3-1-1-36-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-36-03 Otsuse kuupäev

1. aprill 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi V. V. süüdistusasi KrK § 186 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuratuuri kassatsioonprotest ja kannatanu A. S.i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2003 Istungil osalenud isikud V. V., tema kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill, kannatanu A. S., riigiprokurör Marge Püss ja tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
5. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a ja Lääne-Viru Maakohtu
8. augusti
9. a kohtuotsused V. V. süüdistusasjas KrK § 186 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule.
10. Kassatsioonprotest ja kassatsioonkaebus rahuldada.
11. Välja mõista V. V.-lt 1227.20 krooni (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse krooni ja 20 senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
12. aprillil
13. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Lääne-Viru Maakohtu
15. augusti
16. a kohtuotsusega tunnistati V. V. süüdi KrK § 186 järgi ja teda karistati rahatrahviga 250 päevamäära, s.o 10250 krooni. V. V. anti kohtu alla selles, et olles Rahvusvahelise advokaatide kolleegiumi "Sankt-Peterburg" liige, sõlmis
17. veebruaril
18. a Andrei Kozloviga kriminaalasjas nr 00244000156 lepingu nr 9 viimase kaitsmiseks IdaViru Maakohtus. V. V. kaitsealune A. Kozlov tunnistati Ida-Viru Maakohtu
19. märtsi
20. a otsusega süüdi KrK § 195 lg 2, § 1151 lg 1, § 176 lg 1 ja § 101 p-de 1 ja 7 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 13 aastaks. Kooskõlastades A. Kozloviga apellatsioonkaebuse esitamise, koostas V. V. oma büroos KohtlaJärvel X mnt Y apellatsioonkaebuse A. Kozlovi nimelt, võltsides sellel A. Kozlovi allkirja. Ida-Viru Maakohtu kohtunik keeldus A. Kozlovi allkirja kandva apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, sest kaebuse väljasaatmise koht ei vastanud apellandi (A. Kozlovi) asukohale. Sellega halvendas kohtualune A. Kozlovi olukorda, sest rikkus tema KrMK §-s 351 sätestatud õigust vaidlustada kohtuotsust seadusega ettenähtud korras. Lisaks eeltoodule sõlmis V. V.
21. septembril
22. a O. S.-ga lepingu viimase esindamiseks abielulahutusprotsessis Ida-Viru Maakohtus. Kohtualune koostas
23. veebruaril
24. a eelpool nimetatud büroos O. S. palvel hagiavalduse abielulahutuse kohta, millel võltsis O. S. allkirja ning seejärel esitas selle Ida-Viru Maakohtule. Allkirja võltsingu avastas O. S. abikaasa A. S., kes teatas sellest kohtule. V. V. halvendas sellega O. S. ja A. S.-i olukorda nende abielulahutuse küsimuse arutamisel. Eeltoodu põhjal mõistis maakohus V. V. süüdi teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamises eesmärgiga vabaneda kohustusest. Maakohus luges tõendatuks, et V. V. võltsis kaks ametlikku dokumenti - A. Kozlovi apellatsioonkaebuse ja O. S. hagiavalduse ning esitas need võltsitud dokumendid maakohtule eesmärgiga vabaneda kohustusest koostada nimetatud dokumendid kaitsealuse ja esindatava nimel. Kohtualune eiras kohustust hankida dokumentidele õiged allkirjad.
25. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V. V., kes leidis, et talle süüksarvatud tegudes puudub kuriteokoosseis. Apellant võttis õigeks dokumentide võltsimise, kuid leidis, et teine KrK § 186 koosseisutunnus - kasutamise eesmärk- pole tõendatud. Seetõttu palus V. V. end õigeks mõista.
26. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
27. detsembri
28. a kohtuotsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu
29. augusti
30. a kohtuotsus ja V. V. mõisteti KrK § 186 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldati. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsusest ei nähtu, missuguseid õigusi kohtualune allkirjade võltsimisega omandas ja missugustest õiguslikult fikseeritud kohustustest ta sellega vabanes. Ringkonnakohus märkis, et isiku süüdimõistmisel KrK § 186 järgi on nimetatud asjaolude tuvastamine obligatoorne. Veel leidis ringkonnakohus, et nimetatud paragrahvi järgi süüdimõistmisel peab olema tuvastatud isiku eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Siinkohal viitas ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-67-01 ja 3-1-1-43-
31. Ringkonnakohus leidis, et kohtualune allkirjastas süüdistuses märgitud dokumendid kaitsealuse ja esindatava palvel eesmärgiga kiirendada nende menetlemist kohtus. Kohus nõustus V. V. ütlustega, et apellatsioonkaebuse ja hagiavalduse omakäelise allkirjastamisega ei omandanud ta õigusi, ega vabanenud kohustustest, sest mingeid kohustusi tal sellega seoses ei olnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
32. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
33. detsembri
34. a kohtuotsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Rita Hlebnikova ja kassatsioonkaebuse kannatanu A. S. Prokurör palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel. 4.1 V. V. esitas Ida-Viru Maakohtule võltsitud allkirjadega dokumendid ning realiseeris sellega enda poolt teadvalt võltsitud dokumentide kasutamise nende dokumentide tavapärase kasutamise viisil, mis on käsitatav muu ametliku dokumendi võltsimisena kasutamise eesmärgil KrK § 186 mõttes. 4.2 Ringkonnakohtu viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased. Küll on aga kriminaalkolleegiumi lahend vastuolus Riigikohtu
35. aprilli
36. a kohtuotsusega nr 3-1-1-32-99, milles on rõhutatud, et ei tohi ära segada võltsitud ametliku dokumendi kasutamist kui tegevust (objektiivne tunnus) ja kasutamise eesmärki kui kuriteo subjektiivse külje koosseisulist tunnust. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et V. V. võltsis ametlikel dokumentidel oma klientide allkirju ning edastas teadvalt võltsitud dokumendid Ida-Viru Maakohtule eesmärgiga kiirendada nende menetlusse võtmist. Ta jättis nõuetekohaselt täitmata õigusabi kokkuleppest tulenevad kohustused osutada oma klientidele juriidiliselt korrektset õigusabi. Sellisel eesmärgil tegutsemisega täitis V. V. kuriteo subjektiivse külje koosseisulise tunnuse. Ta kasutas teadvalt võltsitud ametlikku dokumenti eesmärgiga vabaneda kohustusest, mis on kvalifitseeritav KrK § 186 järgi. 4.3 KrK § 186 näeb ette kaks kuriteokoosseisu. Esiteks ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teiseks ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ringkonnakohus, mõistes V. V. õigeks, motiveeris, miks ei ole kohtualuse käitumises teist tunnust, kuid jättis ümber lükkamata maakohtu motiivid esimese tunnuse - muu ametliku dokumendi võltsimise kasutamise eesmärgil - olemasolu kohta. Kokkuvõttes on prokuröri arvates tõendatud, et V. V. kirjutas omakäeliselt alla ametlikele dokumentidele klientide eest, kasutas neid ja esitas need menetlemiseks esimese astme kohtule. Seega pani V. V. toime ametlike dokumentide võltsimise kasutamise eesmärgil ja ta tuleb KrK § 186 järgi süüdi mõista.
37. Kannatanu A. S. palub ringkonnakohtu otsuse tühistada seetõttu, et esiteks oli asja arutanud kohtukoosseis ebaseaduslik ning teiseks on kogutud küllaldaselt tõendeid, mis kinnitavad, et V. V. tegu on käsitatav dokumendi võltsimisena kasutamise eesmärgil ning sellise dokumendi kasutamine eesmärgiga vabaneda kohustusest. Kannatanu palub V. V. süüdi mõista või kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata.
38. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kassatsioonprotesti rahuldamist, kannatanu aga kassatsioonkaebuse rahuldamist. V. V. ja tema kaitsja leidsid, et ringkonnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus tuleb jätta muutmata ning kassatsioonprotest ja -kaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Lääne-Viru Maakohtu otsused tuleb tühistada.
40. KrK §-s 186 nähakse ette vastutus a) ametliku dokumendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil ja b) teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Siit nähtub, et ühe ja sama paragrahvi dispositsioonis sisaldub kaks erinevat tegu. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et hagiavaldus ja apellatsioonkaebus on ametlikud dokumendid KrK § 186 mõttes.
41. Lääne-Viru Maakohus on V. V. süüdi mõistnud KrK § 186 järgi ametliku dokumendi, s.o hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse kasutamises eesmärgiga vabaneda kohustustest kirjutada need dokumendid. Maakohtu otsusest ei selgu, millisest kohustusest V. V. vabanes ja milles vabanemine seisnes. Tegelikult ju V. V. koostas nii kaebuse kui ka avalduse. Sisuliselt vabastas kohtualune end kohustustest võtta koostatud dokumendile selle esitaja allkiri, kuid seda ei ole kohtuotsuses märgitud. Selgesõnaliselt on kohtuotsuses jäänud märkimata, kas kohtualune tunnistati süüdi ka ametliku dokumendi võltsimises. Kohtuotsuses üksnes mainitakse, et V. V. oli ju teadlik, et dokumendid on võltsitud. Viru Ringkonnakohus mõistes V. V. õigeks, väidab, et kohtualune ei omandanud õigusi ega vabanenud kohustustest, kuid ei pööra tähelepanu sellele, kas kohtualune on motiveeritult süüdi mõistetud ka dokumendi võltsimises. Siinjuures peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et jääb oma varem korduvalt avaldatud seisukoha juurde, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Kui kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja Lääne-Viru Maakohtu otsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Lääne-Viru Maakohtule, kelle poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine aset leidis. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher