KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-7-03 Otsuse kuupäev 28. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi I.H. süüdistusasi KrK §

§ 139

lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu kohtuniku Eha Popova

1. septembri
2. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a määrus I.H. süüdistusasjas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuröri Alar Kirsi avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill
6. a Istungil osalenud isikud I.H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, riigiprokurör Marge Püss. Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a määrus ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku Eha Popova
10. septembri
11. a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta I.H. süüdistusasjas KrK §

§ 139lg 2 p 2 järgi.

1. Saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
3. Välja mõista I.H-lt riigieelarve tuludesse 767 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
4. aprillil
5. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. I.H. anti kohtu alla süüdistuses KrK §

§ 139lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem Kr

K § 139 järgi karistatud isikuna, püüdis

1. oktoobril
2. a kella 18.00 paiku salaja varastada Tallinna K-st kaupa väärtusega 863 krooni.
3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku
4. septembri
5. a määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus KarSRS § 3 lg-te 1 ja 6 alusel. Lähtudes KarS §-st 218 ja § 44 lg-st 2 leidis kohtunik, et kuni 1000 kroonise asja omastamisel on Karistusseadustiku mõttes tegemist väärteoga. I.H. poolt varastatu väärtus oli 863 krooni, seega on tema tegevus KarS § 218 lg 1 järgi väärtegu ja seetõttu tuleb kriminaalasja menetlus KarSRS § 3 lg 1 järgi lõpetada.
6. Tallinna Linnakohtu kohtuniku määruse peale esitas prokurör eriprotesti, milles taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Prokurör leidis, et KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. I.H. on varem kahel korral karistatud salajase varguse eest (Tallinna Linnakohtu
7. märtsi
8. a ja
9. septembri
10. a kohtuotsused). I.H. käesolev tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele sõltumata varastatu väärtusest, sest tema puhul esineb süüteokoosseisu raskendav asjaolu " ta on isik, kes on varem toime pannud varguse.
11. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. detsembri
13. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu määrus muutmata ja eriprotest rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
14. Riigiprokurör Alar Kirs esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud määrustes. Prokuröri arvates ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud, sest puuduvad KarSRS §-des 1 ja 3 ettenähtud alused. I.H-le süüksarvatud tegu kvalifitseerus teo toimepanemise ajal KrK §

§ 139lg 2 p 2 järgi ning on pärast 1. septembrit 2002 kvalifitseeritav Kar

S § 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti ei ole prokurör nõus kohtute seisukohaga, et I.H. süüditunnistamine KarS § 199 lg 2 p 4 järgi raskendaks tema olukorda. Siinkohal viitab avalduse esitaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele kriminaalasjades nr 3-1-1-11602, 3-1-1-3-03 ja 3-1-1-9-

1. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vastavalt KarSRS § 3 lg-le 1 lõpetab kohus enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo kohta alustatud kriminaalasja menetluse, kui esinevad sama seaduse § 1 lõigetes 1-3 sätestatud alused. Õige on prokuröri seisukoht, et arutatavas asjas nimetatud aluseid ei esine ning seetõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine linnakohtu määruses toodud motiividel ebaõige. Kriminaalkolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et I.H-le Kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud tegu kvalifitseerub pärast Karistusseadustiku jõustumist KarS § 218 lg 1 järgi väärteona. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemates lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-116-02 (RT III 2002, 35, 376), nr 3-1-13-03 (RT III 2003, 4, 38) ja nr 3-1-1-9-03 (RT III 2003, 5, 50)) väljendatud seiskohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab Karistusseadustiku
3. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katse toimepanemine. Sama tunnus oli vastutust raskendavaks koosseisuliseks tunnuseks ka KrK § 139 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu on enne Karistusseadustiku jõustumist kuni 1000 krooni ulatuses võõra vara varguse katse toimepanemine isiku poolt, kes oli ka varem vargusi toime pannud, karistatav jätkuvalt kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
4. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a määruse ja Tallinna Linnakohtu kohtuniku
7. septembri
8. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi