← Eesti

3-3-1-39-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-39-03 Otsuse kuupäev

  1. mai 2003 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann AS Adonis Baltic Timber Group kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
  2. ja
  3. mai ning Maksuameti
  4. ja
  5. augusti
  6. a otsuste tühistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks tagastada enammakstud maksusumma koos intressiga ja tagastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  7. veebruari
  8. a otsus haldusasjas nr 2-3/61/2003 AS Adonis Baltic Timber Group kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  9. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
  10. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  11. veebruari
  12. a otsus haldusasjas nr 2-3/61/2003 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  13. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. AS Adonis Baltic Timber Group esitas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile
  15. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni, milles taotles enammakstud maksusumma, 3 266 592 krooni tagastamist, ja veebruarikuu käibedeklaratsiooni, milles taotles 3 301 475 krooni tagastamist. Maksuamet pikendas mõlema taotluse osas enammakstud maksusumma tagastamise tähtaega 30 päeva võrra ja taotles, et Maksupettuste Uurimise Keskus alustaks pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmete esitamise fakti kohta kriminaalmenetlust AS Adonis Baltic Timber Group nimel tegutsevate isikute suhtes. Kriminaalmenetlust alustati
  16. mail 2001 KrK § 1481 lg 2 tunnustel.
  17. mai
  18. a otsusega peatas maksuamet seoses jaanuarikuu käibedeklaratsioonis esitatud taotlusega 2 298 634 krooni tagastamise MKS § 10 lg 4 p 3 alusel kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni.
  19. mai
  20. a otsusega peatas maksuamet seoses veebruarikuu käibedeklaratsioonis esitatud taotlusega 3 010 176 krooni tagastamise samal alusel. Maksuamet leidis, et talle on tahtlikult esitatud valeandmeid, sest aktsiaseltsile Adonis Baltic Timber Group ei ole otsustes märgitud äriühingud teenuseid osutanud. Tegemist on fiktiivsete arvetega. Eesmärk oli saada kasu enammakstud käibemaksu tagastamisest. Fiktiivsete arvete alusel tasutud raha võeti sularahas välja või tehti ülekandeid selliste äriühingute arvelduskontodele, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on aktsiaseltsiga Adonis Baltic Timber Group seotud isikud. Käibemaksu tagastamise peatamine on tõkendiks, et tagada valeandmetest tekkiva maksunõude täitmine ja välistada olukord, kus maksukohustus jääb maksujõuetuse tõttu täitmata. AS Adonis Baltic Timber Group vaidlustas mõlemad otsused Maksuametis.
  21. augusti ja
  22. augusti
  23. a otsustega jäeti mõlemad vaided rahuldamata ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti otsused jõusse.
  24. AS Adonis Baltic Timber Group esitas Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti otsused tühistada, teha maksuametile ettekirjutus enammakstud maksusumma tagastamiseks koos intressiga ning tunnistada tagastamisega viivitamine õigusvastaseks. Kaebuse esitaja väitis, et ei ole maksuseadust rikkunud. Nõuetele vastavad arved on esitanud registreeritud maksukohustuslased tegelikult osutatud teenuse eest. Teiste maksukohustuslaste tegevust ei pea kaebuse esitaja kontrollima. Maksuhaldur on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. aprilli
  27. a otsusega haldusasjas nr 3-173/02 jäeti AS Adonis Baltic Timber Group kaebused rahuldamata. Kohus leidis, et MKS § 10 lg 4 p 3 kohaldamisel ei pea maksuhaldur ise tuvastama maksuõiguserikkumise fakti, sest seda tehakse kriminaalmenetluses. Selle sätte kohaldamise aluseks on põhjendatud kuriteokahtlus ja avalduse esitamine kriminaalmenetluse alustamiseks. Aktsiaseltsile Adonis Baltic Timber Group käibemaksu tagastamise peatamine on toimunudki sellisel alusel.
  28. AS Adonis Baltic Timber Group esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus teeks uue otsuse, millega rahuldaks AS Adonis Baltic Timber Group kaebused. Apellant leidis, et kohus pole kontrollinud, kas maksuamet järgis diskretsiooni reegleid ja proportsionaalsuse põhimõtet. HKMS § 19 lg-ga 6 on selline kohustus kohtule pandud. Nii maksuamet kui ka kohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 valesti, sest tuvastamata on maksuõiguserikkumise tunnused kaebaja käitumises, s.o maksuõiguserikkumise fakt. Kõik vaidlustatud tehingutes osalenud äriühingud on esitanud vandeadvokaadi poolt tõestatud seletuse, mis kinnitab nende tehingute toimumist.
  29. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  30. veebruari
  31. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja AS Adonis Baltic Timber Group apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et MKS § 10 lg 4 tuleb mõista selliselt, et enammakstud maksusumma tagastamise peatamise üheks aluseks on põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla kuriteoga, ja seetõttu kriminaalmenetluse alustamiseks avalduse esitamine. Kahtlust tekitab näiteks asjaolu, et vaidlusaluste tehingute eest tasutud raha on sularahas välja võetud selliste äriühingute arvelduskontodelt, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on kaebajaga seotud isikud. Maksuameti otsustes on põhjendatud, miks on alust arvata, et kaebuse esitaja on käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  32. AS Adonis Baltic Timber Group kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks nii Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kui ka maksuameti otsused, teeks maksuametile ettekirjutuse tagastada enammakstud käibemaks koos intressiga ja mõistaks maksuametilt kassaatori kasuks välja kohtukulud seoses menetlusega Tallinna Halduskohtus ja Riigikohtus. Kassaator leiab, et maksuameti otsused on piisavalt põhjendamata ja need on tehtud diskretsiooni reegleid rikkudes. Ringkonnakohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti, sest maksuamet ei ole tuvastanud kaebuse esitaja tegevuses maksuõiguserikkumise tunnuseid või fakti. Kassaatori arvates kinnitavad tema seisukohti selle sätte tõlgendamisel Riigikohtu halduskolleegiumi
  33. mai
  34. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-17-98 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  35. märtsi
  36. a otsus asjas nr 3-4-1-1-
  37. Maksuameti otsustes on väidetud paljasõnaliselt, et kassaatoriga seotud isikud on vaidlusaluste tehingute eest tasutud raha sularahas välja võtnud. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud ka MKS § 10 lg 5, sest maksuameti otsus on sisuliselt põhjendamata. Kohtumenetluse norme on rikutud sellega, et osa AS Adonis Baltic Timber Group väiteid on jäetud tähelepanuta ja osa tõendeid hindamata.
  38. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele selgitatakse, et kui maksuhaldur tuvastab maksuõiguserikkumise, siis tehakse maksuotsus maksusumma määramise kohta ja puudub vajadus peatada maksusumma tagastamine. Selleks, et peatada maksusumma tagastamine, piisab põhjendatud kahtlusest, et toime on pandud kuritegu, ja avalduse esitamisest kriminaalmenetluse alustamiseks. Kahtluse põhjendatuse üle otsustab uurimisorgan. Maksusumma tagastamise peatamine on tõkend, et tagada tõenäolise maksukohustuse täitmine. Maksuamet on kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3 õigesti ja vaidlustatud otsustes on põhjendatud, miks maksusumma tagastamine peatati. Vaidlustatud otsuste aluseks on kahtlus, et kaebuse esitajaga seotud isikud osalevad käibemaksupettuses, et saada õigusvastaselt varalist kasu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  39. Samade protsessiosaliste vahelise samaliigilise vaidluse lahendas Riigikohtu halduskolleegium
  40. aprilli
  41. a otsusega (haldusasi nr 3-3-1-19-03). Ka käesolevas haldusasjas on maksuvaidluse õigeks lahendamiseks vajalik kõigepealt vastata küsimusele, kuidas tõlgendada MKS § 10 lg 4 p
  42. Käesolevas otsuses esitab Riigikohtu halduskolleegium varasemas otsuses toodud põhjendused ja selgitused kokkuvõtvalt, viitamata sealjuures
  43. aprilli
  44. a otsusele.
