Sõlekese uus koosseis oli väiksem kui kahes lasteaias kokku. Uues koosseisus puudusid pesumasinisti ja raamatupidaja ametikohad, Sõlekeses oli täidetud 1,0 koormusega laohoidja ametikoht. Lasteaedade ühinemisel tuli võrrelda mõlema lasteaia töötajate tööalaseid näitajaid. Tööandja eelistas tööle jätmisel Jussikese töötajatest õpetajatena töötavaid isikuid, kellel on kõrgem erialane haridus ning lasteaiaõpetajate abidena töötavaid isikuid, kellel on alla 3 aasta vanused lapsed. Kuna hagejal ei olnud kostjatele vabu töökohti pakkuda, oli tal alus
Jussikese põhimäärus p 5.2.2 järgi on juhatajal õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid. Seega on Jussikesele antud õigus olla tööandja.
Eha Kikas palus lugeda tööleping lõppenuks 30. juunist 2001. a
Kostjad leidsid, et nende tööandja on Võru linn. Kohaliku omavalitsusüksuse hallatavad asutused ei saa olla iseseisvad tööandjad, nad teostavad üksnes kohaliku omavalitsusüksuse õigusi ja kohustusi. Seadusest ei tulene Jussikese juhataja õigust ega volitust lõpetada lasteaedade ühendamisel töölepinguid. Lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise õigus ei ole võrdne tööandjaks olemisega.
Tööandja tegevuse ümberkorraldamisel pidi
§-st 6 tulenevalt Jussikese töötajate töösuhe jääma kestma ning töötajad pidid üle minema Sõlekesse. Seejärel oli tööandja Võru linn
lg 2 alusel kohustatud välja selgitama töötajate tööalased näitajad ja tööle jäämise eelisõiguse. Jussikese juhataja ei olnud õigustatud otsustama Sõlekeses olevate vabade töökohtade pakkumise võimaluse üle.
lg-s 2 sätestatud kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd ei ole piiratud asutusega, kus töötaja töötab. Seega pidi Võru linn kõigis oma asutustes pakkuma teist tööd, mis vastab kostjate kvalifikatsioonile.
p 2 kohaselt võib tööandjaks olla juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Jussikese põhimääruse p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt juhib lasteaed-varjupaiga tööd juhataja, kes on lasteaed-varjupaiga seadusjärgne esindaja. Juhataja pädevusse kuulub muuhulgas ka töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Põhimäärusest ei nähtu, et Jussikese juhataja oleks töölepingute sõlmimisel tegutsenud Võru linna esindajana. Kostjatega sõlmitud töölepingutes on samuti märgitud, et Jussike oli kostjate tööandja. Lasteaedade reorganiseerimine iseenesest ei lõpeta töölepingut. Kuna Sõleke ja Jussike olid Võru linna hallatavad asutused ning Jussikese juhatajale oli tehtud ülesandeks tagada lasteaedade ühendamisega seonduv asjaajamine, oli koos reorganiseerimisega võimalik lahendada ka töölepingute lõpetamine koondamise tõttu. Jussikese juhataja põhjendas koondamisest ette teatades töölepingu lõpetamise vajadust lasteaedade ühendamisega ja sellega, et kostjatele ei ole pakkuda vaba töökohta. Kuna Sirje Liivet töötas 0,25 kohaga laohoidjana, oli tööle jäämise eelisõigus isikul, kes töötas sellel kohal täiskohaga.
lg-s 2 nimetatud teise töö pakkumine saab toimuda töökohtade osas, millel töötaja on oma teadmiste, oskuste ja tervise tõttu suuteline töötama. Kuivõrd Võru linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra (edaspidi Korra) kohaselt ühendamisel ühendatav asutus lõpetatakse, pidi tööandja pakkuma töötajatele vabu kohti sama tööandja juures, s.o reorganiseeritud Sõlekeses. Seadusest ei tulene Võru linna hallatavate asutuste kohustust tööandjana pakkuda tööd kõigis Võru linna hallatavates asutustes. Hagejal ei olnud kostjatele võimalik tööd pakkuda, sest Sõlekeses polnud vabu töökohti. Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata, tuleb TsMS § 374 ja § 375 lg 1 kohaselt kostjale tagastada kõik, mis tühistatud otsuse alusel hageja kasuks oli sisse nõutud, kusjuures esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks antud asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel, arvestades poolte seisukohti. Hagi rahuldamisega tühistatakse töövaidluskomisjoni otsus, mille alusel on hageja kostjatele üle kandnud hüvitise. Seega tuleb kostjatel töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadu tagastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on
Nimetatud sätte järgi ei pea tööandja olema juriidiline isik. Tööandja, kes ei ole juriidiline isik, on oma õiguslikult olemuselt selle juriidilise isiku tehinguline esindaja töösuhetes, kelle struktuurüksus ta on. Seega oli Jussikese juhatajal volitus sõlmida ja lõpetada kostjatega töölepinguid. Kuivõrd koondamise situatsiooni tekkimine oli teada enne Jussikese reorganiseerimist, siis oli alus koondamiseks olemas juba enne reorganiseerimise lõpuleviimist. Seetõttu ei saanud kostjate töölepingud jätkuda Sõlekeses. Maakohus kohaldas E. Kikase ja S. Liiveti suhtes õigesti
lg 1, mille järgi töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Kostjad tõlgendavad ebaõigesti
lg 2, leides, et hageja oleks pidanud pakkuma neile kõiki vabu töökohti hageja kõikides struktuuriüksustes. Kuivõrd kostjate tööandjaks oleks pärast Jussikese reorganiseerimist võinud olla Sõleke, siis pidi hageja nendele pakkuma üksnes vabu töökohti, mis olid Sõlekeses. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 374 alusel töövaidluskomisjoni otsuste tagasitäitmist. Kuigi selles sättes ei ole otsesõnu nimetatud töövaidluskomisjoni otsust, on selline otsus jõustunud osas samaväärne töövaidluses tehtava kohtuotsusega. Hageja oli töövaidluskomisjoni menetluses kostja positsioonil. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Mõlemad kostjad paluvad oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta Võru linna hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagid. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Võru linn taotles hagis, et tunnustataks Jussikese kui tööandja õigust lõpetada kostjatega töölepingud. Selline tuvastushagi eeldab, et tehakse kindlaks, kas Jussikesel on eelkirjeldatud õigus või mitte. Kostjad leiavad, et Jussikese juhataja tegutses Võru linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana. Lasteaia juhataja tehtud tehingutest ja toimingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja on Võru linn. Töötajate õigus nõuda teist tööd sama tööandja juures on oluliselt laiem, kui tööandjaks on Võru linn, võrreldes olukorraga, kui tööandjaks on lasteaed.
Võru linn pidi tööandjana kindlaks tegema vabad töökohad oma asutustes ning pakkuma kostjatele teisi sobivaid töökohti. Seadus ei piira tööandja kohustust pakkuda tööd ühe struktuurüksuse piires. Võru linn ei ole väitnud, et tal polnud võimalik teist tööd teises asutuses pakkuda. S. Liivetiga töölepingut lõpetades rikkus tööandja
MS § 374 lg 1 ja § 375 lg
p 2 kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused.
mõte on juhiste andmine mitme õigusnormi kollisiooni puhul, mitte faktiliste asjaolude vahel valiku tegemiseks.
p 2 ja § 98 lg 2 kohaselt tuleb töötajatele võimaluse korral pakkuda tööd üksnes selle tööandjaks oleva struktuuriüksuse piires, kelle juures töötajad töötasid. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Selle paragrahvi
lg 2 järgi on tööandjal kohustus pakkuda koondamise tõttu töölepingu lõpetamisel töötajale sobivat tööd. Selle sätte eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Samas tuleb
lg 2 tõlgendamisel silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud ning nende juht on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes. Seetõttu ei ole asutuse juhil võimalik pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses.
Kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste üksteisest eraldatuse ja iseseisva korraldatuse tõttu saab asutuse juhataja töötaja töölejäämise eelisõigust selgitada üksnes samas asutuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.