätestab, et kõik mootori- ja ahjukütused kuuluvad klassifitseerimisele ja kogused mõõtmisele. Mõõtmise viis läbi OÜ TT Labor. Mõõtmisel tuvastati, et paigaldatud tollitõkendid olid korras ja vastasid saatelehtedel näidatud numbritele. OÜ TT Labor esindaja teostatud mõõtmisel selgus, et kahes vagunis oli puudujääk: vagunis 74255852 oli puudu 7205 kg ja vagunis 74242306 vastavalt 6104 kg diiselkütet. Eeltool toodud mõõtmistulemused fikseeriti mõõduaktis
8. Seega viidi tollitransiidil olev kaup vahemaal Narva RTP kuni Tartu TP ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja. ... Ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviidud kauba kogus oli 13 309 kg." Ettekirjutuses viidati selle õiguslikele alustele

§-dele 1 p 11, 41 lg 1 ja lg 2, 27 lg 1 ja lg 2, 63 lg 1 p 3 ja lg 5, MKS §-dele 14 lg 1 ja lg 2, 15 lg 1, § 28 lg 1, 2 p 7, 23 lg

1. Ettekirjutuses oli ära toodud ka maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Seega kirjeldas ettekirjutus selle tegemist tingivaid asjaolusid koos viidetega õiguslikule alusele. Antud juhul oli AS Eesti Raudtee printsipaaliks, kes võttis diiselkütuse transiitveoks saatelehel märgitud koguses, et toimetada see lähtetollipunktist sihttollipunkti kadudeta ja vastutas selle eest. Kuna sihttollipunktis tuvastati kahes vagunis kütuse mõõtmisel puudujääk kokku 13 309 kg, siis oli tollil põhjus ja seaduslik alus lugeda kütus ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviiduks ning kohustada ettekirjutusega AS Eesti Raudtee tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. Toll hindab talle esitatud tõendeid ja asjaolusid ning otsustab, kas ta loeb kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviiduks või mitte. Kui kauba kogus ei ole sihttollipunktis vähenenud võrreldes lähtepunktis tollile deklareerituga, on kaup säilinud kadudeta. Kui aga sihttollipunktis tehakse kindlaks kauba vähenemine võrreldes tollile deklareerituga, peab printsipaal tõendama, et vähenemine ei toimunud transiitveo käigus ja kaupa ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ei viidud. Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri
2. veebruari
3. a ettekirjutus nr 8000-003 on piisavalt motiveeritud ja kontrollitav.
4. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et toll on kohustatud juhinduma Rahvusvahelise raudtee kaubaveo kokkuleppest (SMGS), sest sellega on ühinenud Eesti Vabariik. Kassaator väidab, et toll peab maksuvõla suuruse määramisel arvesse võtma selle kokkuleppe artikli 24 § 1 punktis 1 märgitud lubatud loomulikku kadu 2 %.
5. SMGS artikli 2 § 1 järgi on see kokkulepe kohustuslik raudteedele, kauba saatjaile ja kauba saajaile. SMGS artikli 8 § 2 kohaselt võetakse ühe saatekirja järgi vagunsaadetisena veoks vastu muuhulgas saadetisi, mille veoks on vaja ühendada kaks või enam vagunit. Saatja kirjaliku avalduse alusel võib vedada ühes saatekirjas märgitud marsruutidel üheliigilise kauba (maak, kivisüsi jms) vaguneid ühte sihtjaama ühe saaja aadressil, kui kõik veos osalevad raudteed on andnud selleks oma nõusoleku. Sel juhul on saatja kohustatud märkima vajalikud andmed "Marsruutrongidega ühe saatekirja järgi veetavate vagunite vagunandmikku" lisas 13.1 nõutud veeremi kohaselt ning esitama koos saatekirjaga lisas 13.2 ettenähtud arvu vagunandmikke. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et iga veosekoha mass on saatekirjale märgitud, sest vastavad andmed on kantud nimetatud vagunandmikusse. Vedu toimus antud juhul vagunsaadetisena, kus veoks ühendati 17 vagunit ja see on märgitud saatelehel veosekohtadena lahtris
6. SMGS artikli 24 § 1 punkti 1 kohaselt kauba massi eest, mille mass kauba enda loomulike omaduste tõttu teel olles väheneb, ei vastuta raudtee olenemata läbitud tee pikkusest, selle puudu jäänud osa eest, mis ei ületa 2 % vedelkauba või veoks toorena (värskena) või niiskena üle antud kauba massist. Sama artikli § 2 kohaselt ei kohaldata seda piiratud vastutust, kui saatja või saaja tõendab, et kauba massi vähenemise ei põhjustanud kauba loomulikud eriomadused. Sama artikli § 3 kohaselt mitme veosekoha veol ühe saatekirja järgi arvutatakse lubatud kaonorm iga veosekoha järgi eraldi, kui iga veosekoha mass oli kauba veoks vastuvõtmisel märgitud saatekirjale. Sama artikli § 4 kohaselt kauba täieliku või üksikute veosekohtade kaotsimineku korral ei tehta hüvitise kindlaksmääramisel mingit veosekohtade kaomassi mahaarvestust. Seega tuleb loomuliku kao 2 % arvutamisel lähtuda puudujäägist iga vaguni kohta eraldi, mitte aga kogu vagunsaadetise kohta. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kui toll on tuvastanud, et kütus viidi ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, ei ole õige ja põhjendatud pidada sellist kadu kütuse loomulikuks kaoks ja toll ei pea tegema sel juhul kütusemassi mahaarvestust tollivõla arvestamisel.
7. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann