← Eesti

3-1-3-6-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-6-03 Otsuse kuupäev

  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi S.K. (surnud) süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Kohtla-Järve Linnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus kriminaalasjas nr 1-9/1996 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Heino Tõnismägi avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  5. märts
  6. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Marge Püss ja S.K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas Resolutsioon
  7. Jätta Kohtla-Järve Linnakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus kriminaalasjas nr 1-9/1996 tühistamata.
  10. Riigiprokuröri avaldus jätta rahuldamata.
  11. Jätta kaitsjatasu 1534 krooni riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
  12. aprillil
  13. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega nr 6-180, milles oli otsuse tegemise kuupäevaks märgitud
  15. september
  16. a, karistati S.K. HÕS § 144 järgi arestiga kolmeks ööpäevaks. S.K. karistati selle eest, et ta "Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus kaaskodanikele ligi". Sama sündmuse kohta
  17. septembril
  18. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis on rikkumise ajaks märgitud
  19. september
  20. a kell 22.
  22. Kohtla-Järve Linnakohtu
  23. oktoobri
  24. a otsusega tunnistati S.K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel jättis kohus S.K-le mõistetud karistuse tingimuslikult kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka R.K. ja I.S., kuid nende isikute osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. S.K. tunnistati süüdi selles, et ta
  25. septembril
  26. a kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga selga ja ründas S.G., mille tulemusena algas nende vahel kaklus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  27. Kohtla-Järve Linnakohtu
  28. oktoobri
  29. a otsuse peale esitas riigiprokurör kohtuvigade parandamise avalduse, kus taotletakse linnakohtu otsuse tühistamist ja S.K. õigeksmõistmist. 3.1 Avalduse esitaja märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamise ajal väitis kohtualune S.K., et teda on juba sama teo eest halduskorras karistatud. Prokuröri väitel püüti selle väite ajel halduskaristuse otsust leida, kuid see ei õnnestunud, mistõttu S.K. halduskaristus jäi kohtuliku arutamise käigus tuvastamata. Prokurör osutab seejuures A.B. kriminaalasjas tehtud Lääne-Viru Maakohtu
  30. septembri
  31. a otsusele, kus muuhulgas asuti seisukohale, et korralageduse tõttu haldusasjade registratsioonis ja haldusasjade toimikute vormistamisel ning hoidmisel sai võimalikuks Kohtla-Järve Linnakohtu
  32. oktoobri
  33. a otsusega S.K. alusetu süüdimõistmine samas huligaanitsemise faktis, mille eest teda oli juba halduskorras karistatud. 3.2 Prokurör märgib, et A.B. kriminaalasja arutamisel on kindlaks tehtud, et S.K. suhtes tehtud halduskaristuse otsus vormistati seaduse nõudeid jämedalt rikkudes - s.o vale kuupäeva ja vale allkirjaga. Prokurör leiab samas, et S.K. poolt halduskaristuse kandmise fakti ei muuda olematuks asjaolu, et seda tehti seaduse nõuetele mittevastava halduskaristuse otsuse alusel. 3.3 Prokurör asub seisukohale, et S.K. on süüdi mõistetud kahel korral ühe ja sama teo eest, kuna nii halduskaristuse otsuses kui ka kriminaalasjas tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses langevad S.K. poolt toimepandud teo kirjeldused valdavalt kokku, samuti on tegemist ühe ja sama sündmusega. Prokuröri arvates on selline olukord vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-ga 3 ja KrMK § 5 lg 1 p-ga
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas riigiprokurör esitatud avaldust, kuid palus seda menetleda teistmise korras. Ka S.K. kaitsja leidis, et riigiprokuröri taotlus tuleb rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  36. Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Kohtla-Järve Linnakohtu
  37. oktoobri
  38. a kohtuotsuse tühistamist põhjusel, et selle kriminaalasja arutamise ajal ei õnnestunud leida otsust S.K. halduskorras karistamise kohta. Käesolevaks ajaks on Lääne-Viru Maakohtu
  39. septembri
  40. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  41. novembri
  42. a otsustega tuvastatud, et seetõttu sai võimalikuks S.K. alusetu süüdimõistmine kriminaalkorras samas huligaanitsemise faktis, mille eest ta juba oli halduskorras karistatud.
  43. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse nr 6-180 S.K. karistamise kohta HÕS § 144 järgi ilmsikstulek on käsitletav AKKS § 771 lg 3 p-s 5 nimetatud teistmisalusena, sest
  44. oktoobri
  45. a otsuse tegemisel ei olnud Kohtla-Järve Linnakohus teadlik S.K. varasemast karistamisest. Seetõttu vaatab Riigikohus prokuröri avalduse läbi teistmise korras.
  46. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostati
  47. septembril
  48. a S.K. suhtes haldusõiguserikkumise protokoll nr 1196 selle kohta, et "S.K.
