KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-2-1-10-02 Tartu, 5. märts 2002. a Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Anna Gusseva hagi AS Eesti Ühi

) § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaega.

1. Narva Linnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega rahuldati hagi tööle ennistamise osas. Otsuse kohaselt rikkus hageja
4. detsembril
5. a OÜ Saksa Eesti Elkom stardikontolt 50 995 krooni pahauskse asutajaliikme arvele kandmisega EÜP protseduurireegleid ja ÄS § 520 lg
6. Sellega rikkus hageja jämedalt oma töökohustusi. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ei vasta

§ 11lg 2 p-de 1 ja 2 nõuetele.

See sisaldab viidet

§ 6

lg-le 1, millele vastavalt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Need tähtajad ei kuulu pikendamisele. Kostja viitas kohtus küll

§ 6

lg-le 2 ja OÜ Saksa Eesti Elkom konto kontrollimise aktile (ametkondliku juurdluse akt), kuid see akt ei ole inventuuri, revisjoni ega audiitorkontrolli akt. Akt sisaldab õiendamata juurdekirjutisi, kahte erinevat koostamise kuupäeva ning hagejalt ei ole nõutud töökohustuste rikkumise kohta seletust. Kuna hageja on töökohustusi rikkunud, siis ei ole tal TLS § 144 lg 2 alusel tööle ennistamisel õigust saada hüvitist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Viru Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a otsusega tühistati linnakohtu otsus sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõude rahuldamata jätmise osas ning muudeti tööle ennistamise põhjendusi. Uue otsusega rahuldati hagi sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks ning hageja ennistati tööle ringkonnakohtu otsuse põhjendustele vastavalt. Otsuse põhjenduste kohaselt ennistas linnakohus hageja õigesti tööle, kuid asus ebaõigele seisukohale, et hageja on oma töökohustusi rikkunud. Lisaks märkis apellatsioonikohus, et vaidlustatavast töölepingu lõpetamise käskkirjast ei nähtu, milliseid viidatud EÜP protseduurireegleid hageja rikkus. Samuti rikkus kostja distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Hagejale on 4. detsembril 1998. a määratud distsiplinaarkaristus 5. detsembril 1997. a toime pandud süüteo eest. Seega pärast

§ 6

lg-s 1 ettenähtud tähtaega.

§ 6

lg 2 kohaselt võib inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse aasta jooksul, arvates süüteo päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. EÜP 27. novembri 1998. a ametkondliku juurdluse komisjoni kontrolli tulemusi ei saa aga lugeda inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemusteks, mille puhul tuleks kohaldada

§ 6lg 2.

Vastavalt TLS § 117 lgle 1 on töötajal töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel õigus nõuda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus otsuse tegemisel protsessiõiguse norme ning tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Hageja ei vaidlustanud hagiavalduses töölepingu lõpetamise aluseks olnud töökohustuste rikkumise fakte. Ta põhjendas hagi sellega, et temaga töölepingu lõpetamisel rikkus kostja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud protseduurireegleid ning TLS § 103 lg 1 põhimõtet. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada linnakohtu otsuse sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitise välja mõistmata jätmise osas põhjendusega, et linnakohus kohaldas vääriti TLS § 144 lg
2. Ta ei vaidlustanud aga otsust osas, millega kohus luges tema töökohustuste rikkumise tuvastatuks. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse just nendel motiividel, rikkus ta TsMS § 319 lg-s 1 sätestatud asja läbivaatamise ulatuse põhimõtteid. Ringkonnakohus ei vastanud kostja apellatsioonkaebuse põhjendustele, et EÜP Narva kontori juhataja
3. novembri
4. a käskkirja alusel kontrolli teostanud komisjoni staatus ja teostatud kontrolli tulemused on kontrolli tulemusteks

§ 6lg 2 mõttes.

Samuti ei ole apellatsioonikohus vastanud kostja põhjendustele, et hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastab seaduses sätestatule. Apellatsioonikohus on vääralt tõlgendanud

§ 6lg-s 2 sätestatut.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et selles sättes sisalduv kontrollimise liikide loetelu ei ole ammendav. Seega võib kontrolliks olla mis tahes kontroll, mille tööandja on otsustanud läbi viia. Oluline ei ole mitte kontrollija nimetus, vaid asjaolu, et rikkumine on tööandja eest varjatud ning seda on võimalik avastada spetsiaalse kontrolli käigus tagantjärele.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtul oli õigus arutada ka töötaja süüteo olemasolu, kuivõrd TsMS § 319 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ning hageja kaebas otsuse edasi osas, milles talle jäeti välja mõistmata hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 7.

§ 4

kohaselt on tööandaja distsiplinaarvõim temale kuuluv õigus määrata, täita ja ennetähtaegselt kustutada distsiplinaarkaristusi. Neid karistusi võib tööandja töötajale määrata

§-s 2 nimetatud distsiplinaarsüütegude eest. EÜP Narva kontori direktori

1. detsembri
2. a käskkirja kohaselt lõpetati hagejaga tööleping distsiplinaarkaristusena OÜ Saksa Eesti Elkom konto tehingute kontrollimise tulemustega tõendatud töökohustuste rikkumise eest.
3. Põhjendatud on kostja kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ringkonnakohtu järeldus, et hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud, on tehtud TsMS § 319 lg 1 rikkudes. Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise üksnes protseduurireeglite rikkumise väidetele tuginedes. Hageja apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole ta vaidlustanud linnakohtu otsust töökohustuste rikkumise tuvastamise osas. Seega puudus ringkonnakohtul alus kontrollida linnakohtu otsust osas, mille peale ei kaevatud, ning lugeda töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel süütegude puudumise tõttu seadusevastaseks.
4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui töölepingu lõpetamise aluse kohaldamisel on oluliselt rikutud protseduurireegleid. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et

§ 6

lg 2 ei sisalda ammendavat loetelu juhtudest, mil distsiplinaarkaristuse võib määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 6

lg-s 2 sätestatud tähtaegade kohaldamise eelduseks on see, et töötaja süüteost saadi teada alles inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemusel.

§ 6kohaldamist on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi 11.

aprilli 1997. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-97 (RT III 1997, 17, 180). A. Kull, H. Jõks, J. Luik J. Luige eriarvamus Kolleegium märkis õigesti, et tööandja võib töötajale distsiplinaarkaristuse määramisel juhinduda

§ 6

lg-s 2 sätestatud tähtaegadest, kui ta sai töötaja süüteost teada inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemusel. Samas ei pidanud kolleegium vajalikuks selgitada selle järelduse tähendust asja uuel läbivaatamisel, arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 1997. a otsuses nr 3-3-1-11-97 avaldatud käsitlust

§ 6kohaldamise kohta.

Seetõttu esitan vaadeldavas küsimuses oma seisukoha, lähtudes eeldusest, et asjas ei ole tuvastatud tööandja võimalust määrata töötajale 5. detsembri 1997. a süüteo eest karistus

§ 6lg-s 1 ettenähtud tähtaegadel.

Olenevalt töö iseloomust peaksid kohtud eristama töötaja süütegusid, mis on või peaksid olema tööandjale spetsiaalse kontrollita avastatavad või lausa nähtavad, nendest süütegudest, mis on varjatud ning võidakse avastada või avastatakse spetsiaalse kontrolli tulemusel. Kui süütegu ja töötaja, kes selle toime pani, on kindlaks tehtud juba inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli või mõne muu kontrolli tulemustega, on tööandjal õigus määrata süüdlasele karistus ühe kuu jooksul, arvates kontrolli tulemuste vormistamise päevast, kui süüteo toimepanemise päevast ei ole möödunud aastane tähtaeg (

§ 6lg 2).

Kui tööandja saab inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli või mõne muu kontrolli kaudu või ka mõnel muul viisil (näiteks kolmanda isiku kaebus) teada, et süütegu on toime pandud, kuid süüdlase või süüdlaste distsiplinaarvastutusele võtmiseks ei ole informatsioon piisav, võib ta läbi viia ametkondliku juurdluse rikkumise asjaolude ja süüdlase või süüdlaste väljaselgitamiseks. Samuti ei keela seadus tööandjal tema äranägemisel läbi viia kontrolli töötajate võimalike varjatud süütegude tuvastamiseks. Kui süüdlane on kindlaks tehtud ja tema süütegu tõendatud nimetatud kontrolli tulemustega, hakkab distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg kulgema selle kontrolli tulemuste vormistamise päevast. J. Luik