← Eesti

3-3-1-27-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-27-03 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2003 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Merike Lidholmi kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. augusti
  3. a korralduse nr 3267-k tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/472/02 Merike Lidholmi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. märts 2003 Kohtuistungil osalenud isikud Merike Lidholmi esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3/472/02 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  11. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Linnavalitsuse
  13. augusti
  14. a korraldusega nr 3267-k jäeti Merike Lidholmile tagastamata Pirita linnaosas Tuule tee 9 (endine kinnistu nr 4221) asuv 1400 m² suurune maatükk põhjusel, et see maa kuulub teise isiku hoone juurde krundina. Sama korraldusega otsustati alustada selle tagastamata jäetud maa kompenseerimise menetlust. Õiguslikuks aluseks märgiti korralduse preambulas muuhulgas Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3, § 7 lg 1 ja § 13 ning ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  15. septembri
  16. a otsus nr
  18. M. Lidholm esitas
  19. oktoobril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  20. augusti
  21. a korraldus nr 3267-k. Kaebuse kohaselt esitas M. Lidholmi ema Aino Hansum
  22. novembril 1991 avalduse Tallinnas Tuule tee 9 asuva elumaja ja kõrvalhoonete tagastamiseks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  23. septembri
  24. a otsusega nr 7823 tunnistati Tallinnas Tuule tee 9 asuvad ehitised ja 0,14 ha suurune krunt omandireformi objektiks. Sama otsusega tunnistati õigustatud subjektiks selle vara suhtes kaebuse esitaja ema Aino Hansum. Kaebuse esitaja päris nimetatud vara tagastamise nõudeõiguse
  25. septembril
  26. a välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega. M. Lidholm väitis, et Tallinna linna ja Peeter Allase vahel
  27. märtsil 1995 sõlmitud Tuule tee 9 asuvate eluruumide ostu-müügi leping on ORAS § 18 lg 1 alusel tühine. Omandireformi aluste seaduse § 18 lg-s 1 ja Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 ps 4 sätestatud keeldu rikkuvate tehingute tühisust on rõhutanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma
  28. jaanuari
  29. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-
  30. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas
  31. oktoobri
  32. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-00, et otsustades õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimust, on valla- või linnavalitsus pädev võtma seisukoha sellel maal paiknevate hoonetega tehtud tehingute tühisuse suhtes. Seega oli Tallinna Linnavalitsus pädev Tuule tee 9 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuse otsustamisel võtma seisukoha sellel maal asuvate ehitiste võõrandamise õiguspärasuse suhtes. Kaebuse esitaja väitis, et tühine ja kehtetu on ka Eesti Vabariigi ja P. Allase vahel
  33. augustil 1997 sõlmitud Tuule tee 9 asuva 1414 m² elamumaa ostu-müügi leping.
  34. Tallinna Halduskohtu
  35. aprilli
  36. a otsusega jäeti M. Lidholmi kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuses märgiti, et Tallinna Linnakohtu
  37. oktoobri
  38. a määruse tsiviilasjas nr 2/3/20-3078/99 kohaselt on menetlus M. Lidholmi hagis P. Allase, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vastu Tallinnas Tuule tee 9 asuvate ehitiste ostu-müügi lepingu ja Tuule tee 9 asuva maa ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes peatatud. Kuna kaebuse esitaja on vaidlustanud üldkohtus Tuule tee 9 asuvate eluruumide ostu-müügi lepingu kehtivuse, ei võta halduskohus antud asjas seisukohta nimetatud lepingu seaduslikkuse osas. Vaidlustatud korralduse andmise ühe alusena märgitud Tallinna Linnavalitsuse
  39. märtsi
  40. a korraldusega nr 670-k määrati kindlaks P. Allasele kuuluvate Tuule tee 9 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi suurus. Tallinna Linnavalitsuse
  41. juuni
  42. a korraldusega nr 1792-k otsustati Tuule tee 9 asuv 1414 m² suurune maatükk ostueesõigusega erastada P. Allasele. M. Lidholm esitas
  43. juulil 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  44. juuni
  45. a korralduse nr 1792-k tühistamiseks. Nimetatud korralduse vaidlustamiseks esitatud M. Lidholmi kaebuses on menetlus lõpetatud HKMS § 12 lg 3 alusel Tallinna Halduskohtu
  46. novembri
  47. a määrusega haldusasjas nr 3-1198/2000, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  48. detsembri
  49. a määrusega haldusasjas nr II3/514/
  50. Seega on see korraldus seadusjõus ning täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tuule tee 9 asuvat maatükki M. Lidholmile tagastada, sest see kuulub P. Allase hoonete juurde krundina. Eesti Vabariigi ja Peeter Allase vahel sõlmiti
  51. augustil 1997 maa ostu-müügi leping.
