← Eesti

3-1-1-48-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-048-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi A. H. süüdistuses KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Valga Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus kriminaalasjas nr 1-159/99 A. H. karistuse kandmisest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. H., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
  7. Valga Maakohtu
  8. veebruari
  9. a määrus A. H. KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
  10. Erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub
  11. aprillil
  12. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Valga Maakohtu
  14. veebruari
  15. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  16. aprilli
  17. a otsusega tunnistati A. H. süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust. A. H. vabastati KrK § 47 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest kahe aasta pikkuse katseajaga. A. H. tunnistati süüdi selles, et tema olles OÜ X osanik ja juhatuse esimees ning töötades samaaegselt Võru abilinnapeana, s.o ametiisikuna KrK § 160 lg 2 ja Korruptsioonivastases seaduses (KVS) § 4 lg 1 tähenduses, pani toime korruptiivse teo. A. H. korruptiivne tegu seisnes selles, et ta kasutas ära oma ametikohale ja ametiseisundile vastavaid volitusi ja kättesaadavat teavet ning rikkus Korruptsioonivastases seaduses kehtestatud töökohapiirangut ning leppis Võru linnapea H. T-ga kokku AS-le Hansa Liising kuuluva ja OÜ X poolt kasutusrendilepingu alusel kasutatava avarii läbi teinud sõiduauto Volvo rentimise OÜ-lt X Võru linnavalitsusele. Pärast
  18. novembril
  19. a vastava rendilepingu sõlmimist osales A. H. OÜ-le X, s.o iseenda osalusega äriühingule, renditasude tasumise otsuste tegemises kuni novembrini
  20. a, kirjutades OÜ X poolt Võru linnavalitsusele esitatud arvetele korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda".
  21. novembril
  22. a taotles A. H. OÜ X juhatuse liikmena AS-lt Hansa Liising sõiduauto Volvo kasutusrendilepingu üleandmist Võru linnavalitsusele eesmärgiga vabaneda osaühingule kulukast ja mittesoovitud liisingust, misjärel H. T. allkirjastas
  23. novembril
  24. a Tallinnas kasutusrendilepingu, millega võeti linnavalitsusele sõiduauto liisimisel varalisi kohustusi. Samuti kirjutas A. H. korraldusliku resolutsiooni "Üle kanda" OÜ X poolt esitatud arvele, mille alusel Võru linnavalitsus hüvitas kasutusrendilepingu raames perioodil oktoober
  25. a kuni november 1998.a autole tehtud kulutused summas 115 201,84 kr. Kirjeldatud korruptiivse tegevusega kasutas A. H. tahtlikult ära oma ametiseisundit ning rikkus KVS § 21 lg 2 nõudeid. A. H. tekitas oma tegevusega suure kahju Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning kahjustas enda osalusega ettevõttele põhjendamatute soodustuste tegemisega oluliselt Võru linna ja linnavalitsuse kui omavalitsuse täitevorgani mainet ning vähendas usaldust linna eelarveliste vahendite otstarbeka ja sihipärase kasutamise suhtes.
  27. novembril
  28. a pöördus A. H. Valga Prokuratuuri poole avaldusega, milles ta taotles enda karistuse kandmisest vabastamist põhjendusel, et
  29. septembrist
  30. a kehtiv Karistusseadustik ei näe enam ette kriminaalvastutust korruptsiooni eest. Prokurör leidis, et A. H. osas puuduvad KarSRS §-s 1 lg-tes 1 ja 3 ettenähtud karistusest vabastamise alused. Sellest lähtudes esitas prokurör Valga Maakohtule taotluse A. H. karistuse kandmisest vabastamata jätmiseks. Prokurör leidis, et A. H. käitumises esineb ametiseisundi kuritarvitamise koosseis, mis on kuriteona karistatava KarS § 289 järgi.
  31. Valga Maakohtu
  32. veebruari
  33. a määrusega jäeti A. H. karistuse kandmisest vabastamata. Maakohus leidis, et seoses KarS-i jõustumisega on KrK § 1642 koosseis osaliselt küll dekriminaliseeritud, kuid ametiseisundi kuritarvitamisega olulise kahju põhjustamine on jätkuvalt karistatav KarS § 289 järgi. Analüüsides A. H-le süüks arvatud käitumist, tuvastas maakohus, et A. H. on süüdi mõistetud korruptiivse teo eest, mis on toime pandud ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt ära kasutades ja millega tekitati suur kahju Võru linnale. Seega esinevad A. H. käitumises KarS §-s 289 sätestatud kuriteo tunnused ja ta ei kuulu KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  34. Valga Maakohtu määruse peale esitas A. H. erikaebuse, milles taotleb enda kriminaalkaristuse kandmisest vabastamist KarSRS § 1 lg-te 1 ja 3 alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Vastavalt KarSRS § 1 lg-le 1 vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav. KarSRS § 1 lg 3 kohaselt vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik karistuse kandmisest kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Seega peab kohus karistusest vabastamise taotluse esitamisel lahendama küsimuse, kas kuritegu, milles isik on süüdi mõistetud, on kuriteona karistatav ka Kararistusseadustiku järgi või mitte.
  36. Valga Maakohus leidis, et A. H. on KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi süüdi tunnistatud kuriteos, mille objektiivseteks tunnusteks on ametiseisundi teenistushuvide vastane ärakasutamine ja suure materiaalse kahju tekitamine ning subjektiivseks tunnuseks süüks arvatud tegude toimepanemine tahtlikult. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt teinud õiguslikult veatu järelduse, et need tunnused täidavad KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseisu. Seega on tegu, mille toimepanemises A. H. tunnistati süüdi KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi, kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku järgi ning puudub alus tema karistuse kandmisest vabastamiseks KarSRS § 1 lg-te 1 või 3 alusel.
  37. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-st 7 ja AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Valga Maakohtu
  38. veebruari
  39. a määrus tuleb jätta muutmata ning erikaebus rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.