KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-50-03 Otsuse kuupäev Tartu, 22. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Leonhard Madissoni hagi AS E

vastavaid sätted. 24. Kolleegium möönab, et turumajanduse tingimustes on problemaatiline kohaldada

sätteid, mis olid mõeldud kohaldamiseks teistsugustes majandustingimustes. Samas väljendub eelnimetatud normis seadusandja tahe, mida ei ole alust eirata. Küll tuleb

41. peatüki sätteid tõlgendada, arvestades muutunud majanduslikke ja sotsiaalseid olusid. 25.

§-ga 472 on vastuolus ringkonnakohtu järeldus, et juhul kui kutsehaiguse tõttu on vähenenud isiku võimalused teenida kasu ja tal on raske tõendada ja arvutada tekkinud või tulevikus tekkida võiva kahju suurust, on mõistlik ja õiglane, kui kohus mõistab hinnangulise otsusega kannatanu kasuks välja ühekordse rahalise hüvitise.

§ 472

kohaselt toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuiste maksetena. Ühekordse hüvitisena (maksena) mõistab kohus välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kannatanule hüvitamisele kuuluva kahju.

1. Ringkonnakohus tuvastas, et tööleping lõpetati hagejaga
2. detsembril
3. a TLS § 86 p 2 alusel seoses tööandja pankrotistumisega, hagejal diagnoositi kutsehaigus
4. detsembril
5. a ja hageja on kaotanud 90% töövõimest. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et ajutise korra sätete kohaldamiseks on alus üksnes siis, kui kannatanu lahkus kutsehaiguse põhjustanud töölt tekkinud kutsehaiguse tõttu ja üksnes sellisel juhul on olemas põhjuslik seos kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse vahel. Kolleegium kordab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes 3-2-1-107-02 (RT III 2002, 31, 342), 3-2-1-109-02 (RT III 2002, 29, 323), 3-2-1-114-02 (RT III, 2002, 29, 321) märgitut, et ajutine kord ei muuda seadusega -

ga - sätestatud kahju mõistet ega selle hüvitamise eesmärki. Seega võib hageja kahju suuruse arvutamisel ajutise korra järgi võtta aluseks ka keskmise kuusissetuleku selle tööandja juures, kellega töösuhe ei lõppenud kutsehaiguse tõttu. Võib eeldada, et see tööandja maksis töötajale vastava eriala keskmist palka. Hagejal on võimalus tõendada, et tekitatud kahju on suurem kui ajutise korra järgi arvestatu, kostjal on võimalus tõendada vastupidist. 27. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et vastustajad ei vaidle selle üle, et hageja võttis kahju suuruse kindlakstegemisel aluseks ajutise korra. Nad leidsid apellatsioonkaebuses üksnes, et hageja keskmise kuusissetuleku arvutus ei ole kooskõlas ajutise korra p-des 11, 12 ja 14 toodud tingimustega, sest keskmise kuusissetuleku hulka ei arvata töölepingu lõpetamise hüvitist.

§ 463

lg 1 järgi on vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. Kas hageja kahju on ka hüvitis töölepingu lõpetamise eest, tuleb hinnata asja uuel läbivaatamisel.

1. Maakohus leidis TsK §-st 448 ja § 464 lg-st 1 lähtudes, et töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu ning kannatanu kulutustest, mida ta peab seoses tervisekahjustusega tegema. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kaotanud 90% oma töövõimest. Kolleegium leiab, et töötaja puhul, kes ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja kelle töövõime kaotus on 90%, võib eeldada, et ta ei leia tööd ja on kaotanud sissetuleku kutsehaiguse tõttu, sest tema tervislik seisund ei võimalda töötada.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu õigusliku hinnanguga aja osas, millest alates läks AS Vilbri kahju hüvitamise kohustus üle riigile.

§ 473

lg 1 järgi esitatakse juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärgluse puudumisel tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlusorganile. Sama paragrahvi

1. lõike järgi juriidilise isiku, kes on kohustatud maksma §-s 472 tähendatud makseid, likvideerimisel ja õigusjärgluse puudumisel, toimub kahju hüvitise väljamaksmine elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt, arvates Riigi Teataja Lisas juriidilise isiku likvideerimise teate avaldamisest või selle puudumisel arvates teate avaldamisest üleriigilise levikuga ajalehes, kui väljamaksmine ei ole toimunud muu organisatsiooni poolt. Ringkonnakohus tuvastas, et AS Vilbri likvideerimisteade ilmus Ametlikes Teadaannetes
2. juulil
3. a.
4. Ringkonnakohtu seisukoht, et kuna likvideerimisteate avaldamise ajal ei olnud AS-l Vilbri veel kahju hüvitamise kohustust ja seega ei saanud see riigile üle minna, tooks kaasa olukorra, kus hüvitist ei saaks töötaja, kellele on tervisekahjustuse õigusvastaselt tekitanud tööandja, kelle likvideerimisteade on avaldatud enne kutsehaiguse kindlakstegemist. Selline tagajärg oleks kolleegiumi arvates ilmses vastuolus TsK § 473 eesmärgiga - tagada kannatanule hüvitise maksmine ka siis, kui kahju tekitamise eest vastutav juriidiline isik on likvideeritud. Samuti ei muuda TsK § 473 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse riigile ülemineku aega see, kui likvideerimismenetluses algatatakse pärast likvideerimisteate avaldamist pankrotimenetlus ja kuulutatakse välja juriidilise isiku pankrot. Kahju hüvitamise kohustus läks seaduse alusel pärast likvideerimisteate avaldamist üle riigile. Ainuüksi algatatud pankrotimenetlus või pankroti väljakuulutamine ei vabasta riiki sellest kohustusest. Kui pankrotimenetluses otsustakse juriidilise isiku tegevust jätkata, siis lähtudes õiguse üldisest mõttest on riigil õigus nõuda temalt hüvitise väljamõistmise lõpetamist.
5. Ringkonnakohus leidis õigesti, et AS Eftico (pankrotis) kohustus maksta hagejale tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitist läks riigile üle võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse kohtu määrusega kinnitamisest
6. jaanuaril
7. a. Eesti Vabariik esitas hagile vastuväite ja väitis ka apellatsioonkaebuses seda, et hagejale AS-s Eftico (pankrotis) töötamise aja eest väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada olenevalt kannatanu süü astmest. Vastuseks sellele apellatsioonkaebuse väitele leidis ringkonnakohus, et kuna hagejal oli juba tööle asumisel kutsehaigus välja kujunenud, siis ei ole tõendatud AS Eftico õigusvastane tegu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, ja selle alusel saab AS Eftico vabastada hüvitise maksmisest temale langevas osas. Vastuseks AS Estonia Match kaebuse samale väitele leidis ringkonnakohus, et hageja, asudes tööle AS Eftico, tegutses ise äärmiselt ettevaatamatult ning põhjustas ise oma tervise halvenemise ja see on aluseks, et vabastada AS Eftico hüvitise maksmise kohustusest. See, et hagejal oli enne AS Eftico tööle asumist tervis kahjustatud, ei välista tööandja õigusvastast tegevust. Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus aga soodustas kahju suurenemist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest on TsK § 462 lg 1 järgi õigus hüvitise suurust vähendada või keelduda hüvitisest kahju eest.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 paneb kohtule kohustuse tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et esimese astme kohus peab selle kohustuse täitmiseks hiljemalt asja kohtuliku arutamise ajaks õigesti kindlaks määrama asjas kohaldatavad õigusnormid, mille kohaldamise üle tuleb vaidlus lahendada asjas tuvastatavatest asjaoludest sõltuvalt. Milliseid seadusi tuleb asjas kohaldada, otsustab kohus TsMS § 228 kohaselt otsuse tegemisel. Küll ei või kohtu poolt kohaldatav õigusnorm tulla pooltele üllatusena, mis tähendab kohtu TsMS § 171 lg-st 1 tulenevat kohustust osundada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse kohaldamise kohta oma arvamust avaldada. H. Jõks, L. Laarmaa , J. Luik