MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 26. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kiv

§ 191

p 10 kohaselt ei saa apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määrust määruskaebe korras vaidlustada ja seda - seaduses otseselt sätestatud keeldu on aktsepteeritud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-123-02 (RT III 2002, 35, 382). Taotluses rõhutatakse, et tulenevalt VTMS § 199 lg-st 2 on Viru Ringkonnakohtu kohtuniku

1. jaanuari
2. a määruse jõustumisega jõustunud ka Ida-Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus ja seda tuleks täitma asuda. Kohtuniku
5. jaanuari
6. a määruses sisalduv ebaõige osutamine määruskaebe võimalusele aga takistab maakohtu otsuse täitmist. Seetõttu taotlebki kaitsja, et ringkonnakohus kõrvaldaks VTMS § 212 lg 1 alusel tehtava määrusega ebaselguse ja selgitaks, et
7. jaanuari
8. a määrus ei ole tegelikult määruskaebe korras vaidlustatav.
9. Viru Ringkonnakohtu kohtunik Anne Palmiste vastuses ülalnimetatud taotlusele märgiti,

§ 212

näeb ette kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise korra, täita aga saab vaid jõustunud kohtulahendit. Käesolevas väärteoasjas aga kohtuniku arvates sisuline ja jõustunud ringkonnakohtu lahend puudub.

1. Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
2. jaanuari
3. a määruse peale esitas määruskaebuse Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Parrest, kes taotleb määruse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb ka väärteomenetluses lähtuda KrMK § 85 lg-st 1, mille kohaselt tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. VTMS § 137 lg 3 aga ei reguleeri kaebuse esitaja arvates mitte apellatsioonitähtaja arvutamise metoodikat, vaid sätestab üksnes tähtaja pikkuse. Seega ei alanud apellatsioonitähtaja kulgemine kaebuse esitaja arvates mitte
4. kuupäevast, vaid sellele järgnenud kalendripäevast, s.o
5. detsembrist
6. a. Tähtaja lõpp langes järelikult
7. jaanuarile
8. a, mis oli puhkepäev. KrMK § 85 lg 4 näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Puhkepäevale järgnevaks tööpäevaks oli
9. jaanuar
10. a seega päev, mil Keskkonnainspektsioon kaebuse postitas.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
12. aprillil
13. a tehtud määrusega anti väärteoasi lahendamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogule. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. AS V. K. kaitsja vandeadvokaat T. Vaher on
15. jaanuaril
16. a Viru Ringkonnakohtule esitatud taotluses põhjendatult märkinud,

§ 191

p 10 kohaselt on välistatud määruskaebuse esitamine väärteomenetluse asjas tehtud apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määruse peale.

1. Seadusandja kõnealusele seisukohale VTMS § 191 p 10 sõnastamisel on juhitud tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
2. novembril
3. a kohtuasjas 3-1-1-123-02 (RT III 2002, 35, 382) tehtud kohtumääruses. Selles kohtumääruses märgitakse, et Väärteomenetluse seadustiku § 191 punkti 10 kohaselt ei saa ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebust esitada ja sellest tulenevalt ei kuulu kõnealuse määruskaebuse läbivaatamine Riigikohtu kriminaalkolleegiumi pädevusse.
4. Vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 9 on kriminaalmenetluses apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebusevõi protesti läbivaatamata jätmise kaebused erikaebe (määruskaebe) korras vaidlustatavad. Veelgi enam: seisukohta, et kriminaalmenetluses peab kindlasti olema võimalik vaidlustada kõnealuseid kaebuse läbivaatamata jätmise määrusi, on põhjendatud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt tehtud lahendites 3-1-1-37-98 (RT III 1998, 14, 150) ja 3-1-1-108-00 (RT III 2000, 27, 299). Ka
5. juulil
6. a jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kõnealused kohtumäärused määruskaebe korras vaidlustatavad. Vaatamata eelmärgitule, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kuna seadusandja on VTMS § 191 p-s 10 sätestanud otsese ja üheselt mõistetava keelu, siis tuleb Viru Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Samas peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et käesolevas väärteo asjas ei ole ammendatud kõik võimalikud kohtukaebe võimalused. Kui menetlusosaline leiab, et mingi asjaolu on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise, on tal õigus taotleda väärteoasjas menetluse teistmist VTMS § 180 p-le 6 alusel. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Vaher