  46. juulini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse §-s 10 tehti muudatusi
  47. novembril 1996 vastu võetud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega. Selle seadusega täiendati viidatud paragrahvi lõikega 4 järgmises sõnastuses: "

(4)Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine: 1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul; 2) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944) paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni; 3) kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; 4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahv 96 4. lõikele edasisuunatud materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse jõustumiseni." Selle sätte uus redaktsioon jõustus 1. juunil 2000. Uues redaktsioonis lisati esimesse lausesse sõnade "tunnuste tuvastamisel" järele sõnad "või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel". Samal ajal jõustus sama paragrahvi täiendamine lõikega 5 järgmises sõnastuses: "
(5)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud juhul teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse, milles märgitakse enammakstud maksusumma, mille tagastamine peatatakse, ning peatamise tinginud asjaolud koos viidetega vastavatele seadussätetele. Käesoleva paragrahvi
  2. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud taotluse lahendamisel ning
  3. lõikes nimetatud juhtudel teeb maksuhaldur kirjaliku otsuse viitega
  4. või
  5. lõike vastavale punktile, mille alusel enammakstud maksusumma arvestatakse maksumaksja muude rahaliste kohustuste katteks. Otsus antakse maksumaksjale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel." Käesolevas haldusasjas tuleb kohaldada MKS § 10
  6. juunil 2000 jõustunud redaktsiooni. Seega võis maksuamet alates
  7. juunist 2000 peatada enammakstud maksusumma tagastamise kas Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnuste tuvastamisel või täienduses sätestatud alusel - maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel. Maksuameti vaidlustatud otsustest nähtub, et enammakstud maksusumma tagastamine peatati täienduses sätestatud alusel. Järelikult tuleb selles haldusasjas MKS § 10 lg 4 tõlgendamisel selgitada, kuidas mõista "maksuseaduse rikkumise fakti" ja selle kohta "kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamist".
  8. Mõiste "maksuseaduse rikkumise fakt" tähendab juriidilist fakti - tegu kui õiguserikkumist, mis koos kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisega moodustavad faktilise koosseisu õigusliku tagajärje - enammakstud maksusumma tagastamise peatamise - kohaldamiseks. Faktilise koosseisu kui MKS § 10 lg 4 kohaldamise aluse kindlakstegemiseks on oluline, et "kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine" tähendab KrMK § 90 lg 1 p-s 3 märgitud teadet kui kriminaalmenetluse alustamise ajendit. Viidatud paragrahvi
  9. lõike järgi alustatakse sellise teate alusel kriminaalmenetlust siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. See tähendab, et kui maksuametil pole maksuõiguserikkumise kohta selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele, siis puudub üks faktilise koosseisu element - "maksuseaduse rikkumise fakt". Tagastamise peatamine poleks sellisel juhul õiguspärane. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks peab olema selliseid andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele just tagastamistaotluse esitanud maksukohustuslase tegevuses.
  10. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Sellist järeldust kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74). Viidatud otsuse punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."
  13. Käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed taotleja ja tehingu teise poole - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu pettusele viitava seose kohta. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. Ringkonnakohtu toimikus (II köide lk 74-75) on koopia Jens Rajaste süüdistatavana vastutusele võtmise määrusest. Selle
  14. novembri
  15. a määruse järgi sõlmis J. Rajaste AS Adonis Baltic Timber Group ostudirektorina fiktiivseid tehinguid ning kajastas need tehingud
  16. aasta jaanuarija veebruarikuu maksuarvestuses eesmärgiga välja petta näiliselt enammakstud käibemaks. Nimetatud määrusele pole ringkonnakohus tähelepanu pööranud. Selles haldusasjas on maksuameti vaidlustatud otsustes ja ringkonnakohtu otsuses märgitud, et mõnede tehingute puhul on tasu võetud sularahas välja selliste äriühingute arvelduskontodelt, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on kaebajaga seotud isikud. Maksuamet ja ringkonnakohus ei ole selgitanud, milliste tehingute osas esineb selline seos, mida tähendab "seotud isik" konkreetselt ja kuidas see seos viitab maksupettusele. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on neile küsimustele võimalik vastata ka kohtumenetluses.
  17. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, sest maksuamet ja kohtud on kohaldanud MKS § 10 lg 4 p 3 ebaõigesti ja vaidluse õigeks lahendamiseks olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata. Asi saadetakse uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. AS Adonis Baltic Timber Group kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei tee uut otsust asja uueks arutamiseks saatmata. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.