) § 11 lg-le 4 ja pooltevahelisele kokkuleppele jäi AS STIVETRA suhtes kehtima kesklinna sadama ja selle ametiühingukomitee vahel
K § 173 lg 1 ja § 174 nõudeid. Kuna AS STIVETRA ja Tallinna Sadama ametiühing ei ole sõlminud uut kollektiivlepingut, siis
jaanuaril
Sellist kokkulepet ei ole kostja hagejaga sõlminud. AS Tallinna Sadam ja Eesti Veetransporditöötajate Ametiühingute Föderatsiooni vahel
lg 1 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjatele ühingu või liidu vahel, mis reguleerib töösuhteid. Tööandja ja ametiühingu vahel vabatahtlikust kokkuleppest tulenev kohustus ei ole ÄS § 5 lg 1 järgi ettevõtte määratud tegevus. Vaidlusalune kollektiivleping koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega ei läinud seoses varade rentimisega üle AS-le STIVETRA, sest kostja ei ole kollektiivlepingu osas kesklinna sadama ega AS Tallinna Sadam õigusjärglane. Asjaolu, et kostja võttis vastavalt kokkuleppele üle kesklinna sadama töötajad ja kooskõlas TLS §-ga 6 loeti nende uueks tööandjaks kostja, ei tähenda, et kostjale laienes ka 19. jaanuari 1994. a kollektiivleping. Kostja on iseseisev äriühing, tal puudub organisatoorne seos AS-ga Tallinna Sadam ja seetõttu ei laiene kostjale
Kostjal ei olnud kohustust täita vaidlusaluse kollektiivlepingu p 12.1.4 nõudeid. Asjaolu, et kostja oma töötajatest ametiühinguliikmete liikmemakse hageja arvele kandis, ei tähenda, et kollektiivleping tema suhtes kehtib. Seega pole kostja õigusvastaselt käitunud ja puudub õiguslik alus hageja nõutud kahju hüvitamiseks. Põhjendatud on kostja seisukoht, et
§-dest 2 ja 11 (AS STIVETRA asutamise ajal kehtinud sõnastuses) ei tulene, et töötajate ühest äriühingust teise üleminekul muutuks teine äriühing automaatselt sellise kollektiivlepingu pooleks, mille pooled või õigusjärglased on olemas. Apellandi väited kollektiivlepingu sõlmimise vabatahtlikkuse ja täitmise kohustuslikkuse kohta on õiged. Hageja esindaja L. Kosmina apellatsioonikohtu istungil antud seletuse järgi oli hagejal võimalik sõlmida kostjaga kollektiivleping, kuid hageja ei pidanud seda otstarbekaks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et isegi siis, kui kollektiivleping oleks kehtiv ja selle tingimusi oleks rikutud, ei annaks see alust töötajatest ametiühinguliikmete liikmemaksude sissenõudmiseks ettevõtjalt. Erand oleks see, kui ametiühing tõendaks, et ettevõtja pidas ametiühingu liikmemaksu liikmete töötasust kinni, kuid seda ametiühingule üle ei kandnud. Liikmemaksude tasumine on ametiühinguliikmete kohustus. Kui tööandja ametiühingu liikmemaksu kinni ei pea ja üle ei kanna, on ametiühinguliikmel võimalik tasuda liikmemaks muul viisil. Hagejal oli võimalik liikmemaksud ametiühinguliikmetelt ise kokku koguda, kuid ta ei teinud seda. Maksude laekumata jäämine oli tingitud sellest, et ametiühinguliikmed ei olnud huvitatud liikmemaksude tasumise kohustuse täitmisest ja ka hageja ise ei tahtnud tegelda liikmemaksude kogumisega. Kahju ei oleks tekkinud, kui hageja oleks ise korraldanud liikmemaksude kogumise neilt ametiühinguliikmetelt, kes tahtsid liikmemaksu tasuda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6 sellega, et ei vastanud apellatsioonkaebuse põhjendusele, et seoses ettevõtte üleminekuga läksid lisaks töölepingutele kostjale üle ka kollektiivlepingust tulenevad kohustused.
