3-2-1-59-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-59-03 Otsuse kuupäev Tartu,

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja H. Jõks Kohtuasi Janis Kopli hagi Selma Usgami, Aita Iideli, Andrus Linnuküti ja Külliki Niilsoni vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kaasomandi osade vastavusse viimiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-/590/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janis Kopli kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Resolutsioon
7. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
10. Janis Kopli kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Hageja ja kostjad on Tallinnas Auru tn 7/Luite tn 14 asuva elamu kaasomanikud. Hageja ehitas kokkuleppel kaasomanikega järgi endale kuuluva mõttelise osa suurendamiseks elamule juurdeehitisena 16 m2 suuruse suvetoa. See tuba on seotud elamu teisel korrusel asuva ja hageja ainukasutuses oleva korteriga nr
12. Kaasomanike kokkulepet kinnitavad kostjate allkirjad ehitusprojektil ja ehitise vastuvõtuaktil. Juurdeehituse projekti kinnitas Tallinna Linnavalitsus
13. juulil
14. a. Kasutusluba anti
15. detsembril
16. a.
17. mail
18. a palus hageja kostjaid ilmuda notari juurde, et sõlmida leping kaasomandi osade suuruse vastavusse viimiseks tegelikkusega. Kostjad keeldusid kokkulepet sõlmimast. Hageja palub tunnistada tema omandiõigust tema valduses ja kasutuses olevale juurdeehitisele ja tema omandiõiguse aluseks oleva mõttelise osa suurenemist elamus. Kuna kokkulepe osade muutmise kohta sõlmiti
19. aastal, siis tuleb kohaldada tol ajal kehtinud TsK § 123 sätteid. Hagejal kui veranda valdajal on õigus esitada omandiõiguse tunnustamise hagi AÕS § 80 lg-st 2 lähtuvalt.
20. Kostjad leidsid, et allkirjad ehitusprojektil ja vastuvõtuaktil tõendavad ainult seda, et kostjad olid nõus juurdeehitise tegemisega. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet omandi osade muutmise kohta. Veranda-suveruum on üldkasutatav ruum. Suurem osa hageja tehtud kulutustest on toreduslikud ja ega ole vajalikud ning tehtud selleks, et muuta veranda enda eluruumiks.
21. Tallinna Linnakohus rahuldas
22. detsembri
23. a otsusega hagi. Kohus tunnistas hageja kaasomandiõigust tema valduses ja kasutuses olevale juurdeehitisele ja vastavalt sellele hageja mõttelise osa suurenemist kõnesolevas elamus. Kuna juurdeehituse projekti seletuskirjale on kõik kaasomanikud alla kirjutanud ja leidis tõendamist, et veranda ehitati hageja arvel ja hagejale kasutamiseks, siis andsid kaasomanikud hagejale nõusoleku veranda ehitamiseks. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsK §-st 123 lähtudes leidis kohus, et poolte vahel oli kokkulepe kaasomandi osade muutmiseks. Ei ole tõendatud, et kostjad oleksid esitanud vastuväiteid sellele, et hageja asus verandat kasutama. Kostjad ei esitanud vastuväiteid ka juurdeehitise vastuvõtmisel
24. aastal. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
25. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebuses palusid kostjad kohaldada hageja nõudele aegumist. Hagejal oli õigus nõuda kaasomandi osade suurendamist alates
26. aastast ehk ajast mil ta tegi juurdeehituse. Tol ajal kehtinud TsK § 81 järgi oli hagi aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat. Ringkonnakohus leidis, et kostjate nõue kohaldada hagile aegumist on põhjendatud. Hageja nõue rajaneb TsK §-s 123 sätestatud alusel " see on ühe kaasomaniku poolt teiste kaasomanike nõusolekul ja kehtestatud korras omal arvel elamu kasuliku pinna suurendamine peale-, juurde- või ümberehitamise teel.
27. aasta lõpuks oli hageja projekti ja ehitusloa alusel ehitatava suveruumi ehituse lõpetanud. Seega oli tal õigus hiljemalt
28. aasta lõpust nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandi osade vastavat muutmist. Ringkonnakohus leidis, et ebaõige on hageja väide, et tal tekkis õigus hageda kaasomandi osade muutmist, alates ajast, mil vormistati ehitise kasutusluba. Hageja nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele, kuid kasutusloa saamine ei ole alus, mis tekitaks, muudaks või lõpetaks omandiõigust. Samuti ei ole siduv hooneregistri kanne, kuna see ei ole omandiõiguse tekkimise alus. Hagemisõiguse tekkimine kasutusloa saamisega paneb teised kaasomanikud ebakindlasse olukorda, kui hagemisõiguse teke sõltub hageja enda haldustoimingute tegemisest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
29. Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja nõustub sellega, et ringkonnakohus viitas hagi aegumistähtaja arvestamisel asjaolule, et hagi aegumise tähtaja kulgemist tuleb arvestada hagemisõiguse tekkimise päevast. Ringkonnakohus on ebaõigesti määranud hagemisõiguse tekkimise päeva. Hageja arvates tekkis tal hagemisõigus, kui isikud keeldumisid omandiosade ümberarvestamisest, mitte omandiosade ümberarvestamise õiguse tekkimisest. Kostjad keeldusid omandiosade ümberarvestamisest
30. mail
31. a ja sellest tekkis hagejal nõudeõigus kostjate vastu. Omandiõiguse rikkumist ei saa samastada omandiõiguse tekkimisega. Ringkonnakohus eksis ka hageja omandiõiguse tekkimise aja määramisega. Hageja arvates ei saanud tema omandiõigus tekkida enne, kui polnud tuvastatud ehitise vastavust ehitusnormidele ja eeskirjadele. Ehitise kasutusluba väljastati
32. detsembril
33. a ja sellest tekkis võimalus nõuda ehitiseosa seadustamist ning taotleda omandiosa suuruses muudatuste tegemist.
34. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Vaidlus puudub selle üle, millal hageja sai teada kostjate keeldumisest sõlmida omandiosade ümberjaotamise kokkulepe. Hageja on tähelepanuta jätnud küsimuse, millal ta oleks pidanud teada saama kostjate keeldumisest. Hagejal oli
35. aastast alates õigus taotleda kaasomandi osade ümberjaotamist. Ringkonnakohus ei ole eksinud hageja omandiõiguse tekkimise aja määramisel. Kuna hageja ei astunud 13 aasta jooksul ühtegi sammu oma õiguste realiseerimiseks, olid kostjad kindlad, et kaasomandi osad jäävad muutumatuks. Kostjad andsid juurdeehitise tegemiseks nõusoleku tingimusel, et see ei mõjuta kaasomandi osade suurust. Kostjad märgivad, et hageja väitel tekkis tema omandiõigus
36. detsembril
37. a. Kuid TsK § 123, millele hageja oma nõudes tugineb, kehtis aga
38. detsembrini
39. a.
40. Istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
41. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata J. Kopli hagiavalduse. Apellatsioonikohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid kooskõlas TsMS §-ga 362 p 5 tuleb muuta otsuse põhjendusi materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
42. Kuni
43. detsembrini
44. a kehtinud TsK § 123 sätestas, et kui kaasomanik teiste kaasomanike nõusolekul ja kehtestatud korras suurendab omal arvel elamu kasulikku pinda peale-, juurde- või ümberehitamise teel, kuuluvad kaasomanike osad elamus ja ruumide kasutamise kord selle kaasomaniku nõudmisel vastavale muutmisele. Asjaõigusseadus jõustus
45. detsembril
46. a. AÕS RakS § 2 lg 1 järgi kohaldatakse enne
47. aasta
48. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele asjaõigusseaduse sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et elamust Auru tn 7/Luite tn 14 Tallinnas kuulus hagejale mõtteline osa juba enne
49. detsembrit 1993, millal hageja alustas elamu juurdeehitist.
50. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata hagi aegumise tõttu. Hageja vaidlustas kassatsioonkaebuses hagi aegumise. Kolleegium ei pea vajalikuks hagi aegumist kontrollida, kuid isegi siis kui hagi pole aegunud, ei kuulu see rahuldamisele AÕS kohaselt, mida selle vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada, kuna pooltevaheline kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud õigussuhe kestis asjaõigusseaduse kehtimise päeval ja AÕS RakS § 2 lg 1 järgi tuleb sellistele õigussuhetel kohaldada asjaõigusseaduse sätteid. Asjaõigusseadus ei võimalda kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha TsK §-s 123 sätestatu alusel.
51. Kui kaasomanik leiab, et kaasomandi valdamine ja kasutamine ei toimu kõigi kaasomanike sh ka tema enda huvide kohaselt, on tal õigus esitada hagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks või muutmiseks. J. Odar, V. Kõve , H. Jõks