3-1-1-76-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-76-03 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi A. K. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a RESOLUTSIOON
7. Jätta Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsus A. K. väärteoasjas muutmata.
10. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. oktoobril
13. a kell 09.20 toimus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
14. kilomeetril liiklusõnnetus, milles A. K. juhitud kaubik VW LT 35 D sõitis teelt välja ja paiskus külili kraavi. Päev hiljem koostati A. Kle väärteoprotokoll Liikluseeskirja (LE) § 123 rikkumise kohta. Protokolli kohaselt ei valinud A. K. tee- ja ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust, sõitis teelt välja ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse.
15. novembri
16. a otsusega karistas Tartu Politseiprefektuuri avariitalituse politseijuhtivinspektor Tormas Tuulik A. K. LE § 123 rikkumise eest Liiklusseaduse (LS) § 7417 alusel rahatrahviga 6000 krooni.
17. A. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus otsuse tühistada ja menetluse asjas lõpetada. Kaebuses märgitakse, et ei saa väita, nagu oleks A. K. valinud vale sõidukiiruse - lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, tema sõitis aga kiirusega 70 km/h. Takistusi teel ei olnud ja nähtavus oli normaalne, mistõttu tal ei olnud põhjust kiirust veelgi alandada. Auto sõitis teelt välja libedale teelõigule sattumise tõttu. Lisaks märgitakse kaebuses, et vastavalt sõiduki omanikuks olnud OÜ X õiendile ei ole osaühing liiklusõnnetuse tagajärjel kahju saanud. Tõendid materiaalse kahju või tervisekahjustuste olemasolu kohta antud asjas puuduvad. A. K. väidab kaebuses veel, et kohtuvälise menetleja läbiviidud menetluses rikuti oluliselt menetlusõigust. Ükski väärteomenetluses osalenud ametiisik ei esitanud talle ametitõendit, sellega rikuti aga VTMS § 10 lg 4 nõudeid. Samuti ei seletatud talle VTMS §-s 19 sisalduvaid õigusi ja kohustusi. Ka puudub protokollis märge selle kohta, et ta soovis endale kaitsjat. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja otsuses motiveeritud, miks ei võetud arvesse menetlusaluse isiku argumente, et liiklusõnnetus leidis aset asjaolude juhusliku kokkulangemise tõttu, mitte Liikluseeskirja nõuete rikkumise tõttu.
18. Tartu Maakohtu
19. jaanuari
20. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja
21. novembri
22. a otsus mõistetud karistuse osas ja selles osas tehti otsus, millega karistati A. K. rahatrahviga 1500 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahatrahv tasumisele ositi kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud. Liiklusõnnetuse aktist ilmneb, et tegemist oli pinnatud teekattega ja sõiduteel oli liivatamata kiilasjää. Sõidukijuht pidi sellega arvestama ja valima kiiruse, mis tagaks sõiduki teelpüsimise. Kohus leidis, et kuivõrd A. K. poolt juhitud sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja, siis on ilmne, et ta ei valinud tee- ja ilmastikuoludele sobivat kiirust. A. K-l on juhistaaži kuus aastat ja ta töötab OÜ-s X autojuhina, seega on tal piisavalt kogemusi nägemaks ette olukorda, et selliste teeolude puhul võib olla kiilasjää tõttu raskusi sõiduki teel hoidmisega, mis omakorda nõuab sobiva sõidukiiruse valimist. Liiklusõnnetuse akti ja A. K. ütlustega on tõendatud, et auto parempoolne külg ja tagaosa said õnnetuses kahjustada. Autole tekitatud vigastused maksis kinni A. K. ise. Kohus leidis, et eelnimetatud kahjustused kujutasid endast vaieldamatult varalist kahju, mille aga menetlusalune isik vabatahtlikult hüvitas. Asjaolul, et sõiduki omanikuks olev osaühing on esitanud õiendi, mille kohaselt ei ole firmale materiaalset kahju tekitatud, ei ole kohtu meelest tähtsust. Väärteo kvalifitseerimise seisukohalt on oluline see, kas liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju, mitte aga see, kas sõiduki omanik vastavat kahju tunnistab või seda juhilt sisse nõuda soovib. Kohus asus seisukohale, et töötõendi esitamata jätmine on taunitav, kuid ei muuda väärteoasjas tehtud toiminguid tühiseks. Samuti on A. K. andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud enda õigustega väärteomenetluses ja ta ei ole avaldanud soovi kaitsja osavõtuks. Kohus võttis karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse kahju vabatahtlikku hüvitamist. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Samuti arvestas kohus seda, et väärtegu pandi toime ettevaatamatusest, et A. K. igakuine sissetulek on väike ning tema ülalpidamisel on