jaanuari 2002. a kehtinud sõnastuse järgi ei lõpetanud ettevõtte reorganiseerimine kollektiivlepingu kehtivust. Mõiste "ettevõtte reorganiseerimine" ei olnud AS STIVETRA asutamise ajaks määratletud üheski kehtivas õigusaktis. Reorganiseerimisena tuleb käsitleda nii ettevõtte ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist kui ka ettevõtte üleminekut ÄS § 2 tähenduses. Nii TLS § 6 kui ka
lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid majanduslikel põhjustel toimuvate ümberstruktureerimiste puhul, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb sisuliselt üle teisele juriidilisele isikule ettevõtte ühinemise või jagunemise tagajärjel või põhjusel, et ettevõte otsustab lõpetada teatud teenuse osutamise ning võimaldada sama vara baasil osutada teenust teisel juriidilisel isikul (nt rentnikul). Kollektiivleping on üheks ettevõttega seotud kohustuseks ning peab ÄS § 5 lg 2 kohaselt üle minema ettevõtte omandajale. Kollektiivlepingu tingimuste täitmise kohustuslikkus tähendab ka vastutust lepingu täitmata jätmise eest. Tööandja poolt ametiühinguliikmete liikmemaksude ülekandmine on tööandja kohustuseks nii palgaseaduse § 31 lg 3 kui ka kollektiivlepingu p 12.1.4 järgi. See eeldab ka iga töötaja kirjalikku tahteavaldust. Kollektiivlepingu punkt 12.1.4 tähendab, et tööandja osutab töötajale teenust. Kokkulepitud teenuse osutamata jätmise korral on võimalik leida alternatiiv. Alternatiivvõimaluse olemasolu ei vabasta lepingupoolt lepingu täitmise kohustusest. Asjaolu, et kassaatoril oli võimalik koguda liikmemaksud otse ametiühinguliikmetelt, võib olla kahju suuruse vähendamise põhjenduseks, kuid ei tähenda, et kostja üldse ei vastuta kohustuse täitmata jätmise eest. Kollektiivlepingu täitmata jätmine on õigusvastane tegu, mille eest tuleb välja mõista kahju TsK § 222 järgi. Hagejal on õigus valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist ametiühingu liikmetelt või nende tööandjalt. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse jõusse. Õige ei ole linnakohtu seisukoht, et vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad kohustused tööandja ja ametiühingu vahel ei ole tegevuseks, mis on olemuselt määratud ettevõtte tegevuseks. Kollektiivleping sätestab tööandja rahalisi kohustusi, mis on olulised toote või teenuse omahinna kujundamisel. Õige ei ole linnakohtu seisukoht, et 19. jaanuari 1994. a leping on kehtetu, sest hageja ja AS Tallinna Sadam sõlmisid 18. juunil 1998. a uue lepingu. Kostja väidab, et tal ei ole mingisugust organisatoorset seost AS-ga Tallinna Sadam ning järelikult ei saanud AS Tallinna Sadam vabastada kostjat kohustuse täitmisest. 6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse normi. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 8. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega ja leidis, et AS STIVETRA ei ole 19. jaanuaril 1994. a sõlmitud kollektiivlepingu pool. Ta on iseseisev äriühing, kes ei ole kuulunud AS Tallinna Sadam koosseisu ja
§-dest 2 ja 11 ei tulene, et töötajate ühest äriühingust teise üleminekul muutuks teine äriühing sellise kollektiivlepingu pooleks, mille pooled või õigusjärglased on olemas. TLS § 6 alusel toimunud töötajate üleminekuga ei kaasnenud kollektiivlepingu üleminekut. Kolleegium leiab, et selline ringkonnakohtu arvamus on ekslik ega ole kooskõlas kollektiivlepingu seadusega ega töölepingu seaduse. Kolleegium märgib esmalt, et
lg 1 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate liidu või ühingu vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
jaanuarini 2002. a kehtinud sõnastuse järgi laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 järgi on kollektiivlepingu kehtivus üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Selle sätte kohaselt ei lõpeta ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine kollektiivlepingu kehtivust. Ettevõtte valduse üleandmine on võrdsustatav ettevõtte alluvuse muutumisega
Nii TLS § 6 kui
lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Linnakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et AS STIVETRA kasutab endise kesklinna sadama vara rendilepingu alusel. Seega läks ettevõte kostjale üle rendilepingu alusel. Pooled ei vaidle töötajate ülemineku üle. AS STIVETRA on tunnistanud TLS § 6 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, kuid ei soovi tunnistada täpselt sama sisuga
Kolleegium leiab, et selline valikuline ja tööandja huvidest lähtuv seaduste tõlgendamine ei vasta nimetatud sätetes väljendatud eesmärgile kaitsta töötajate huve. Pärast töölepingute üleminekut võivad töötajad kollektiivlepingu täitmist nõuda üksnes töölepingud ülevõtnud äriühingult. See tagab töötajate õiguste kaitse juhul, kui töö sisu ei muutu, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule.
kohaselt kannab kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel süüdi olev pool vastutust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui kollektiivleping ei näe ette kohustust rikkunud poole vastutust, siis tuleb lähtuda seadusest. Hageja nõuab TsK § 222 alusel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.