← Eesti

3-3-1-28-03

Obsah (4)§ 93§ 34§ 5§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-28-03 17. aprill 2003

§ 93lg-test 1, 3 ja 7.

Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskus vastustajana taotles kohtukulude väljamõistmist summas 14 573 krooni. Halduskohus leidis, et haldusorgani ametnike kvalifikatsioon ning ametkondlikult järelevalvealane vastutus eeldavad nende kompetentsust, mistõttu nad on pädevad iseseisvalt hindama kaebaja toiminguid, andma selgitusi järelevalve käigus tehtu üle ning mõistma ka õigusaktide sisu. Välise õigusabi kasutamise vajadus on põhjendatud aga kohtumenetluses, kuna kohtumenetluse normides orienteerumine ei kuulu ametnike tavaliste kvalifikatsiooninõuete hulka. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kaebajalt vastustaja kasuks õigusabikulu summas 2500 krooni. Kohtukulude väljamõistmist taotles ka kaebuse esitaja Lifetime Grupp OÜ. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja pool tasutud riigilõivust. Samas jättis kohus rahuldamata Lifetime Grupp OÜ taotluse õigusabikulude (29 500 krooni) hüvitamiseks. Kohus leidis, et kaebaja on esitanud õigusabikulusid tõendava dokumendina õigusabi osutanud büroo arve Osaühingule Melmacer Invest ja kassa sissetuleku orderi, millest nähtuvalt on viimane ka arvel märgitud summa tasunud. Arvel on makse alusena märgitud "õigusabi osutamine vastavalt lepingule 15.12.

  1. a." . Nimetatud dokumentidest nähtub, et õigusabikulud kandis protsessis pooleks mitteolev Melmacer Invest OÜ, mitte kaebuse esitaja Lifetime Grupp OÜ. Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingut kohtule ei esitatud.
  2. Lifetime Grupp OÜ apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja kohtukulusid puudutavas osas ning välja mõista haldus- ja ringkonnakohtus kaebuse menetlemisega seotud õigusabikulud. Apellant esitas ringkonnakohtule Lifetime Grupp OÜ, Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingu. Apellant väitis, et halduskohtu istungil ei saanud kaebuse esitaja - Lifetime Grupp OÜ - esindaja seda lepingut esitada konfidentsiaalsuse nõude tõttu, sest tal puudusid vastavad volitused Melmacer Invest OÜ-lt. Arvestades Lifetime Grupp OÜ ajutisi majandusraskusi, nõustus Melmacer Invest OÜ tasuma Lifetime Grupp OÜ eest õigusabikulud halduskohtus ning seda käsitletakse kui Melmacer Invest OÜ laenu Lifetime Grupp OÜ-le.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega haldusasjas nr 2-3/423/2002 tühistati halduskohtu otsus osas, millega Lifetime Grupp OÜ kaebus jäeti rahuldamata ning tehti uus otsus, millega kaebus rahuldati. Ringkonnakohus muutis ka halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmise osas. Raplamaa Veterinaarkeskuse taotlus kohtukulude hüvitamiseks jäeti rahuldamata ning Lifetime Grupp OÜ kasuks mõisteti Raplamaa Veterinaarkeskuselt välja halduskohtus toimunud menetlusega seonduv õigusabikulu ning õigusabikulu apellatsioonimenetluses ja riigilõiv. Arvestades õigusabi mahtu ja keerukust pidas ringkonnakohus põhjendatuks esimese astme kohtus toimunud menetluses 17 000 krooni ja apellatsioonimenetluses 8000 krooni suurust õigusabikulu. Apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmiseks esitati ringkonnakohtule õigusbüroo
  4. detsembri
  5. a arve nr 20 Lifetime Grupp OÜ-le maksetähtajaga
  6. detsember 2002 (11 800 krooni) ning õigusbüroo ja Lifetime Grupp OÜ vahel
  7. aprillil 2002 sõlmitud õigusabi osutamise leping. Kohtukulude väljamõistmisel leidis ringkonnakohus, et kuigi apellant ei ole talle osutatud õigusabi eest veel tasunud, nähtub kohtule esitatud dokumentidest apellandi kohustus tasuda talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest Osaühingule Tõnu Ligi Õigusbüroo. Ringkonnakohus tugines kohtukulude väljamõistmisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 esitatud TsMS § 61 lg 1 tõlgendusele, mille kohaselt võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaalukaid põhjendusi, miks seda seisukohta ei võiks kohaldada ka kohtukulude väljamõistmisel haldusasjades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  10. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega muudeti halduskohtu otsust kohtukulude väljamõistmise osas ja mõisteti Raplamaa Veterinaarkeskuselt Lifetime Grupp OÜ kasuks välja õigusabikulu 17 000 krooni. Kassaator palub jätta jõusse halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Lifetime Grupp OÜ taotlus õigusabikulude hüvitamiseks ning mõista kassaatori kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Kassaator leiab: a) halduskohus jättis õigesti rahuldamata Lifetime Grupp OÜ taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et õigusabikulusid ei kandnud kaebuse esitaja, vaid isik, kes ei ole protsessis pooleks; b) ringkonnakohus rikkus

§ 34

lg 3, kui võttis vastu uue tõendi, Lifetime Grupp OÜ, Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabi osutamise lepingu ärakirja. Halduskohtule selle tõendi esitamata jätmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla lepingus sisalduv konfidentsiaalsuse nõue ja asjaolu, et esindajal puudusid vastavad volitused Melmacer Invest OÜ-lt. Konfidentsiaalsusklausel ei takistanud esindajal halduskohtu istungil lepingu sisu avaldamast, pealegi ei saa konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks pidada kohtukulude väljamõistmiseks õigusabilepingu esitamist kohtule; c) ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 93lg 1.

Riigikohtu halduskolleegium on olnud järjekindlalt seisukohal, et

§ 93lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista kantud, s.t reaalselt tasutud kohtukulusid.

Haldusasjas kohtukulude väljamõistmisel ei ole kohaldatavad Riigikohtu tsiviilkolleegiumi TsMS § 61 lg 1 tõlgendused. Tegemist on sisult erinevate normidega. 6. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Lifetime Grupp OÜ jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole rikkunud

§ 34lg 3 ega § 93 lg 1.

Lifetime Grupp OÜ on nii haldus- kui ka ringkonnakohtus selgitanud, et kassaatori õigusvastaste ettekirjutuste ja toimingutega põhjustati kaebuse esitaja ajutised makseraskused ning õigusabikulude kandmiseks puudusid rahalised vahendid. Melmacer Invest OÜ poolt õigusabikulude kandmist käsitleti laenuna Lifetime Grupp OÜ-le. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Käesolev vaidlus kassatsioonimenetluses puudutab esimese astme halduskohtus toimunud kohtumenetlusega seonduva õigusabikulu väljamõistmist Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuselt Lifetime Grupp OÜ kasuks. 8.

§ 93

lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegium on selle sätte tõlgendamisel asunud

  1. detsembri
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3) seisukohale, et kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Riigikohtu praktika järjekindlus väljendub ka lahendites, kus halduskolleegium, tehes kassatsioonimenetluses uue otsuse, on otsustanud kohtukulude väljamõistmise küsimuse. Nende vaidluste puhul on kolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002, 30, 330). Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. mai
  6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-01 (RT III 2001, 16, 169) leiti, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele. Seda, et

§ 93

lg 1 mõte on poole poolt kantud kohtukulude väljamõistmine, rõhutati ka otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-00 (RT III 2001, 1, 3), kus kolleegium leidis: "Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas".

  1. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Käesolevas asjas tugines ringkonnakohus esimese astme kohtus toimunud menetlusega seotud kohtukulude väljamõistmisel järgmistele dokumentidele: 1) OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo
  2. veebruari
  3. a arve nr 4, millel on maksjana märgitud Melmacer Invest OÜ ja alusena "õigusabi osutamine vastavalt lepingule
  6. a., (vaidlus Rapla Veterinaarkeskusega ettekirjutustega seoses Tallinna Halduskohtus)"; 2) OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo
  7. veebruari
  8. a kassa sissetuleku order nr 1, mille kohaselt Melmacer Invest OÜ on tasunud nimetatud arve alusel 29 500 krooni; 3)
  9. detsembri
  10. a õigusabi osutamise leping, mis on sõlmitud OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo, Lifetime Grupp OÜ ja Melmacer Invest OÜ vahel. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et põhjendatud oli ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtus osutatud õigusabi kulude väljamõistmine, sest loetletud dokumentidest nähtub osutatud õigusabi eest tasumine õigusbüroole. Kuigi kulusid ei kandnud asjas pooleks olev isik Lifetime Grupp OÜ ise, vaid tema lepingupartner Melmacer Invest OÜ, on tuvastatud kaebuse esitaja kohustus tasuda Melmacer Invest OÜ poolt õigusabi eest tasutud summa, mida pooltevahelistes suhetes käsitletakse laenuna.
  11. Kassaatori arvates on ringkonnakohus põhjendamatult vastu võtnud tõendi - Lifetime Grupp OÜ, Melmacer Invest OÜ ja OÜ Tõnu Ligi Õigusbüroo vahel sõlmitud õigusabilepingu, mis oli olemas juba halduskohtus kaebuse menetlemise ajal ja mida võinuks esitada juba esimese astme kohtule.

§ 34

lg 3 kohaselt võtab ringkonnakohus arvesse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme kohtule esitatud, kui ta loeb nende mitteesitamise põhjendatuks.

§ 93

lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtukulude väljamõistmise küsimuse õigeks lahendamiseks ringkonnakohtus oli nimetatud tõendi vastuvõtmine põhjendatud.

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 (RT III 2001, 25, 278), millele ringkonnakohus oma otsuses tugines, asuti seisukohale, et TsMS § 61 lg 1 eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Selle sätte eesmärki arvestades pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks pidas tsiviilkolleegium osundatud lahendi kohaselt lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile ka dokumenti, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.
  4. Ringkonnakohus on käesoleva asja lahendamisel leidnud, et pole kaalukaid põhjendusi, miks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sellist seisukohta ei võiks kohaldada ka kohtukulude väljamõistmisel haldusasjades. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu niisuguse lähenemisega kohtukulude väljamõistmise küsimuses.

§ 5

lg 1 kohaselt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Kohtukulude väljamõistmist ja jagamist halduskohtumenetluses reguleerib Halduskohtumenetluse seadustik. Kuna kohtukulude väljamõistmise küsimus on tsiviil- ja haldusasjade puhul reguleeritud erinevalt, ei pea kolleegium õigeks tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni kohaldamist ega tuginemist Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete tõlgendustele. Seega ei pea Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks kohtukulude väljamõistmist haldusasjades, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjades ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus. 13. Ringkonnakohus on käesolevas asjas apellatsiooniastmes osutatud õigusabikulu apellandi kasuks välja mõistes lähtunud dokumendist, mille kohaselt on apellandil tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus õigusbüroole, mitte aga kohtukulude kandmist tõendavast dokumendist. Kuna kasseeritud on ringkonnakohtu otsus üksnes esimese astme kohtus osutatud õigusabi kulusid puudutavas osas, siis tulenevalt

§ 64

lg-st 1 vaatab Riigikohtu halduskolleegium asja läbi kassatsioonkaebuse alusel ning teeb otsuse üksnes kassatsioonkaebuses taotletavas ulatuses. 14. Ülaltoodud motiividel jääb Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata kassaatori taotlus kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse motiive kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas tuleb muuta lähtuvalt käesoleva otsuse motiividest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.