23. septembril
24. a sündinud M. K. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
25. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada. Kaebuse kohaselt tulnuks varalise kahju määratlemisel lähtuda Võlaõigusseadusest, mille § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Järelikult on LS §-s 7417 sätestatud väärteo tunnuseks liiklusvahendile tekitatud kahju väljendus maksumuses, mitte faktiline vigastuse olemasolu. A. K. poolt esitati kohtule liiklusvahendi omaniku tõend, vastavalt millele tema tegevusega varalist kahju ei tekitatud. Rikkudes VTMS § 69 lg 2 p 7 ei olnud väärteoprotokollis viiteid tõenditele, mis kinnitaksid liiklusvahendi maksumuse vähenemist seoses tema seisukorra halvenemisega. Samuti ei ole seda märgitud otsustes. Lisaks märgitakse, et väärteoprotokollis on alusetult väidetud, et A. K. juhitud auto sõitis teelt välja kiiruse ületamise tõttu. Kohus ei ole andnud hinnangut A. K. väidetele selle kohta, et kuigi lubatud kiirus oli 90 km/h, sõitis tema kiirusega 70 km/h ning ei rikkunud seega Liikluseeskirja nõudeid. Tegelikku sõidukiirust ei ole üldse tuvastatud, mistõttu ei saa ka väita, et teelt väljasõidu põhjuseks oli valesti valitud kiirus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Väärteoasja materjalidest tulenevalt koostati A. K-le väärteoprotokoll ja teda karistati selle eest, et juhtides mootorsõidukit ei kohandanud ta oma sõiduki kiirust selliselt, mis oleks arvestanud teeolusid ja ilmastikutingimusi, mistõttu sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja, kusjuures Liikluseeskirja nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju.
27. Nii väärteoprotokolli, kohtuvälise menetleja kui ka kohtu otsuse kohaselt rikkus A. K. LE § 123 nõudeid ja pani sellega toime LS § 7417 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusseaduse § 7417 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega kvalifitseeriti A. K. tegevus mitte mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisena, vaid liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati varaline kahju. Liiklusnõuete rikkumine seisnes kõnealusel juhul teeolusid ja ilmastikutingimusi mitte arvestava kiiruse valikus. Seetõttu ei vasta tegelikkusele kassatsioonkaebuses märgitu, et väärteoprotokollis on väidetud, nagu oleks A. K. juhitud auto sõitnud teelt välja kiiruse ületamise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb asjakohatuks kaebuses sisalduva arutluse selle kohta, et A. K., olles valinud sõidukiiruseks 70 km/h teelõigul, kus võis sõita kiirusega 90 km/h, ei rikkunud Liikluseeskirja nõudeid. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus pinnatud teekate oli kaetud liivatamata kiilasjääga, valis A. K., sõites küll enda väidetel kiirusega 70 km/h, siiski teeolusid ja ilmastikutingimusi mittearvestava sõidukiiruse, mis põhjustas sõiduki juhitavuse kaotamise ja teelt väljasõidu. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi.
28. Ekslik on kassatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et toimunud liiklusõnnetusega ei tekitatud varalist kahju. Samas märgitakse kaebuses põhjendatult, et väärteosaja materjalides puuduvad andmed kahju suuruse kohta ning kohtule on esitatud OÜ X õiend selle kohta, et osaühingule ei ole kahju tekitatud. Liiklusseaduse § 7417 näeb ette karistuse üksnes liiklusnõuete sellise rikkumise eest, millega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega kuulus kõnealuses väärteoasjas tõendamisele varalise kahju tekitamise fakt, mitte aga selle kahju suurus. Tekitatud kahju suurus tuleb kindlaks teha neil juhtudel, kui sellest võib sõltuda süüteo kvalifikatsioon. Liiklusõnnetuse akti ja menetlusaluse isiku enese ütlustega tuvastas kohus, et teelt väljasõidu ja külilipaiskumise järel esinesid A. K. juhitud sõidukil vigastused paremal küljel ja tagaosal. A. K. kinnitas maakohtule, et maksis tekitatud vigastused ise kinni. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nimetatud asjaoludel tegi maakohus põhjendatult järeldused selle kohta, et teelt väljasõidu ja sõiduki külilipaiskumise tagajärjel tekitati varaline kahju, mille menetlusalune isik vabatahtlikult hüvitas. Tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist on kohus arvestanud A. K. karistust kergendava asjaoluna.
29. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
30. jaanuari
31. a otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris