Obsah (6)

§ 139§ 2101§ 15§ 47§ 41§ 40

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 139

lg 2 pde 2 ja 3 ning

§ 2101lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 8.

mai

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1/457/2000 ja Tallinna Linnakohtu
2. märtsi
3. a otsus kriminaalasjas nr 1/1-285/2000 Oleg Lihhobabini kohtuvigade parandamise avaldus
4. aprill 2003 Oleg Lihhobabini kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu
8. märtsi
9. a kohtuotsus Oleg Lihhobabini süüdistuses

§ 139lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 2101 lg 2 pde 1 ja 3 järgi muutmata.

1. Oleg Lihhobabini avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
2. Välja mõista Oleg Lihhobabinilt riigieelarve tuludesse 920 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
3. mail
4. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tallinna Linnakohtu
6. aprilli
7. a otsusega tunnistati Oleg Lihhobabin
8. veebruaril
9. a toimepandud varguse katse eest süüdi

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks.

§ 47

alusel jättis kohus mõistetud karistuse kolmeaastase katseajaga tingimuslikult kohaldamata. Linnakohus luges kantud karistuse hulka O. Lihhobabini poolt vahi all viibitud aja

1. märtsist kuni
2. aprillini
3. a.
4. Tallinna Linnakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati O. Lihhobabin
7. mail
8. a toimepandud varguse katse eest süüdi

§ 15

lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega kuueks kuuks.

§ 41alusel liitis kohus mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 22.

aprilli

1. a otsusega mõistetud kandmata karistuse ja mõistis O. Lihhobabinile lõplikuks karistuseks vabadusekaotuse kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Karistusaja kandmise alguseks luges kohus
2. oktoobri
3. a.
4. Tallinna Linnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega tunnistati O. Lihhobabin süüdi

§ 139lg 2 pde 2 ja 3 järgi ajavahemikus 28.

veebruar kuni

1. august
2. a kokku kaheteistkümne varguse toimepanemises ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks. Sama kohtuotsusega tunnistati O. Lihhobabin
3. juulil
4. a teistkordselt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest süüdi

§ 2101

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 40lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistused osaliselt ja mõistis O.

Lihhobabinile kuritegude kogumi eest karistuseks neli aastat ja kaks kuud vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liitis kohus sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 12.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja luges O. Lihhobabini lõplikuks karistuseks viis aastat ja kolm kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus O. Lihhobabini vahi alla võtmise päeva, s.o
2. augusti
3. a.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
7. märtsi
8. a otsus muutmata ja O. Lihhobabini apellatsioonkaebus, milles ta palus karistuse kergendamist, rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
10. märtsil
11. a esitas O. Lihhobabin Riigikohtule kaebuse, paludes võimaluse korral kergendada talle mõistetud karistust. Oma taotlust põhjendab O. Lihhobabin Karistusseadustiku jõustumisega, samuti asjaoluga, et Tallinna Linnakohtu
12. märtsi
13. a otsuses ei ole arvesse võetud tema poolt enne Tallinna Linnakohtu
14. aprilli
15. a otsuse tegemist vahi all viibitud 50 päeva. Veel leiab O. Lihhobabin, et linnakohus ei ole karistuse mõistmisel võtnud arvesse tema puhtsüdamlikku ülestunnistust.
16. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja kaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja leidis, et eelvangistuse aeg
17. märtsist kuni
18. aprillini
19. a tuleb O. Lihhobabini karistusest maha arvata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Vaagides O. Lihhobabini taotlust karistuse kergendamiseks märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Asjaolusid, mida O. Lihhobabin on esitanud põhistamaks talle mõistetud karistuse kergendamise vajalikkust, on kaalunud nii Tallinna Linnakohus
21. märtsi
22. a kohtuotsuses kui ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
23. mai
24. a kohtuotsuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud, et O. Lihhobabinile karistuse mõistmisel oleks kohtud rikkunud kriminaal- või kriminaalmenetluse seaduse nõudeid. Tallinna Linnakohtu
25. märtsi
26. a kohtuotsuses on O. Lihhobabinile karistuse mõistmise motiveerimisel märgitud, et karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Samuti arvestas kohus kohtualuse kriminaalkorras karistatust, kohtuotsuse tegemise ajal vabadusekaotusliku karistuse kandmist, kuritegude toimepanemist katseajal ja narkootiliste ainete tarvitamist. Lõpliku karistuse mõistmisel arvestas kohus, et kohtualune viibis vahi all ühe kuu ja kakskümmend päeva alates
27. märtsist kuni
28. aprillini
29. a. Kõiki neid asjaolusid arvestades liideti Tallinna Linnakohtu
30. märtsi
31. a kohtuotsusega mõistetud karistusele sama kohtu
32. oktoobri
33. a kohtuotsusega mõistetud karistus - kaks aastat kuus kuud vabadusekaotust - vaid osaliselt. Liidetud karistuse osa suuruseks arvestas kohus üheksa kuud vabadusekaotust. Peale selle on linnakohus täpsustanud, et mõistetud karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates O. Lihhobabini vahi alla võtmise päevast, s.o
34. augustist
35. a, mitte aga
36. oktoobrist
37. a nagu oli märgitud
38. oktoobri
39. a kohtuotsuses. Nendel asjaoludel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu
40. märtsi
41. a kohtuotsuses on arvestatud O. Lihhobabinile karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust ja lõpliku karistuse mõistmisel kogu tema eelvangistuses viibitud aega. Seetõttu puudub alus O. Lihhobabinile mõistetud karistuse kergendamiseks ja lõpliku karistuse vähendamiseks eelvangistuse aja võrra.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka Karistusseadustiku jõustumine ei tingi O. Lihhobabinile mõistetud karistuste muutmist. Kuriteod, mille eest O. Lihhobabin karistust kannab, on Karistusseadustiku kohaselt jätkuvalt kuritegudena karistatavad KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 184 lg 2 p 2 järgi, mis näevad karistustena ette vangistuse vastavalt kahest kuni kümne ja kuni viie aastani. O. Lihhobabinile mõistetud karistused mahuvad nende karistuste piiridesse. Seega puudub alus nii O. Lihhobabini vabastamiseks karistuse kandmisest KarSRS § 1 alusel kui ka tema karistuse kergendamiseks seoses Karistusseadustiku jõustumisega.
43. Eeltoodu aluse ja juhindudes AKKS § 779, § 63 p- st 1 ja § 65 lg-st 3, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et O. Lihhobabini avaldus ei kuulu rahuldamisele ja tema suhtes tehtud Tallinna Linnakohtu
44. märtsi
45. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
46. mai
47. a kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris