3-1-1-50-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-50-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

1. aprillil
2. a. Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. K. süüasi KrK § 186 ja § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo
3. veebruari 2003.a määrus, millega jäeti K. K. karistusest vabastamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill
5. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon
6. Jätta Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo
7. veebruari
8. a määrus K. K. karistusest vabastamata jätmise kohta muutmata ja K. K. erikaebus jätta rahuldamata.
9. Määrus jõustub
10. aprillil
11. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tallinna Linnakohtu
13. veebruari
14. a kohtuotsusega tunnistati K. K. süüdi ja teda karistati KrK § 186 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 7 kuud. KrK 40 lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu
15. jaanuari
16. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti K. K-le 4 aastat vabadusekaotust, kandmise aja algusega
17. september
18. a.
20. jaanuaril
21. a esitas K. K. Tallinna Prokuratuurile avalduse, milles palus vähendada oma karistust 6 kuu võrra ja määrata lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Ta leidis, et temale KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerub
22. septembril
23. a jõustunud Karistusseadustiku § 344 järgi, mille karistuse ülemmäär on 1 aasta vangistust. Teda karistati dokumendi võltsimise eest vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning seetõttu tuleb tema lõplikku karistust vähendada 6 kuu võrra.
24. Tallinna Prokuratuuri prokurör Andra Sild esitas
25. veebruaril
26. a Tallinna Linnakohtule taotluse jätta K. K. karistuse kandmisest vabastamata, sest asjas puuduvad Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-s 1 toodud karistusest vabastamise alused.
27. Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo nõustus prokuröri taotluse motiividega ning jättis
28. veebruari
29. a määrusega K. K. karistusest vabastamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
30. K. K. esitas Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale erikaebuse, milles ta ei ole nõus, et tema karistuse kergendamise taotluse lahendamine on toimunud KarSRS sätete alusel. K. K. palub jätkuvalt karistuse kergendamist 6 kuu võrra KarS § 5 lg 2 sätete alusel. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Alates
32. septembrist
33. a kehtib Karistusseadustik. Nimetatud seadustiku rakendamise seadus sätestab isikute karistuse kandmisest vabastamise alused ning Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi mõistetud karistuste ümbervaatamise korra. Tallinna Linnakohtu kohtunik leidis
34. veebruari
35. a määrusega õigesti, et käesolevas asjas puuduvad K. K. karistusest vabastamise alused KarSRS § 1 lg-te 1-3 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et K. K. taotlus lõpliku karistuse kergendamiseks 6 kuu võrra ei ole põhjendatud ja seda järgmistel põhjustel.
36. K. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu
37. veebruari
38. a kohtuotsusega süüdi KrK § 186 järgi kuriteos, mille objektiivseteks tunnusteks oli ametliku dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise organiseerimine eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Need tunnused täidavad KarS § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine) ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) koosseisud. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KrK § 186 nägi nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise eest karistusena ette rahatrahvi, aresti või vabadusekaotuse kuni kahe aastani. Kuigi KarS § 344 lg 1 sanktsiooni ülemmäär on kuni üheaastane vangistus, vastab osa K. K. kuriteo tunnustest KarS § 345 lg-le 1, mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. Kuna KrK § 186 eest võimaliku mõistetava karistuse ülemmäär oli kaks aastat vabadusekaotust, siis ei tohi K. K-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus seda karistusmäära ületada. K. K-le KrK § 186 järgi mõistetud karistus - 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust nimetatud määra ei ületa ning seetõttu pole alust tema karistust kergendada.
39. Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 3 lg-test 2 ja 3 ning §-st 10, AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lgst 3, leiab kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu kohtuniku Piret Liivo
40. veebruari
41. a määrus tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher