Obsah (5)

§ 139§ 64§ 197§ 207§ 40

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 139lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 ja § 207 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 15.

mai

1. a kohtuotsus Andrei Ognevi kohtuvea parandamise avaldus
2. aprill
3. a A. Ognevi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus Andrei Ognevi süüdistusasjas

§ 139

lg 3 p 1 järgi karistuse mõistmise ja kuritegude kogumi eest karistuse mõistmise osas. 2. Mõista Andrei Ognevile

§ 139

lg 3 p 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust ja liitkaristuseks

§ 64lg-te 1 ja 3 järgi kuus aastat vangistust.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista Andrei Ognevilt
4. 10 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
5. mail
6. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega tunnistati Andrei Ognev süüdi

§ 139

lg 3 p 1 järgi ja teda karistati kuueaastase vabadusekaotusega,

§ 197

lg 2 p 2 järgi karistati teda üheaastase vabadusekaotusega ja

§ 207

lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti seitse aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algusajaks oli

1. oktoober
2. a ja mõistetud karistuse tähtaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Sama kohtuotsusega mõisteti

§ 139

lg 3 p 1 järgi süüdi veel Jevgeni Beljanski, keda karistati viieaastase vabadusekaotusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algusajaks loeti

1. jaanuar
2. a. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Andrei Korniljev, kuid tema osas ei kaevatud maakohtu otsust edasi.
3. Maakohus tunnistas kohtualused süüdi autode varastamises Eesti erinevatest paikadest
4. detsembrist 1999 -
5. jaanuarini
6. a. Kohus tunnistas A. Ognevi süüdi ka
7. märtsil 2000.a sõiduauto grupilises ärandamises ja tulirelva padrunite ebaseaduslikus hoidmises.
8. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused A. Ognev, J. Beljanski ja nende kaitsjad. A. Ognev ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja A. Ognevi õigeks mõista

§ 139

lg 3 p 1 ja

§ 197

lg 2 p 2 järgi, süüdistuses

§ 207lg 1 järgi mõista talle aga kergem karistus.

J. Beljanski ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja J. Beljanski õigeks mõista.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Ognev ja J. Beljanski. A. Ognev taotles kergema karistuse mõistmist. J. Beljanski palus end õigeks mõista.
5. augusti
6. a määrusega ei võetud neid kaebusi Riigikohtu menetlusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Süüdimõistetu A. Ognev esitas
8. märtsil
9. a avalduse kohtuvea parandamiseks. Ta taotleb mõistetud karistuse vähendamist seoses karistusseadustiku jõustumisega.
10. Kohtuistungil toetas A. Ognevi kaitsja kohtuvea parandamise avaldust. Prokurör leidis, et A. Ognevile

§ 139lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada Kar

S § 199 lg-s 2 sätestatud ülemmäärani - 5 aasta vangistuseni ja seetõttu tuleb ka vähendada liitkaristust kuueaastase vangistuseni. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu üldkogu otsuses
2. märtsist
3. a asjas nr 3-1-3-10-02 jõudis üldkogu veendumusele, et nende karistust kandvate isikute, kellele kriminaalkoodeksi järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, karistuse tähtaega tuleb vähendada karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini (vt RT III 2002, 10, 95, p 34). Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 6 näeb

§ 139

lg 3 p 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastava käitumise eest karistusena ette kuni viieaastase vangistuse, mis on kergem kui

§ 139lg 3 p-s 1 ettenähtud kaheksa-aastane vangistus.

Kuna karistusseadustiku vastava sätte sanktsiooni ülemmäär on väiksem kui kriminaalkoodeksi vastava sanktsiooni ülemmäär, siis tuleb A. Ognevile

§ 139lg 3 järgi mõistetud karistust vähendada kuni Kar

S § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülempiirini. 9. Karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest ei tohi lõplik karistus ületada üksikkaristuste summat ega eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Selline põhimõte oli sätestatud nii kriminaalkoodeksis (§ 43 lg 3) kui ka karistusseadustikus (§ 64 lg 3). Mõistes A. Ognevile kuritegude kogumi eest

§ 40

lg 1 alusel lõpliku karistuse, oli kohus seotud üksikkaristuste summaga ja raskema karistuse, milleks oli vargus, sanktsiooni ülemmääraga - 8 aastaga. Karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude kogumis tuleb lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest ja liitkaristus mõista karistusseadustiku järgi kui see ei raskenda kohtualuse karistust (KarRS § 3 lg 4). Võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest kriminaalkoodeksi eriosa vastavates paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest sätestatud karistus - 6 aastat vabadusekaotust (

§ 197lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude kogumi eest Kar

S § 64 lg-te 1 ja 3 alusel vähendada 6 aastani.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsuse A. Ognevile

§ 139

lg 3 p 1 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse mõistmise osas ning teeb ise selles osas uue otsuse. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher