MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-27-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 7. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

§ 403

lg 2 sätestab, et kui isik taotleb esindaja osavõttu, kuid tal puudub võimalus õigusabi eest tasuda, määratakse isikule esindaja kriminaalmenetluse koodeksi § 361

1. lõikes sätestatud korras. Osutatud korra kohaselt määrab kaitsja uurija, prokurör või kohus ning kaitsja osavõtu riigi kulul tagab Eesti Advokatuur.
2. Kriminaalkohtumenetlust reguleerivad seadused ei sätesta maksejõuetu isiku vabastamist kassatsioonkautsjoni tasumisest ega võimalust vähendada kautsjoni suurust. Küll on aga selline võimalus sätestatud tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaaditulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu.

§ 57

lg 2 alusel võib kohus vabastada maksejõuetu isiku kohtu määrusega täielikult või osaliselt kassatsioonkautsjoni tasumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 94 näeb ette kohtu õiguse vabastada maksujõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest.

§ 91

lg-te 1-3 alusel võib kohus, leides, et isik on maksujõuetu, vabastada ta sellekohase taotluse alusel määrusega täielikult või osaliselt kautsjoni tasumisest riigituludesse. Taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks esitatakse ringkonnakohtule koos kassatsioonkaebusega. Kohtumääruse peale, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu või kautsjoni tasumisest, saab esitada erikaebuse.

1. Eeltoodust nähtub, et Riigikohtusse pöördumisel koheldakse maksejõuetuid isikuid erinevates kohtumenetluse seadustikes erinevalt. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses on otsesõnu tagatud nende kaebeõiguse realiseerimine, sõltumata varanduslikust seisundist. Kriminaalkohtumenetluses selline võimalus aga puudub.
2. Kautsjoni tasumise üks eesmärke on piirata läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kautsjoni tasumisest vabastamise eesmärgina on seadusandja näinud vajadust kaitsta isikute seadusest tulenevat edasikaebeõigust ka juhtudel, kui nende majanduslik olukord seda takistab. Need on Eesti kohtumenetluse üldised põhimõtted ja puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks need ei peaks toimima kaebeõiguse realiseerimisel ka kriminaalmenetluses. Seda enam, et
3. veebruaril
4. a Riigikogu poolt vastu võetud ja
5. juulil
6. a kehtima hakkav kriminaalmenetluse seadustik ei näe enam ette kassatsioonkautsjoni maksmise kohustust (RT I 2003, 27, 166).
7. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 43 lg 5 punkt 5 kohaselt vabastatakse kassatsioonkautsjoni tasumisest isikud, kellel on seaduse alusel õigus saada tasuta õigusabi. Nendeks on kahtlemata ka maksejõuetud isikud, s.o isikud, kes tulenevalt oma varanduslikust seisundist ei suuda kaebeõiguse realiseerimiseks tasuda kautsjoni ega asjatundliku õigusteenuse eest või suudavad seda teha üksnes osaliselt; samuti isikud, kelle varaline seisund ei võimaldaks pärast kautsjoni või õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui aga seaduseandja on silmas pidanud, et AKKS § 43 lg 5 p 5 alusel peaks kassatsioonkautsjoni tasumisest saama vabastada isikuid ka muudel alustel peale maksejõuetuse, siis on tekkinud olukord, kus eespool viidatud säte ei toimi, sest riik ei ole suutnud rohkem kui 10 aasta jooksul sellekohast seadust vastu võtta.
8. Nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt otsustab isiku maksejõuetuse üle kohus. Nendes seadustes pole sätestatud mingeid aluseid ega kriteeriume füüsiliste isikute maksejõulisuse üle otsustamiseks tasuta õigusabi osutamise ega ka kautsjonist vabastamise küsimuse lahendamisel. Tegemist on kohtu diskretsiooniõigusega, kus kohus otsustab tasuta õigusabi või kautsjoni (ka riigilõivu) tasumisest vabastamist taotleva isiku poolt esitatud asjaolusid põhjalikult kaaludes, kas isik vabastada kautsjoni või õigusabi eest tasumisest või mitte, ja kui vabastada, siis kas teha seda täielikult või osaliselt.
9. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluses on praeguseni sätestamata maksejõuetute isikute kautsjoni tasumisest vabastamise kord, ja lähtudes maksejõuetute isikute võrdse kohtlemise ning neile menetlusseadusest tuleneva edasikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis vajalikuks kohaldada kautsjoni tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel analoogiat. Seetõttu tuleb lähtuda tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikus selle küsimuse lahendamiseks sätestatud põhimõtetest.
10. Lähtudes eeltoodust ja tasumisele kuuluva kassatsioonkautsjoni suurusest - 925 krooni -, mis moodustab ligikaudu poole S. K. sissetulekust, peab kolleegium seda ülemääraseks ja vabastab ta kautsjoni tasumisest. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher