Kostja kohustus maksta elatist tekib seetõttu, et laps, kelle ülalpidamiseks hageja elatist nõuab, põlvneb temast. Elatise väljamõistmist hageja enda ülalpidamiseks
9 peatüki
lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Ringkonnakohus on PkS § 49 õigesti kohaldanud. Kohus on põhjendanud, miks ta leiab, et lapse ülalpidamiseks kulub 1000 krooni kuus ja miks tuleb kostjalt välja mõista 800 krooni. Riigikohus ei saa tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 353 lg 3 järgi põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. 9.
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PkS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kohus tuvastas Andrei Klimini põlvnemise kostjast PkS § 42 alusel.
järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest. Seega on ringkonnakohus õigesti elatise lapse ülalpidamiseks välja mõistnud alates hagi esitamisest, mitte kohtuotsuse tegemisest. Kolleegium märgib, et
mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. A. Kull L. Laarmaa J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.