3-1-1-71-03

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-71-03 Määruse kuupäev

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi I. V. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 11 ja § 186 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ene Randmäe
3. märtsi
4. a määrus, millega jäeti I. V. erikaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. V., erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill
6. a Istungil osalenud isikud I.V., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon
7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
8. märtsi
9. a määrus jätta muutmata ja I. V. erikaebus jätta rahuldamata.
10. Mõista I. V-lt kohtukuluna välja riigituludesse 767 kr 10 s (seitsesada kuuskümmend seitse krooni ja kümme senti) kaitsjatasu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti I. V.
12. märtsil
13. a kohtu alla süüdistatuna KrK § 143 lg 2 p 11 ja § 186 järgi.
14. Tallinna Linnakohtu
15. veebruar
16. a määrusega rahuldati I. V. taotlus ja kriminaalasi tema süüdistuses saadeti täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Kohus leidis, et I. V-le süüdistuse esitamisel
17. jaanuaril
18. a eirati KrMK §-de 124, 125, 127 ja 128 sätteid, millega kohtu arvates rikuti kohtualuse õigust õiglasele ja tõhusale kohtumõistmisele.
19. Linnakohtu
20. veebruari
21. a määruse peale esitas prokurör L. Vaik eriprotesti, milles taotles määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Prokuröri arvates toimus süüdistuse esitamine kooskõlas kõigi menetlusnormidega ja I. V. taotlus kriminaalasja uueks kohtueelseks uurimiseks saatmise kohta oli tingitud üksnes soovist venitada ja takistada kohtumenetlust.
22. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. märtsi
24. a määrusega linnakohtu määrus tühistati ja prokuröri eriprotestis esitatud taotlus rahuldati. Kohtukolleegium leidis, et vaidlustatud kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et I. V. süüasja menetlemisel oleks oluliselt eiratud kriminaalmenetluse seadust või muid kriminaalmenetluse eeskirju, mis oleks takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist.
25. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. V. erikaebuse, milles ta taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist.
26. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
27. märtsi
28. a määrusega jäeti I. V. erikaebus läbi vaatamata ja Riigikohtusse saatmata. Määruses märgitakse, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Määruses leiti, et kuna tegemist ei ole ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määrusega AKKS § 71 lg 2 mõttes, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
29. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale on I. V. esitanud erikaebuse, milles ta taotleb määruse tühistamist ja enda erikaebuse Riigikohtu menetlusse võtmist. 7.1 Kaebaja näeb tõigas, et kõnealuse määruse tegi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalmenetluse normide rikkumist. Viitamata konkreetsetele sätetele, näeb I. V. kriminaalmenetluse olulist rikkumist ka selles, et ringkonnakohus on väidetavalt lahendanud erikaebuse Riigikohtu asemel ise ka sisuliselt. 7.2 Kaebuses leitakse samuti, et ringkonnakohus ületas oma pädevust, kuna teise astme kohus võib kaebaja arvates otsustada üksnes kaebuse edasisaatmise Riigikohtusse, mitte aga selle läbivaatamata jätmise. 7.3 Kaebaja leiab sedagi, et määruse tegemisel on ringkonnakohus juhindunud apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku valedest sätetest ning toonitab, et teise astme kohus peab igal juhul alluma kõrgemalseisva kohtu kontrollile. 7.4 Ning lõpuks märgib I. V., et ta soovib Riigikohtu istungist osa võtta ja et ta ei taotle kaitsja määramist.
30. Riigikohtu istungil esitatud seletustes toetasid nii I. V. kui ka tema kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Käesoleva erikaebemenetluse esemeks on üksnes küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
32. märtsi
33. a määrus on seaduslik ja põhjendatud või mitte. Erinevalt erikaebusest nähtuvast I. V. arusaamast ei saa Riigikohus käesolevas menetluses vaadata läbi tema süüdistusasja kassatsiooni korras põhjusel, et selles kohtuasjas on tegemata nii esimese astme kohtu kui ka apellatsioonikohtu lahendid ja seega ei ole seda süüdistusasja sisuliselt veel üldse lahendatud. Kohtuasja sisulise lahendamise alustamist Riigikohtus ei näe aga meie kehtiv seadus ette.
34. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
35. märtsi
36. a määrusega lahendati teistkordselt küsimust sellest, kas kriminaalasi I. V. süüdistuses tuleb saata uueks kohtueelseks uurimiseks või mitte ja seega ei ole see kohtumäärus ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud kohtumääruseks AKKS § 71 lg 2 mõttes. Esmakordseks määruseks selles küsimuses on Tallinna Linnakohtu
37. veebruari
38. a määrus. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 aga saab Riigikohtule esitada erikaebusi ja -proteste üksnes ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Kriminaalmenetluse üksikküsimuste lahendamisel tehtavate kohtumääruste edasikaebe võimaluse piiramine võrreldes kriminaalasja sisuliselt lahendavate kohtulahendite edasikaebe võimalustega on täielikus kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kui ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatuga.
39. Arvestades ülalmärgitut jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
40. märtsi
41. a määrusega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
42. märtsi
43. a määruse peale esitatud erikaebus põhjendatult läbi vaatamata. Selline arusaam on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas 3-1-1-108-00 (RT III, 2000, 27, 299) tehtud kohtumäärusega. Selles kohtumääruses on osundatud asjaolule, et apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ei sätestata, kuidas tuleks toimida nende erikaebuste ja -protestidega, mis esitatakse ringkonnakohtu poolt mitte esmakordselt tehtud määruste peale - seega määruste peale, mida seaduse kohaselt üldse vaidlustada ei saaks. Kooskõlas AKKS § 77 lg- tes 1 ja 2 sätestatu mõttega ei pea ringkonnakohus selliseid erikaebusi ja proteste saatma koheselt Riigikohtule. Ei saa lugeda aktsepteeritavaks seda, et Riigikohus peaks tingimusteta ja vastuvaidlematult menetlema kaebusi, mida seaduse kohaselt üldse esitada ei saaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on ainuvõimalik lahendus, mille kohaselt on ringkonnakohus pädev jätma läbi vaatamata kaebusi ringkonnakohtu nende määruste peale, mida seaduse alusel enam vaidlustada ei saaks. Just selliselt ongi käesoleva kriminaalasja menetlemisel toimitud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas 3-1-1-108-00 (RT III, 2000, 27, 299) tehtud kohtumääruses märgitu kohaselt võib apellatsiooni- ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatu süstemaatilise tõlgendamise pinnalt väita, et erikaebuse või -protesti võib jätta läbi vaatamata kolmel erineval alusel. Kõigepealt, kooskõlas AKKS § 42 lg-ga 2 siis, kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks temale kaebuse või protesti käiguta jätmisel kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmisi. Teiseks, analoogia pinnalt AKKS § 10 lg- s 2 sätestatuga, tuleb jätta läbi vaatamata need Riigikohtule adresseeritud erikaebused ja -protestid, mille esitaja ei olnud kaebuse või protesti esitamiseks õigustatud. Ning lõpuks kolmandaks tuleb erikaebe instituudi olemusest tulenevalt, jätta läbi vaatamata erikaebused ja -protestid, mis tulenevalt AKKS § 68 lg-st 1 ja §-st 69 ei ole erikaebe korras vaidlustatavad.
44. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et täiesti seaduslikult on
45. märtsi
46. a määrus tehtud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku poolt ainuisikuliselt. Vastavalt AKKS § 21 lg-le 1 arutab ringkonnakohus kriminaalasja tõepoolest vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kuid kõnealune kohtumäärus tehti ringkonnakohtus eelmenetluse raames ja kooskõlas AKKS §-ga 12 toimetab eelmenetlust ringkonnakohtus üks ringkonnakohtu kohtunik.
47. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik võimalus jätta I. V-le Riigikohtu menetluseks kaitsja määramata, sest kooskõlas KrMK § 38 lg 1 p-ga 4 on kaitsja osavõtt kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus kohustuslik.
48. Kooskõlas eeltooduga ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77 tuleb I. V. erikaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe
49. märtsi
50. a määrus muutmata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg