← Eesti

3-1-1-60-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-60-03 Otsuse kuupäev

  1. mai 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi T. H. karistamises HÕS § 158 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsus asjas nr 4-2714/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. aprill
  5. a Istungil osalenud isikud Menetlusosalisi kohtuistungile ei ilmunud Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu
  6. detsembri
  7. a kohtuotsus T. H. väärteoasjas HÕS § 158 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  8. mail
  9. a ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kohtuvälise menetleja Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabli
  11. septembri
  12. a kiirmenetluse otsusega karistati T. H.-d HÕS § 158 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selle eest, et ta
  13. märtsil
  14. a kella 13.30 ajal tarbis oma elukohas Tallinnas Xxxxxxxx XX-X korteris narkootilist ainet (amfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärtegu loeti tõendatuks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise
  15. septembri
  16. a aktiga nr 1191/
  18. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas T. H. Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist põhjendusel, et ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud.
  19. Tallinna Linnakohtu
  20. detsembri
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus märkis, et T. H.-l tuvastati nii kliinilise läbivaatuse kui ka laboratoorse analüüsiga narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kaebaja väited, et ta ei saanud õigeaegselt tutvuda ekspertiisi tulemustega ja neid vaidlustada, ei tee olematuks analüüsi tulemusi. Kiirmenetluse kohaldamine oli seaduslik. T. H. oli kiirmenetlusega nõus. Selle kohta andis ta allkirja kiirmenetluse otsusele. Väärteo asjaolud olid selged, sest rikkumine oli tõendatud
  22. märtsil
  23. a läbiviidud meditsiinilise joobe tuvastamise aktis toodud arsti otsusega. KASSAATORI SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  24. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse T. H. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  25. Kaitsja palub tunnistada VTMS § 150 lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks asjas kiirmenetluse kohaldamine ja T. H. kaitseõiguse rikkumine.
  26. Kiirmenetluse kohaldamiseks puudus alus, sest T. H. eitas narkootiliste ainete tarvitamist ja seetõttu ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kaitseõigust rikkus kohus sellega, et kasutas kohtuotsuse tegemisel T. H. teadmata tõenditena teise väärteoasja materjale. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) § 13 lg 2, § 15 p 3 ja § 17 lg 1 nõuete rikkumise tõttu ei ole usaldusväärselt tõendatud narkootilise aine tarvitamine T. H. poolt. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti tutvustati politsei poolt T. H.-le alles viis kuud pärast akti koostamist. Kuigi akti sisuga kaebaja ei nõustunud, ei olnud seda enam võimalik vaidlustada. Tagantjärele on võimatu narkootilise aine tarvitamist tuvastada. Seega tulnuks menetlus asjas lõpetada VTMS § 72 lg 1 alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Vaagides kassaatori väiteid kriminaalkolleegium järgmist. väärteomenetlusõiguse rikkumise osas, märgib Riigikohtu 7.
  28. Väärteoasjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on VTMS § 175 p 2 järgi väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §-le
  29. Sama paragrahvi
  30. lõike kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 7.
  31. Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ning menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, samuti seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Isikule peab olema võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik peab olema kiirmenetlusega nõus. Väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise eitamine oleks kiirmenetlust välistav asjaolu. 7.
  32. Laboratoorse analüüsi aktis ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on jõutud samale järeldusele, et T. H.-l esinesid
  33. märtsil
  34. a narkootilise aine amfetamiini tarbimise tunnused. Joobeseisundi tuvastamise akti oli T. H.-le tutvustatud
  35. augustil
  36. a ja seda ei olnud ettenähtud korras vaidlustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nendel asjaoludel oli kohtuvälisel menetlejal
  37. septembril
  38. a alus asuda seisukohale, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged vaatamata sellele, et menetlusalune isik eitas teo toimepanemist. Seega oli kiirmenetluse kohaldamine oli seaduslik. 7.
  39. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid teise väärteoasja materjale kohus T. H. suhtes kohtuotsuse tegemisel kasutas. Arusaamatuks jääb kassaatori väide, et ta ei teadnud, milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse. Kaebusest ei nähtu, et T. H.-l või tema kaitsjal oleks olnud takistusi asja materjalidega tutvumiseks, või et kohus oleks kasutanud tõendeid, mida kohtuistungil ei uuritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt menetlusseaduse rikkumist tõendite kohtulikul uurimisel. 7.
  40. Nendel põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et väärteo asja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja ja kohus vääteomenetlusõigust rikkunud. 7.
  41. Asja materjalidest ei nähtu, et T. H.-le oleks pärast joobe tuvastamist antud joobe tuvastamise ja laboratoorse uuringu akti ärakiri või talle oleks saadetud vastav teatis. Seega ei ole täidetud joobeseisundi tuvastamise korra § 15 p 3 ja § 17 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Neid rikkumisi ei ole aga loetletud VTMS § 150 lgs 1 toodud väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste loetelus. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub alus neid rikkumisi tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ka VTMS § 150 lg 2 alusel, sest need rikkumised ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. T. H. ei ole kasutanud joobeseisundi tuvastamise korra §-st 22 tulenevat õigust joobeseisundi tuvastamise akti vaidlustamiseks pärast temale akti tutvustamist
  42. augustil
  43. a. Joobe tuvastamise ja laboratoorse uuringu aktides puuduvad vastuolud ning pole tuvastatud, et uuringute teostamisel ja aktide koostamisel oleks esinenud joobeseisundi tuvastamise korra rikkumisi.
  44. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, §-st 176 ja §-st 177, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu
  45. detsembri
  46. a kohtuotsus T. H. süüdistuses HÕS § 158 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.