RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 2061

lg 2 näeb ette vastutuse tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kohtualused ei tegutsenud kuritahtlikult. Maakohus leidis, et kohtualuste tegevust ei saa kvalifitseerida ka KrK § 145 järgi, sest puuduvad selle kuriteo vajalikud tunnused - suur varaline kahju või muu raske tagajärg. Kohus märkis,

§ 2061

lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseis ei näe ette vastutust tuleohutuse eeskirjade rikkumise eest üldohtlikul viisil, vaid selle kuriteo põhitunnuseks on tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik rikkumine. Veel märkis kohus, et Karistusseadustiku kohaselt ei ole KrK § 2061 lg-s 2 ettenähtud kuritegu enam kuriteona karistatav. Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et kohtualuste tegevus on käsitatav kuriteona ka KarS § 205 järgi.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Põlva Prokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova, kes taotles õigeksmõistva otsuse tühistamist, kõigi kohtualuste süüditunnistamist ja karistamist KrK § 2061 lg 2 järgi.
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. jaanuari
4. a otsusega Põlva Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse ja tunnistas kohtualused süüdi KrK § 2061 lg 2 järgi. M. V., D. P., U. P., V. S., R. V-i ja J. N. karistati kuuekuulise, R. T., J. T. ja H. H.-d aga neljakuulise vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohtukolleegium leidis, et pärast
7. septembrit
8. a on kohtualuste toimepandud tegu karistatav kuriteona KarS § 205 järgi, mis sätestab vastutuse võõra asja hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. Seetõttu ei nõustunud kohtukolleegium maakohtu järeldusega nagu oleks KrK § 2061 lg-s 2 sätestatud kuritegu Karistusseadustiku järgi dekriminaliseeritud. Kriminaalkolleegium märkis,

§ 2061

lg 2 nägi ette vastutuse tuleohutuse eeskirjade nii tahtliku kui ka ettevaatamatu rikkumise ning tulekahju tahtliku või ettevaatamatu põhjustamise eest. Ringkonnakohus selgitas, et üldohtliku viisi all mõeldakse seda, et kuigi süüdlane algul valitseb oma tegu (süütab lõkke), ei suuda ta seda enam juhtida (tuli väljub tema kontrolli alt) ning tagajärjeks on suur kahju (tule leviku tõttu hävivad ümbritsevad objektid). Kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil ei iseloomusta seejuures üksnes vahendeid, mille abil vara hävitatakse, vaid on vaja, et nende vahendite kasutamise viis oleks antud tingimustes üldohtlik. Kohus märkis,

§ 38

p 9 kohaselt oli kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil vastutust raskendav asjaolu ning on raskendavaks asjaoluks samuti KarS § 58 p 7 kohaselt. KrMK § 46 p 1 alusel kuulub tõendamisele kuriteo toimepanemise viis. Eeltoodust lähtudes leidis ringkonnakohus,

§ 2061lg-s 2 on olemas ka üldohtliku viisi tunnus. Ringkonnakohus märkis, et isikut sai Kr

K § 145 järgi süüdistada ainult siis kui puudusid KrK § 2061 tunnused. Seega oli oluline, kas kahjulik tagajärg tulenes tuleohutuse eeskirjade rikkumisest või mitte. Kohtualustele esitati süüdistus tuleohutuse konkreetsete eeskirjade rikkumises. Kohus leidis, et tehes tuld tuleohtlikul ajal ja tuleohtlikus kohas, rikkusid kohtualused süüdistuses märgitud tuleohutusnõudeid. Kohtualuste väited selle kohta, et nad ei olnud teadlikud tuleohutuse eeskirjadest luges kohus paljasõnalisteks, kuna üldtuntult teada on asjaolu, et metsad on kuival ajal tuleohtlikud ning tavapäraseks käitumisnormiks ei saa lugeda lõkke tegemist kuival ajal metsaalal asuva puitehitise vahetus läheduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse M. V., R. T., J. T. ja H. H. kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Põlva Maakohtu otsuse. Kassaator märgib,

§ 2061on Karistusseadustiku jõustumisega dekriminaliseeritud.

Samas on kaitsja seisukohal, et tema kaitsealuste käitumises puudub ka KrK §-s 145 ettenähtud kuriteokoosseis, kuna kahjusumma ei küündi suure varalise kahjuni, samuti ei esine muud rasket tagajärge. Kassaator rõhutab, et ringkonnakohus on tõlgendanud KrK § 2061 koosseisu suvaliselt laiendavalt. Veel toob kassaator esile asjaolu, et kohtualuste näol on tegemist kooliõpilastega, kellel seisab ees elukutsevalik ning kriminaalkaristuse olemasolu välistab nii mõnegi elukutse valiku.

1. Riigikohtu istungil toetasid M. V., R. T., J. T., H. H. ja nende kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotlust. Prokurör leidis et kaebus on alusetu ja palus jätta Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kriminaalkoodeksi § 2061 lg 1 sätestas kriminaalvastutuse tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest, mis põhjustas tulekahju tekkimise ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust. Sama paragrahvi lõige 2 nägi ette kriminaalvastutuse tuleohutuse eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise. Erinevalt paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kuriteost, oli KrK § 2061 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine võimalik nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Samuti oli KrK § 2061 lg 2 järgi tuleohutuse eeskirjade rikkumise tagajärjel tulekahju põhjustamine karistatav sõltumata kuriteo toimepanemise viisist.
5. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et kohtualused tegid tuleohtlikul ajal selleks ettevalmistamata kohta "Tuletööde tuleohutusnõuete" p 87 ja "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete" p-de 3 ning 4.2 nõudeid rikkudes lõkke, millega põhjustati tulekahju tekkimine, samuti tuvastas kohus, et kohtualused panid selle teo toime ettevaatamatusest. Seega tuvastas ringkonnakohus kohtualuste käitumises kõik KrK § 2061 lg-s 2 ettenähtud kuriteo koosseisulised tunnused.
6. Tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 2 tuleb enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Ning isiku süüditunnistamine enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo eest on pärast
7. septembrit
8. a välistatud ja kriminaalmenetlus lõpetatakse üksnes siis, kui tegu, milles isikut süüdistatakse, ei ole Karistusseadustiku järgi enam kuriteona karistatav (KarSRS § 3 lg 1 ja § 1 lg-d 1 ja 3) või kui isik oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui neljateistaastane (KarSRS § 3 lg 1 ja § 1 lg 2).
9. Karistusseadustiku § 205 tunnistab kuriteoks võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju. Seega on selle kuriteo koosseisu täitmiseks oluline, et võõra asja rikkumise või hävitamise viis oleks üldohtlik või selle tagajärjeks oleks suure kahju tekitamine. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et kohtualused tegid ööl vastu
10. maid
11. a Põlva linnas Intsikurmu laululava taha lõkke, mille tagajärjel tekkinud tulekahjus hävis laululava. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et kohtualused panid teo toime üldohtlikul viisil ja ettevaatamatusest. Seega tuvastas ringkonnakohus kohtualuste käitumises kõik KarS § 205 ettenähtud kuriteo koosseisulised tunnused.
12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 2 selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi isegi siis, kui mõnda Kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole Karistusseadustiku vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused nr 3-1-1-121-02, RT III 2002, 35, 376; 3-1-1-13-03, RT III 2003, 7, 74; 3-1-1-28-03, RT III 2003, 10, 103).
13. Kõnealusel juhul on Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asunud põhjendatult seisukohale, et kohtualuste poolt toimepandud tegu, mis kvalifitseeriti teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 2061 lg 2 järgi, ei ole Karistusseadustiku jõustumisega dekriminaliseeritud, vaid on karistatav kuriteona KarS § 205 järgi. Tunnistades kohtualused süüdi ja karistades neid KrK § 2061 lg 2 järgi kohaldas ringkonnakohus õigesti kriminaalseadust ega rikkunud kriminaalmenetluse seadust.
14. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. jaanuari
16. a otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris