3-1-1-49-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

1. aprill
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi T. L. (endine H.) süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja
3. veebruari
4. a määrus Tallinna Linnakohtu kohtuniku
5. detsembri
6. a määruse peale esitatud T. L. erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. L. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
7. märts 2003 Istungil osalenud isikud T. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
8. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja
9. veebruari
10. a määrus, millega jäeti T. L. erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga
11. detsembri
12. a määruse peale läbi vaatamata, muutmata ja erikaebus rahuldamata.
13. Välja mõista T. L-lt riigieelarve tuludesse 1534 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus jõustub
14. aprillil
15. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. Saare Maakohtu
17. novembri
18. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 129 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga viiskümmend päevamäära, s.o 2050 krooni. Kohtuotsusega mõisteti T. H-lt riigituludesse sundraha summas 800 krooni ja 6370 krooni ekspertiisitasu. Kaebemenetluse tulemusena Saare Maakohtu otsust ei muudetud.
20. mail
21. a esitas T. H. Tallinna Linnakohtule avalduse Saare Maakohtu otsusega väljamõistetud summade maksmise ajatamiseks. Avaldaja taotles, et temalt ei nõutaks kohtukulusid sisse enne
22. aasta detsembrikuud ja pärast seda võimaldatakse tal kohtuotsusega väljamõistetud summasid tasuda ositi 300 krooni kaupa kuus.
23. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
24. mai
25. a määrusega jäeti T. H. taotlus rahuldamata. Kohtunik Anne Kramer leidis, et vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 79 lg-le 4 saab rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsustada vaid otsuse teinud kohus. Selle määruse peale esitas T. H. erikaebuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuli
27. a määrusega linnakohtuniku määrus tühistati ning asi saadeti uueks sisuliseks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
28. Saare Maakohtu
29. novembri
30. a määrusega vabastati T. H. prokuröri taotlusel KarSRS § 1 lg 1 alusel Saare Maakohtu
31. novembri
32. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Samuti kustutati karistusregistrist tema karistusandmed.
33. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga
34. detsembri
35. a määrusega lõpetati T. L. taotluses menetlus seoses menetluse aluseks olnud asjaolu äralangemisega, sest Saare Maakohtu kohtuniku
36. novembri
37. a määrusega oli taotluse esitaja talle mõistetud rahalisest karistusest täies ulatuses vabastatud. Selle määruse peale esitas T. L. erikaebuse, milles taotles määruse õigusvastaseks tunnistamist. T. L. leidis, et kohus on rikkunud menetlusseadust, sest toimikutel on erinevad asja numbrid. Samuti juhtis erikaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et linnakohtu kohtunik oli jätnud lahendamata sundraha ja ekspertiisitasu maksmise ajatamise.
38. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja
39. jaanuari
40. a määrusega jäeti T. L. erikaebus käiguta. T. L-le anti erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
41. veebruarini
42. 6.
43. Ringkonnakohtuniku määruses selgitati, et tulenevalt KrMK §-st 334 oli linnakohus pädev arutama T. L. taotlust vaid karistusena mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise või selle ositi tasumise osas. Kuna linnakohtu istungi toimumise ajaks oli selline taotlus muutunud T. L. karistusest vabastamise tõttu sisutuks, siis oli menetluse lõpetamine ainuõige ja seaduslik. 6.
44. Karistusest vabastamine KarSRS § 1 lg 1 alusel ei too kaasa süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist. Sundraha ja ekspertiisikulud on KrMK § 87 kohaselt kohtukulud ja nende summade sissenõudmine on KrMK § 89 lg 1 kohaselt obligatoorne. Sundraha ja ekspertiisikulude sissenõudmise ajatamine toimub Täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohtunik, et T. L. saab linnakohtuniku määrust vaidlustada vaid osas, millega lõpetati menetlus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise taotluses. 6.
45. Nendel põhjendustel määras ringkonnakohtunik erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks T. L-le tähtajaks
46. veebruari
47. a.
48. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja
49. veebruari
50. a määrusega tagastati T. L. erikaebus läbivaatamatult, sest T. L. ei kõrvaldanud erikaebuses esinenud puudusi. Erikaebusele lisatud täiendustes kordas T. L. vaid esialgses erikaebuses esitatud nõudeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
51. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
52. veebruari
53. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitas T. L. erikaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Taotlust põhistab T. L. järgmiselt. 8.
54. Saare Maakohtu
55. novembri
56. a määrusega vabastati ta küll sama kohtu
57. novembri
58. a otsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest, kuid sama kohtuotsusega väljamõistetud teiste summade ajatamine või tühistamine on tänaseni lahendamata. 8.
59. Erikaebuse esitaja leiab, et kohtud on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et menetluse käigus koostatud kohtudokumentidel on erinev numeratsioon.
60. Riigikohtule saadetud kirjalikus avalduses taotleb T. L. asja arutamist kaitsja osavõtuta, sest erikaebuses esitatud taotlus on juba lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
61. veebruari
62. a määrusega asjas nr 3-1-1-23-
64. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
65. Riigikohtus võib KrMK § 36 lg 2 kohaselt kaitsjaks olla üksnes vandeadvokaat ja KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus kohustuslik. Nendest sätetest lähtuvalt ei saanud Riigikohtu kriminaalkolleegium asja menetleda kaitsja osavõtuta.
66. Alusetu on T. L. väide, et erikaebuses esitatud taotlus on lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
67. veebruari
68. a määrusega asjas nr 3-1-1-23-
69. Selle määrusega on vaid selgitatud, et kohtukulude näol ei ole tegemist karistusega KrK § 20 ja KarSRS § 1 tähenduses ning karistusest vabastamine seoses Karistusseadustiku jõustumisega ei too endaga kaasa kohtukulude tasumise kohustusest vabastamist. Arutatava erikaebuse alusel tuleb aga lahendada küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja
70. veebruari
71. a määrus T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise osas on seaduslik.
72. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 10 lg-le 2 tagastab kohtunik määrusega kaebuse läbivaatamatult, kui apellant (erikaebuse esitaja) ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust. Käesolevas asjas on kohtuniku määrusega T. L-le selgitatud, et kehtiva seaduse kohaselt oli tal võimalik erikaebe korras vaidlustada Tallinna Linnakohtu kohtuniku
73. detsembri
74. a määrust vaid selles osas, mis puudutas menetluse lõpetamist kriminaalkaristusena mõistetud rahatrahvi ajatamise taotluse lahendamises. Teiste summade tasumise ajatamist ei olnud linnakohtu kohtunik õigustatud lahendama koos karistusena mõistetud rahatrahvi ajatamise otsustamisega, sest nende summade tasumise ajatamine toimub Täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Puuduste kõrvaldamiseks anti T. L-le aega
75. veebruarini
76. a. Selle määruse peale teatas T. L. puuduste kõrvaldamise kirjas, et ta palub jätkata menetlust kõigi kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise ajatamiseks. Seega jättis T. L. kohtuniku poolt osutatud puudused kõrvaldamata ja kohtunikul oli seaduslik alus jätta erikaebus läbi vaatamata.
77. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et Saare Maakohtu
78. novembri
79. a kohtuotsusega T. L-lt välja mõistetud kohtukulude (sundraha ja ekspertiisitasu) maksmise ajatamise taotlust ei ole võimalik lahendada KrMK §-s 334 sätestatud korras, vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 32 ettenähtud korras kohtutäituri kaudu.
80. Asja registreerimine erinevates kohtutes erinevate numbrite all ei ole käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse rikkumisena, kuna toimikute nummerdamist ei reguleeri Kriminaalmenetluse koodeks, vaid see toimub vastavalt kohtus kehtivale asjaajamisjuhendile. Asja number ei mõjuta lahendi tegemist ega selle seaduslikkust.
81. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 77 lg-st 2, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja
82. veebruari
83. a määrus T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher