← Eesti

3-1-1-52-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi E.-M. M. süüdistuses KrK § 1485 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtuniku
  3. märtsi
  4. a määrus E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.-M. M. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. aprill
  6. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon Harju Maakohtu kohtuniku
  7. märtsi
  8. a määrus E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest jätta muutmata ja E.-M. M. erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
  9. aprillil
  10. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Harju Maakohtu
  12. märtsi
  13. a otsusega tunnistati E.-M. M. süüdi KrK § 1485 järgi ja teda karistati rahatrahviga 400 päevamäära ulatuses, s.o 16 400 krooni. E.-M. M. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades
  14. juulist
  15. a kuni
  16. septembrini
  17. a munitsipaalettevõttes M pearaamatupidajana, võttis töölt lahkudes
  18. augustil
  19. a omavoliliselt töökohalt kaasa ME M olulised raamatupidamise dokumendid (raamatupidamise bilansid ja avansiaruanded aastatest 1992 - 1997, pearaamatud aastatest 1992 - 1998, hankijate dokumentatsiooni aastatest 1992 - 1996 ja käibe- ning tulumaksu aruanded). Nimetatud dokumente varjas E.-M. M. oma elukohas. Dokumentide varjamise tagajärjel ei olnud võimalik kindlaks teha AS X (endine ME M) 1996 -
  20. a tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksuvõimet ja vara suurust. Kohtukaebemenetluse tulemusena Harju Maakohtu otsust ei muudetud.
  21. Harju Prokuratuuri prokurör esitas
  22. veebruaril
  23. a KarSRS § 9 lg 2 alusel Harju Maakohtule taotluse jätta E.-M. M. talle mõistetud karistusest vabastamata. Prokurör leidis, et E.-M. M-le süüksarvatud käitumine on Karistusseadustiku järgi karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena (§ 289).
  24. Harju Maakohtu kohtuniku
  25. märtsi
  26. a määrusega jäeti E.-M. M. KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastamata talle Harju Maakohtu
  27. märtsi
  28. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Maakohtu kohtunik asus seisukohale, et E.-M. M. poolt toimepandud tegu on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku järgi ning et KrK § 1485 ettenähtud kuritegu on ainult osaliselt dekriminaliseeritud. Kohus asus seisukohale, et E.-M. M-le süüksarvatud tegu on KarS § 289 järgi karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena. Kohus märkis, et E.-M. M. varjas asutuse pearaamatupidajana, s.o ametiisikuna Karistusseadustiku tähenduses, raamatupidamisarvestuse ja aruannete andmeid sisaldavaid dokumente ning selle tegevuse tulemusel oli võimatu kindlaks teha AS X tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kahjumit, maksuvõimet ja varade suurust, ning sellega tekitati oluline kahju ettevõtte majandushuvidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  29. Harju Maakohtu kohtuniku
  30. märtsi
  31. a määruse peale esitas erikaebuse E.-M. M., kes palub end KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastada Harju Maakohtu
  32. märtsi
  33. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest ja kustutada vastavad andmed karistusregistrist. Samuti taotleb erikaebuse esitaja vastavalt EIÕK artiklile 13 tõhusat menetlust enda õiguste kaitseks. Erikaebuses leitakse, et konkreetse KrK § 1485 järgi kvalifitseeritava majandusalase kuriteo koosseis ei vasta KarS §-s 289 sätestatud ametialase kuriteo koosseisule. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Harju Maakohtu kohtuniku määruses toodud lõppjäreldus - jätta E.-M. M. vabastamata Harju Maakohtu
  35. märtsi
  36. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest - on õige, kuid vale on sellisele järeldusele jõudmise motiiv ja seetõttu tuleb viimane asendada Riigikohtu määruse motiividega.
  37. Harju Maakohtu kohtuniku
  38. märtsi
  39. a määruses on leitud, et E.-M. M-le
  40. märtsi
  41. a sama kohtu otsusega süüksarvatud tegu on Karistusseadustiku kohaselt karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena KarS § 289 järgi. KarS § 289 sätestab vastutuse ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 289 järgi peab olema tuvastatud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiks oli tekitada või selle tagajärjel tekkis oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Harju Maakohtu
  42. märtsi
  43. a otsusega ei tuvastatud, et E.-M. M. kuritegeliku käitumisega põhjustatud tagajärg (võimatus teha kindlaks AS X tegevuse majanduslikke tulemusi) oleks põhjustanud olulise kahju mõne isiku huvidele. E.-M. M. ei ole süüdistatud olulise kahju tekitamises ja seetõttu ei ole tal olnud ka võimalust end selle süüdistuse vastu kaitsta. Seega on Harju Maakohtu kohtunik oma
  44. märtsi
  45. a määruses laiendanud alusetult E.-M. M. süüdistust, kui ta järeldas, et E.-M. M. poolt toimepandu on vaadeldav KarS §-s 289 ettenähtud kuriteona.
  46. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegu, mille eest E.-M. M. Harju Maakohtu
  47. märtsi
  48. a otsusega süüdi tunnistati, on KarS § 346 järgi kuriteona karistatav ametliku dokumendi varguse ja peitmisena. KarS § 346 sätestab, et ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise eest karistatakse rahalise karistusega. E.-M. M. tunnistati muuhulgas süüdi selles, et ta võttis munitsipaalettevõtte M pearaamatupidajana töölt lahkudes töökohalt omavoliliselt kaasa ME M olulised raamatupidamise dokumendid ja varjas neid oma elukohas. See E.-M. M-le inkrimineeritud tegu täidab kõik KarS §-s 346 ettenähtud varguse ja peitmise koosseisulised tunnused ja on seega kuriteona karistatav.
  49. Kuna KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastatakse karistusest üksnes see isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku kohaselt ei ole enam kuriteona karistatav, ei kuulu E.-M. M. karistuse kandmisest vabastamisele. Tema poolt toime pandud kuritegu on karistatav kuriteona ka Karistusseadustiku järgi. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.