  49. septembril
  50. a kell 22.00 Kohtla-Järve linnas T mikrorajoonis P bussipeatuses purjusolekus väljendus ebatsensuurselt, häiris kaaskodanikke". Protokollis märgiti muuhulgas, et S.K. peeti halduskorras kinni
  51. septembril
  52. a kell 22.00 ja vabastati samal päeval. Samas on kriminaalasja materjalide juures teatis, millest nähtuvalt kandis S.K. Ida-Viru Politseiprefektuuri arestikambris HÕS § 144 järgi määratud aresti
  53. septembrist
  54. a kella 22.00-st kuni sama aasta
  55. septembri kella 22.00-ni. Selle protokolli alusel tegi Kohtla-Järve Linnakohus otsuse nr 6-180, mis kandis
  56. septembri
  57. a kuupäeva ja millega S.K. karistati HÕS § 144 järgi arestiga kolmeks ööpäevaks. S.K. karistati selle eest, et ta "Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus kaaskodanikele ligi".
  58. Kohtla-Järve Linnakohtu
  59. oktoobri
  60. a otsusega tunnistati S.K. KrK § 195 lg 2 järgi süüdi selles, et ta "
  61. septembril
  62. a kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga selga ja ründas S.G., mille tulemusena algas nende vahel kaklus".
  63. Prokurör on oma avalduses leidnud, et S.K. on süüditunnistatud ja karistatud nii haldus- kui ka kriminaalkorras ühe ja sama teo toimepanemise eest. Sel põhjusel on S.K. süüditunnistamine KrK § 195 lg 2 järgi kui hilisem vastuolus Põhiseaduse § 23 lg-ga 3 ja KrMK § 5 lg 1 p-ga
  65. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Põhiseaduse § 23 lg-st 3, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
  66. lisaprotokolli
  67. artikli 1 lõikest tuleneb keeld mõista isiku üle kohut või karistada teda teo (õiguserikkumise) eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud ühesele seisukohale, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala ei hõlma mitte üksnes kuritegusid, vaid ka haldusõiguserikkumisi (väärtegusid) ja teatud juhul ka distsiplinaarüleastumisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  68. veebruari
  69. a otsus nr 3-1-1-19-00 - RT III 2001, 6, 69;
  70. juuni
  71. a otsus nr 3-1-1-63-01 - RT III 2001, 20, 215;
  72. septembri
  73. a otsus nr 31-1-88-02 - RT III 2002, 23, 263). Samas laieneb ne bis in idem põhiõiguse kaitseala üksnes sellistele õiguserikkumistele, mis on oma oluliste koosseisuliste tunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  74. septembri
  75. a otsus nr 3-1-1-88-02, p 7.4). Ei riigiprokuröri avaldusest ega käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtu, et S.K. süüditunnistamine HÕS § 144 järgi selles, et ta "Kohtla-Järvel T mikrorajoonis P bussipeatuses oli purjus, rõvetses ja tikkus kaaskodanikele ligi", ja tema süüditunnistamine KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta "
  76. septembril
  77. a kella 22.00 paiku koos R.K. ja I.S-ga lõi L.U. jalaga selga ja ründas S.G., mille tulemusena algas nende vahel kaklus", põhineksid ühel ja samal teol. Kirjeldatud õiguserikkumiste kirjeldused on sedavõrd erinevad, et pelgalt teatav ajalis-ruumiline seos ei anna iseenesest alust teosamasuse jaatamiseks.
  78. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu
  79. oktoobri
  80. a otsuse seaduslikkuse üle otsustamisel tuleb jätta tähelepanuta A.B. süüdistusasjas tehtud Lääne-Viru Maakohtu
  81. septembri ja Tartu Ringkonnakohtu
  82. novembri
  83. a otsustes väljendatud seisukoht, et S.K. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu poolt
  84. oktoobril
  85. a alusetult süüdi samas huligaanitsemise faktis, mille eest ta juba oli halduskorras karistatud. Lääne-Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste tegemise ajaks oli Kohtla-Järve Linnakohtu
  86. oktoobri
  87. a otsus seadusjõus. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku kohaselt on jõustunud kohtuotsuse seaduslikkuse hindamise ja vajadusel selle tühistamise õigus üksnes Riigikohtul, kui vastav kohtuotsus on vaidlustatud kassatsiooni-, kohtuvigade parandamise või teistmise korras. Nii Lääne-Viru Maakohtul kui ka Tartu Ringkonnakohtul puudus pädevus anda hinnang küsimuses, mis ei olnud nende poolt lahendatavas kriminaalasjas menetlusesemeks.
  88. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 775 lg-st 6, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium avalduse rahuldamata ja Kohtla-Järve Linnakohtu
  89. oktoobri
  90. a kohtuotsus tühistamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.