  52. novembri
  53. a kinnistamisotsusega on see maa kantud kinnistusraamatusse.
  54. M. Lidholm esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellandi arvates jättis halduskohus tähelepanuta asjaolu, et Tuule tee 9 asuval maal olevad ehitised erastati P. Allasele ebaseaduslikult. Kohus eiras Riigikohtu erikogu
  55. detsembri
  56. a otsuses nr 3-3-1-15-01 esitatud seisukohta, et halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus. Kui aga kohus leidis, et vaidlus tehingu tühisuse üle kuulub üldkohtu pädevusse ja halduskohtul puudus võimalus tuvastada tehingute tühisust, siis tulnuks halduskohtul haldusasja menetlus peatada kuni Tallinna Linnakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 23/20-3078/99 kohtulahendi jõustumiseni.
  57. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  58. detsembri
  59. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt selgus asja arutamisel, et kaebuse esitaja "taotlusel on Tallinna Linnakohtus peatatud ka M. Lidholmi 21.02.2002 esitatud avalduse menetlemine vara võõrandamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes kuni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas kaebuses õigustatud subjektiks tunnistamise taotluse lahendamise kohustamise nõudes otsuse jõustumiseni. Menetlus on peatatud ka Tallinna Halduskohtu menetluses olevas ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 11.02.2002 otsuse nr 12333 tühistamise nõudes kuni kohtuotsuse jõustumiseni teises haldusasjas, milles vaidlustati Tallinna Maa-ameti tegevus täiendavalt esitatud dokumentide edastamata jätmisel Tallinna Linnakomisjonile ja taotleti kohustada vastustajat haldusmenetluse uuendamiseks otsuse nr 12333 osas". Ringkonnakohus leidis, et enamus M. Lidholmi poolt omandireformi käigus esitatud taotluste lahendamiseks olulisi vaidlusi on kohtutes peatatud ja käesolevas vaidluses menetluse peatamine tähendaks samuti vaidluse lahendamise edasilükkamist määramatuks ajaks. Halduskolleegium jõudis järeldusele, et antud asja lahendamisel ei ole vaja hinnata Tuule tee 9 asuvate eluruumide erastamise tehingu õiguspärasust. Nimetatud eluruumide ostu-müügi lepingu tühisus ei mõjuta Tallinna Linnavalitsuse
  60. märtsi
  61. a korralduse nr 670-k ja
  62. juuni
  63. a korralduse nr 1792-k kehtivust. Kuni kehtib maa ostueesõigusega erastamise korraldus, pole alust nõuda sellele rajaneva maa ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamist. Kuna korraldus, millega määrati kindlaks P. Allasele ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ulatus, kehtib, siis on M. Lidholmile maa tagastamata jätmine MRS § 6 lg 2 p 3 järgi õiguspärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  64. M. Lidholm esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator soostub ringkonnakohtu väitega, et enamik tema poolt algatatud kohtuasjades on menetlus peatatud, kuid kinnitab, et seda ei ole tehtud pahatahtlikult. Tsiviilvaidluses, milles kassaator taotleb Tuule tee 9 asuvate eluruumide erastamistehingute tühisuse tunnustamist, on menetlus peatatud seetõttu, et ÕVVTK kohalik komisjon ei ole lõplikult lahendanud kassaatori õigustatud subjektiks tunnistamise küsimust. Enne seda pole võimalik lahendada küsimust, kas erastamistehingud rikuvad kassaatori õigusi. Ringkonnakohus pidas antud juhtumil esmatähtsaks asja kiiret lahendamist, kuid ei pööranud tähelepanu asjaolule, et lisaks kiirele lahendamisele tuleb asi lahendada ka õigesti. Kassaator väidab, et tulenevalt MRS § 6 lg 2 p-st 3 oleks kohus pidanud kontrollima, kas P. Allasel on tekkinud Tuule tee 9 asuvatele hoonetele omandiõigus. P. Allase väidetav omandiõigus ei saanud tekkida mitte kohtu poolt märgitud korraldustega, vaid ostu-müügi lepingute alusel. Käesolevas asjas oleks halduskohtul olnud kaks võimalust erastamistehingute õiguspärasuse kindlakstegemiseks: kas tuvastada ise ehitise ostu-müügi lepingu tühisus või kehtivus või peatada halduskohtumenetlus ja oodata kuni ostu-müügi lepingute tühisuse osas tehakse otsus Tallinna Linnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas.
