KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-75-03 Otsuse kuupäev 29. mai 2003.a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi D. Y. väärteoasi KarS § 262 j

§ 55

lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. Sama seadustiku § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. Toimikus oleval ülekuulamisprotokollil (lk 12, 13) menetlusaluse isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta puudub. Seetõttu oleks vastavalt VTMS § 55 lg 3 p-le 1 tulnud kohaldada üldmenetlust. Vastavale rikkumisele on juhitud tähelepanu Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses, kuid linnakohtu otsuses ei ole selle väite suhtes seisukohta võetud. Sellega rikuti VTMS § 133 p-s 6 sätestatut, mille kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. 7.

§ 150

lg 2 alusel loeb Riigikohus oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda, et linnakohus karistas menetlusalust isikut rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks pandud. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et "isik viibis avalikus kohas alkoholi joobes, sellega rikkus Alkoholiseaduse § 70 sätteid". Linnakohus leidis, et menetlusalune isik ei ole tegu toime pannud. Seega oleks kohus pidanud asjas menetluse lõpetama. Lähtudes eelnevast ja tuginedes VTMS §-le 175 ja § 174 p-le 4 tühistab Riigikohus Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsuse väärteoasjas nr 4-3043/02 ja lõpetab asjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 8.

§ 23

alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Riigikohus leiab, et tegemist ei ole komplitseeritud ega mahuka vaidlusega. See väljendub muuhulgas kohtuistungite mahus, mis kestsid kokku kaks tundi, samuti mõistetud karistuse suuruses, mis oli 300 krooni. Sellest tulenevalt leiab Riigikohus, et põhjendatud on kaitsjatasu väljamõistmine osaliselt, s.o 3000 krooni ulatuses. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi