MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-60-03 Määruse kuupäev Tartu, 26. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Lidia Lanbergi hagi Maimu Toomise vastu dokumendi võltsi

(TsMS) § 217 p 1 alusel menetluse hagis M. Toomise vastu orderi nr 1224 võltsituks tunnistamise nõudes. Määruse kohaselt sätestas orderi väljaandmise ajal kehtinud Eesti NSV elamukoodeks, et riikliku või ühiskondliku elamufondi majas eluruumi andmise otsuse alusel annab rajooni, linna, linnarajooni või küla rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee kodanikule orderi, mis on ainus alus temale antud eluruumi asumiseks, ning enne eluruumi asumist esitab kodanik orderi elamuorganile temaga eluruumi üürilepingu sõlmimiseks. Seega ei ole vaidlus kohaliku omavalitsuse väljaantud orderi kehtivuse üle tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus ega kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

1. Hageja esitas kohtumääruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt ei ole orderile tehtud käekirjaekspertiisi. Hageja arvates esitas M. Toomis orderi saamiseks valeandmeid. Tsiviilkohtumenetluses saab tunnistada õiendit võltsituks.
2. M. Toomis vaidles erikaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates sai ta orderi seaduslikult. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on TsMS § 4 lg 1 alusel igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguste või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Kui hageja leiab, et orderi alusel on isikule antud eluruum, st tehtud toiminguid, mis tema õigusi ja vabadusi rikuvad, tuleb hagejal oma õiguste väidetava rikkumise kaitseks esitada hagi. Esitatud nõue ei vasta ühelegi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 112 sätestatud tsiviilõiguse kaitse viisile. Samuti ei ole see suunatud rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Sisuliselt on tegemist nõudega anda hinnang teatud dokumendile (tõendile) ja sellise nõudega kohtusse pöördumise õigus ei tulene ka TsMS §-st
7. Hageja esitatud nõue ei ole iseseisev tsiviilõiguslik nõue.

§ 1

lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena sama seaduse tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Avalduses sisalduv taotlus võib kuuluda tuvastamisele tsiviilõigusliku nõude esitamise korral. Kuna orderi võltsinguks tunnistamise nõue ei kuulu iseseisva tsiviilõigusliku nõudena menetlemisele hagimenetluses ega hagita menetluses, lõpetas kohus asjas õigesti menetluse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas erikaebuse hageja. Hageja palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Erikaebuse kohaselt pole menetlusse kaasatud Tallinna linna.

§ 189alusel on võimalik tunnistada order võltsituks.

M. Toomisele antud order takistab hagejal erastada Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuvat eluruumi. M. Toomisel puudus seaduslik alus korteri kasutamiseks.

1. M. Toomis ei ole erikaebusele vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
3. Igal isikul on TsMS § 4 lg 1 kohaselt õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

§ 1lg 1 kohaselt lahendavad maa- ja linnakohtud tsiviilasju.

Sama seaduse § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Dokumendi võltsituks tunnistamise nõuet ei saa lugeda ei tsiviil- ega tööõigussuhtest tulenevaks nõudeks, mida saaks tsiviilkohtumenetluses läbi vaadata. Kohus saab tsiviilkohtumenetluses hagita korras vaadata läbi asju, mis ei ole hagiasjad, kuid mille lahendamine on seadusega antud tsiviilkohtumenetluse korras lahendamiseks (TsMS § 247). Hageja esitatud nõue orderi võltsituse tuvastamiseks ei ole tsiviilkohtumenetluses lahendatav. 13. Orderi kui dokumendi võltsitust saab tsiviilkohtumenetluses tuvastada vastavalt TsMS §-le 189 sellist hagi lahendades, milles dokument on esitatud tõendina. Käesolevas asjas on dokumendi võltsituse tuvastamine aga hageja ainus nõue ning seda tsiviilkohtumenetluses lahendada ei saa.

§ 217

p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

1. Tsiviilkohtumenetluses ei saa orderi võltsitust tuvastada ka seetõttu, et orderi väljaandmine ei ole tsiviilõiguslik toiming, vaid tehtud avaliku võimu poolt ametiülesannete täitmisel. Hagejal võib olla õigus esitada oma väidetele tuginev kaebus halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hageja võib HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt nõuda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Sellise kaebuse esitamise õigus on HKMS § 9 lg 6 kohaselt tähtajatu. Seejuures tuleb aga arvestada ka HKMS § 7 lg-ga 1, mille kohaselt on halduskohtusse pöördumise õiguse eeltingimuseks, et kaebuse esitajal oleks kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Isikul ei saa aga olla põhjendatud huvi säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõnes teises menetluses. Sellisel juhul saab isik oma huve realiseerida teises menetluses tõendi lubatavuse üle vaieldes ning vajadusel tõendile tuginevat kohtulahendit vaidlustades.
2. Kolleegium ei saa asja menetluse lõpetamise määruse peale esitatud erikaebuse lahendamisel hinnata erikaebuse esitaja väiteid asja sisu kohta. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve