← Eesti

3-3-1-29-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-29-03

  1. aprill 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ Elvarem kaebus Ida-Viru Maksuameti
  2. märtsi
  3. a ettekirjutuse tühistamiseks ja maksuametile maksusumma tagastamise ettekirjutuse tegemiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-229/2002 OÜ Elvarem kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
  6. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a otsus haldusasjas nr 2-3-229/
  10. Jätta jõusse Jõhvi Halduskohtu
  11. juuni
  12. a otsus haldusasjas nr 3-112/
  14. Mõista Ida-Viru Maksuametilt osaühingu Elvarem kasuks välja õigusabikulud 10 620 krooni.
  15. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Ida-Viru Maksuamet tegi
  17. märtsil 2002 osaühingule Elvarem ettekirjutuse, millega suurendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 51 053 krooni võrra ning kohustati tasuma seda maksuvõlga ja intressi. Maksuamet oli seisukohal, et OÜ Elvarem ei ole perioodil veebruarist juunini 2001 tegelikult teinud tehinguid osaühingutega Gilbeter, Corodin ja Pallenberg ning seetõttu puudub alus käibemaksu mahaarvamiseks. Nimetatus osaühingute arved ei tõenda iseenesest tehingute toimumist, sest "osaühingute Gilbeter, Corodin ja Pallenberg puhul on tegemist mitteaktiivsete osaühingutega, ehk varifirmadega, kellel puudub majandustegevus". Maksuamet väitis kogutud tõenditele viidates, et nende osaühingute juhatuse liikmed ei tea osaühingu tegevusest midagi, osaühingutel pole töötajaid ja "puuduvad reaalseid volitusi omavad isikud".
  18. Osaühing Elvarem esitas Jõhvi Halduskohtule maksuameti ettekirjutuse peale kaebuse, milles taotles ettekirjutuse tühistamist ja maksuametile ettekirjutuse tegemist tasutud maksusumma tagastamiseks. Kaebuse esitaja väitis, et maksuamet ise kandis ettekirjutuses nimetatud äriühingud käibemaksukohustuslaste registrisse, kusjuures KMS § 7 lg 11 alusel pidid nende äriühingute esindajad isiklikult ilmuma maksuametisse ja esitama isikut tõendava dokumendi. Ettekirjutuses pole märgitud neid tõendeid, mis kinnitavad vaidlustatud tehingute sõlmimist ja toimumist. Maksuameti väited, et tehinguid arvetel märgitud äriühingutega ei toimunudki, on oletuslikud ja tõendamata.
  19. Jõhvi Halduskohtu
  20. juuni
  21. a otsusega haldusasjas nr 3-112/2002 rahuldati osaühingu Elvarem kaebus, tühistati maksuameti ettekirjutus ja kohustati maksuametit tagastama osaühingule enammakstud käibemaks koos intressiga. Kohus mõistis maksuametilt kaebaja kasuks välja kohtukulud - õigusabikulud 7788 krooni ja riigilõivu 1785 krooni. Kohus asus seisukohale, et puudub vaidlus selle üle, et teenused ja kaubad on reaalselt soetatud, arved on vormiliselt nõuetekohased, teenused ja kaubad on soetatud ettevõtluseks ja arvetel märgitud osaühingud on käibemaksukohustuslased. Kuid maksuamet pole kogutud tõendeid hinnanud kogumis, vaid valikuliselt. Sisuliselt süüdistas maksuamet osaühingut maksupettuses, kuid pole seda tõendanud. Maksuamet pole tõendanud ka seda, et OÜ Elvarem oli teadlik vaidlustatud tehingute abil toimuvast maksupettusest. Kuna maksuamet on jätnud osa tähtsust omavatest asjaoludest välja selgitamata, siis on vaidlustatud ettekirjutus rajatud oletustele.
  22. Ida-Viru Maksuamet esitas Jõhvi Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta osaühingu Elvarem kaebus rahuldamata. Maksuamet väitis, et kuna osaühingutel Gilbeter, Corodin ja Pallenberg puudub majandustegevus ja nende nimel teadmata isikute poolt esitatud arved on võltsitud, siis pole kaupu ja teenuseid kaebuse esitajale müünud nimetatud äriühingud. Seega on kaebuse esitaja rikkunud KMS § 18 lg 1 p 1 nõudeid, sest viidatud sätte kohaldamisel on primaarne majandustehingu tegelik toimumine arvel näidatud isikuga. Maksuamet ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et OÜ Elvarem oli arvetel märgitud kaupu ja teenuseid ostes heauskne. Osaühingul Elvarem puudub käibemaksu mahaarvamise õigus seepärast, et vaidlustatud tehingute teiseks pooleks ei ole arvetel näidatud äriühingud.
  23. Tartu Ringkonnakohtu
  24. detsembri
  25. a otsusega tühistati Jõhvi Halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti OÜ Elvarem kaebus rahuldamata. Osaühingu Elvarem kohtukulud nii esimeses astmes kui ka apellatsioonimenetluses jäeti tema enda kanda. Osaühingult mõisteti maksuameti kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv - 10 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
  26. jaanuarini 2002 kehtinud KMS § 18 lg 1 p 1 ja hinnanud vääralt tõendeid. Viidatud sätte kohaldamisel on oluline tuvastada, et majandustehing, mille alusel toimub käibemaksu mahaarvamine, on tegelikkuses aset leidnud ja see on tehtud just arvel näidatud isikuga.
  27. juulini 2002 kehtinud MKS § 22 lg 4 alusel pidi OÜ Elvarem esitama vaieldavate tehingute toimumise kohta täiendavaid tõendeid. Maksukohustuslane, kes kasutab käibemaksu mahaarvamise õigust, peab suutma vaidluse korral tõendada, et teenuse osutajaks või kauba müüjaks oli isik, kes on märgitud arvel. Kui ta seda teha ei suuda, siis pole tal õigust käibemaksu mahaarvamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  28. OÜ Elvarem taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohtu halduskolleegium tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Jõhvi Halduskohtu otsuse ning mõistaks maksuametilt kaebaja kasuks välja kohtukulud. Kassaator leiab, et maksuameti intressinõue on põhiseadusevastane, ja et maksuamet ja ringkonnakohus on kohaldanud KMS § 18 lg 1 p 1 ebaõigesti. Õigusabikulud kassatsioonimenetluses olid 6372 krooni.
  29. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Ida-Viru Maksuamet, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Intressinõude aluseks on kehtiva Maksukorralduse seaduse § 163 lg
  30. Ringkonnakohus on kohaldanud KMS § 18 lg 1 p 1 õigesti. Kassaatori õigusabikulud on põhjendamatult suured ja kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tuleks maksuametilt välja mõista vaid osa kantud kuludest. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Selle haldusasja õigeks lahendamiseks tuleb määrata kindlaks käibemaksu mahaarvamise õiguslikud alused. Maksuamet ja ringkonnakohus leiavad, et KMS § 18 lg 1 p-st 1 tuleneb ostja kohustus tõendada, et kauba või teenuse on müünud arvel näidatud isik. Kui ostja seda teha ei suuda, siis pole tal käibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja ja Jõhvi Halduskohus on aga lõppkokkuvõttes seisukohal, et heauskne ostja ei saa ega peagi kontrollima käibemaksukohustuslasest müüjat, kes esitab vorminõuetele vastava arve. Vaidlust ei ole selle üle, et arved vastasid vorminõuetele ja neil oli müüjana märgitud käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühing ning kaebuse esitaja käitus heauskselt.
  33. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 sätestas: "

(1)Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks;". Sellest sättest tuleb teha järeldus, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki.
  1. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."
  4. Maksuameti kohustus registreerida käibemaksukohustuslased tähendab ka kohustust kontrollida registreerimiseks avalduse esitanud isikut ja registrisse kantud käibemaksukohustuslast.
  5. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 7 lg 11 ja
  6. jaanuaril 2002 jõustunud Käibemaksuseaduse § 9 lg 3 järgi peab füüsiline isik ja juriidilise isiku esindaja esitama registreerimiseks isikut tõendava dokumendi, esindaja ka volitusi tõendava dokumendi. Varem kehtinud KMS § 11 lg 3 ja kehtiva KMS § 10 lg 2 alusel on maksuametil õigus registrist kustutada maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Osaühingud Gilbeter, Corodin ja Pallenberg olid käibemaksukohustuslaste registris kauem kui üks aasta. Kui maksuamet leiab, et käibemaksukohustuslane on esitanud registreerimisel valeandmeid või on registreerimisavaldus esitatud õiguserikkumise toimepanemiseks või esinevad muud maksuseaduses või Haldusmenetluse seaduses sätestatud alused, siis on maksuametil HMS §-de 64, 66 ja 67 alusel õigus tunnistada registreerimisotsus kehtetuks. Kui registreerimisotsus tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuvalt, siis tuleb arvestada, et heausksed ostjad ei saanud näha ette registreerimisotsuse kehtetuks tunnistamist. Maksuametil on võimalik algatada äriühingu sundlõpetamine Äriseadustiku §-de 59-61 alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamise aluseid on sätestatud ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Selle seaduse § 40 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi toimub sundlõpetamine, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega või kui juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust. Seadusest ei tulene, et ostjal on müüja kontrollimise kohustus, kui arve on vormiliselt nõuetekohane ja arvel märgitud müüja on registreeritud käibemaksukohustuslane. Samas on maksuametil kohustus ja võimalused pidada käibemaksukohustuslaste registrit nii, et see oleks usaldusväärne.
  7. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada KMS § 18 lg 1 p 1 ebaõige kohaldamise tõttu. Jõusse on võimalik jätta Jõhvi Halduskohtu otsus. Maksuametilt mõistetakse osaühingu Elvarem kasuks välja õigusabikulud apellatsioonimenetluses 4248 krooni (tl-d 132-136) ja kassatsioonimenetluses 6372 krooni. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.