  65. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kuna Tuule tee 9 asuvate ehitiste ja maa ostu-müügi lepingud on vaidlustatud üldkohtus, siis ei võtnud halduskohus õigustatult seisukohta nimetatud tehingute seaduslikkuse suhtes. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et õigustatud subjektiks olemist Tuule tee 9 asuva hoonete suhtes tõendab kaebuse esitaja alles kohtu kaudu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  66. Vaidlustatud korraldus on antud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata jätmise kohta. Vabariigi Valitsuse
  67. veebruari
  68. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punkti 7 kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus järgmistest osadest: 1) vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine, 2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine ja 3) õigustatud subjektidele vara tagastamine.
  69. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. Vabariigi Valitsuse
  70. augusti
  71. a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punkti 15 alapunkti 3 kohaselt kontrollib ÕVVTK kohalik komisjon, kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud ORAS §-s 6 ja kas taotleja kuulub ORAS §-des 7, 8 või 9 loetletud õigustatud subjektide hulka. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 19 kohaselt ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine (õigusjärgne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist.
  72. Kuna ÕVVTK komisjoni poolt tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsustest tuleb omandireformi menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada, võib õigustatud subjektiks tunnistatud isik põhjendatult eeldada, et need küsimused on komisjoni poolt lahendatud lõplikult ja et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  73. detsembri
  74. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-01 p 4).
  75. Vaidlustatud korralduse preambulas viidatakse muuhulgas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  76. septembri
  77. a otsusele nr
  78. Selle otsuse punktiga 1 loeti Tuule tee 9 asuvad ehitised ja 0,14 ha suurune krunt omandireformi objektiks. Samas punktis märgiti järgmist: "Majavaldus on maha jäetud reaalse repressiooniohu tõttu, repressioonioht on tõendatud. Maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu 23.07.
  79. a. deklaratsiooniga." Nimetatud otsuse punktis 3 märgiti: "Tunnistada käesoleva otsuse punktis 1 näidatud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Aino Hansum."
  80. Halduskohtu toimiku materjalidest nähtuvalt esitas M. Lidholm
  81. aprillil 2002 halduskohtunikule kirjaliku taotluse peatada käesoleva asja menetlus. Selles taotluses märgiti, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  82. veebruari
  83. a otsusega nr 12333 tunnistati kehtetuks sama komisjoni
  84. septembri
  85. a otsuse nr 7823 p 1 Tuule tee 9 asuvate ehitiste omandireformi objektiks tunnistamise osas. Kohus on haldusasja materjalide juurde võtnud koopia ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  86. veebruari
  87. a otsusest nr 12333, millega linnakomisjon otsustas jätta M. Lidholmi ema A. Hansumi vara taotluse ehitiste osas rahuldamata põhjusel, et ei ole tõendatud nende õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 mõttes, samuti koopia
  88. aprillil 2002 Tallinna Halduskohtule esitatud M. Lidholmi kaebusest, milles palutakse tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  89. veebruari
  90. a otsus nr 12333 ja kohustada sama komisjoni otsustama M. Lidholmi õigustatud subjektiks tunnistamine. Kuna kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  91. veebruari
  92. a otsuse nr 12333, palus ta peatada käesoleva haldusasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tema kaebuses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  93. veebruari
  94. a otsuse nr 12333 tühistamise nõudes.
  95. Halduskohtu
  96. aprilli
  97. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis protokollilise määrusega kaebuse esitaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata järgmistel põhjustel: "
  98. ei ole kohtul teada, et oleks kaebust ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 11.02.2002 otsuse nr 12333 peale menetlusse võetudki, ei ole teada, kas seda menetlusse võetaksegi.
  99. sisuliselt kohus ei näe, et kui see menetlusse võetaksegi, et see takistaks antud asja lahendamist". Ka ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks peatada selle asja menetlust ja lahendas asja sisuliselt, s.o kohtuotsusega. Ringkonnakohus nentis otsuses, et Tallinna Halduskohtu menetluses on M. Lidholmi kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  100. veebruari
  101. a otsuse nr 12333 tühistamise nõudes ja selles asjas on menetlus peatatud.
  102. Tuginedes MRS § 6 lg-le 2 p ja § 7 lg-le 1 asus ringkonnakohus seisukohale, et kuna Tallinna Linnavalitsuse
  103. juuni
  104. a korraldus nr 1792-k, millega erastati Tuule tee 9 asuv 1414 m² suurune maatükk P. Allasele, on kehtiv ja kõigile täitmiseks kohustuslik, ei kuulu see maa tagastamisele M. Lidholmile. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et Tallinna Linnakohtu menetluses olevates tsiviilasjades tehtavad otsused ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Riigikohtu halduskolleegium ei soostu ringkonnakohtu sellise järeldusega.
  105. Halduskohtumenetluse seadustiku § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Asja läbivaatamise võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  106. jaanuari
  107. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6-03 - RT III 2003, 3, 29, p 8). Halduskolleegiumi arvates omab antud juhtumil tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja M. Lidholm esitas
  108. veebruaril 2002 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse, milles palutakse kohustada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni uuesti läbi vaatama omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise küsimus Tuule tee 9 asuvate hoonete suhtes. Kohtutoimiku materjalide põhjal on see kaebus Tallinna Halduskohtu menetluses. Õigusliku alusena on vaidlustatud korralduse preambulas muuhulgas märgitud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  109. septembri
  110. a otsus nr
  111. Sama komisjoni
  112. veebruari
  113. a otsusega nr 12333 on tunnistatud
  114. septembri
  115. a otsuse nr 7823 punkt 1 kehtetuks "ehitiste omandireformi objektiks ja ehitiste õigusvastast võõrandamist puudutavas osas". Selle otsusega jäeti kaebuse esitaja ema A. Hansumi taotlus ehitiste tagastamise osas rahuldamata põhjendusega, et ei ole tõendatud nende õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 tähenduses. M. Lidholmi kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  116. veebruari
  117. a otsuse nr 12333 tühistamise nõudes on ka praegu Tallinna Halduskohtu menetluses.
  118. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui sellel maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila, elamu või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja
  119. Sama seaduse § 22 lg 1 järgi saavad ostueesõigusega erastada maad muuhulgas isikud, kellel on õigus osta maad ehitiste omanikuna. Maareformi seaduse § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.
  120. Antud juhtumil on Tuule tee 9 asuv 1400 m² suurune maatükk kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lg 3 kohaselt kantakse pärast asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist erastatud maa kinnistusraamatusse (kinnistusregistri osa avatakse) asjaõiguslepingu, maaüksuse omandamist tõendava dokumendi, maakatastri andmete ja teiste kinnistamiseks vajalike dokumentide alusel. Tallinna Linnakohtu menetluses on alates
  121. a oktoobrikuust M. Lidholmi hagiavaldus P. Allase, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi vastu (tsiviilasi nr 1/3/20-3078/99), milles hageja taotleb P. Allase ja Tallinna linna vahel
  122. märtsil
  123. a sõlmitud Tuule tee 9 asuvate ehitiste ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamist, P. Allase ja Eesti Vabariigi vahel
  124. augustil
  125. a sõlmitud Tuule tee 9 asuva maatüki ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamist ning kinnistusregistrikande kustutamist. M. Lidholm palub selles hagiavalduses muuhulgas kustutada AÕS § 57 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel P. Allase kui omaniku kohta kinnistusregistris tehtud kanne. Ootamata ära kohtulahendit nimetatud tsiviilasjas, andis Tallinna Linnavalitsus vaidlustatud maa tagastamata jätmise korralduse. Kinnistusregistrikande kustutamise nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik, s.t taastub maareformieelne olukord. Apellandi sellekohasele väitele pole ringkonnakohus tähelepanu pööranud.
  126. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleva asja lahendamiseks on määrava tähtsusega Tallinna Halduskohtu menetluses olevates haldusasjades tuvastatavad asjaolud ja järeldused selle kohta, kas Tuule tee 9 asuvad hooned on omandireformi objektiks või mitte, s.t kas edaspidi tuleb Tallinna Linnavalitsusel otsustada nende hoonete tagastamise küsimus vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktile
  127. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kaebuse esitaja poolt taotletav maa kuulub krundina Tuule tee 9 asuvate hoonete juurde.
  128. Kuna ringkonnakohus rikkus HKMS § 22 lg 1 p 3, TsMS § 227 lg 1 ja § 330 lg 6, siis tuleb ringkonnakohtu otsus HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.