KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 65lg 2 järgi liitkaristuse mõistmise osas.

1. Kriminaalasi saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
3. Välja mõista Marko Nigolilt riigieelarve tuludesse 1534 (üks tuhat viissada kolmkümmend neli) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
4. mail
5. a ega ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Marko Nigol tunnistati Järva Maakohtu
7. detsembri
8. a kohtuotsusega süüdi KrK § 101 pde 1, 3 ja 7 järgi ning karistati kolmeteistkümneaastase vangistusega; KrK § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati kuueaastase vangistusega; KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati kaheaastase vangistusega. Karistusseadustiku § 63 lg 2 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest liitkaristuseks seitseteist aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Järva Maakohtu
9. mai
10. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti kakskümmend aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati seitsme kuu ja kahe päeva pikkune eelvangistus. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu M. Nigol, kes palus talle mõistetud karistust kergendada.
12. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsusega tühistati Järva Maakohtu
15. detsembri
16. aasta kohtuotsus M.

§ 64lg-te 1 ja 3 ning § 65 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas. 3.1. M. Nigolile mõisteti Kar

S § 64 lg-te 1 ja 3 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks viisteist aastat vangistust, millele KarS § 65 lg 2 järgi liideti Järva Maakohtu

1. mai
2. aasta otsuse järgi kandmata karistus ning liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti viisteist aastat vangistust. Karistuse aja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg
3. maist kuni
4. detsembrini
5. a, s.o seitse kuud ja kaks päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi neliteist aastat, neli kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. Karistuse kandmise aja alguseks arvati
6. detsember
7. 3.
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on liitkaristuse mõistmisel vääralt kohaldanud karistusseadust. KarSRS § 3 lg 4 kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuritegude või kohtuotsuste kogumis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse olukorda. KrK § 40 lg 4 ja § 43 lg 3 kohaselt ei tohtinud liidetud üksikkaristuste üldine tähtaeg või suurus ületada koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud raskema karistuse ülemmäära. Seda põhimõtet järgivad ka KarS § 64 lg 3 ja § 65 lg 2 sõnastused. Esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse liitmisel võis KrK § 43 lg 31 järgi lõplik tähtajaline vangistus ulatuda kolmekümne aastani. KarS § 45 lg 1, mille järgi võib tähtajaline vangistus ulatuda vaid kahekümne aastani, omab karistust kergendava seadusena tagasiulatuvat jõudu ning seetõttu on KrK § 43 lg-s 31 seatud tähtajalise vangistuse ülemmäär tähenduse kaotanud. Kuna KrK § 101 sätestas tahtliku tapmise eest tähtajalise vangistuse ülemmääraks kuni viisteist aastat, võinuks KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kohtualuse M. Nigoli üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista talle liitkaristuseks tähtajalise vangistuse viisteist aastat. 3.
9. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa kohtualusele M.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusena mõistetud vangistuse tähtaeg olla suurem kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusliigi ülemmäärast, milleks KrK § 23 lg 1 kehtestas vabadusekaotusena viisteist aastat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes palub tühistada otsuse KarS § 65 lg 2 kohaldamise osas ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonprotesti põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tähtajalise vangistuse ülemmääraks KrK § 23 lg 1 kohaselt on viisteist aastat. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta KrK § 23 lg 1 teise lause, mille kohaselt võib tähtajaliste vabaduskaotuslike karistuste liitmisel kooskõlas KrK § 43 lg-ga 31 mõista lõpliku karistusena tähtajalise vangistuse kuni kolmkümmend aastat. KarS § 45 lg 1 järgi on tähtajalise vangistuse ülemmääraks kakskümmend aastat. Seega, liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 2 järgi, suurendades uute kuritegude kogumi eest mõistetud karistust, viisteist aastat vangistust, eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kolme aasta vangistuse võrra, mahuks liitkaristus, kaheksateist aastat vangistust, nii kriminaalkoodeksi kui karistusseadustikuga sätestatud tähtaegade piiresse. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et M. Nigol pani talle süüksarvatud teod toime katseajal.
2. Vastuses kassatsioonprotestile palub süüdimõistetu M. Nigol jätta kassatsioonprotesti rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
3. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör kassatsioonprotesti, palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. M. Nigoli kaitsja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta kassatsioonprotesti rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. aasta kohtuotsus tuleb karistusseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. 7.
7. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et M.

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse tähtaeg ei või ületada viisteist aastat. Kar

SRS § 3 lg 4 kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude või kohtuotsuste kogumis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse olukorda. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära, milleks tähtajalise vangistuse korral on KarS § 45 lg 1 kohaselt kakskümmend aastat. Kriminaalkoodeksis reguleeris karistuste liitmist kohtuotsuste kogumi korral § 41, mille kohaselt liitis kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega, kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo. Seejuures võis kohus tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel, kui mõni liidetavatest karistustest on mõistetud esimese astme kuriteo eest, vastavalt KrK § 43 lg-le 31 mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmkümmend aastat. Raskeim kuritegu, milles M. Nigol süüdi mõisteti, kvalifitseeriti KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi; seega oli tegu esimese astme kuriteoga. M. Nigolile varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuseks oli kolm aastat vangistust. Suurendades KarS § 65 lg 2 kohaselt M. Nigolile ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistust kolme aasta võrra, oleks liitkaristuse tähtajaks kaheksateist aastat vangistust, mis mahub nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustikuga sätestatud karistuse tähtaegade piiresse. 8. Kuigi kassatsioonprotestis ei vaidlustatud ringkonnakohtu poolt M.

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuse mõistmist, peab kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada ka seda küsimust. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et M.

§ 64lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristuse tähtaeg ei tohtinud ületada viitteist aastat. Kr

K § 23 lg 1 kohaselt võis vabadusekaotust mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel, kui mõni liidetavatest karistustest on mõistetud esimese astme kuriteo eest, mis nägi võimaliku karistusena ette eluaegse vabadusekaotuse, võis kohus vastavalt KrK § 43 lg-le 31 mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmkümmend aastat (vt Riigikohtu üldkogu

1. novembri
2. a otsus nr 3-1-1-77-02 - RT III 2002, 32, 345 p 26). Kuritegudest, milles tunnistati süüdi M. Nigol, olid esimese astme kuriteod KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 ning § 141 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud teod. Teda karistati vastavalt kolmeteistkümneaastase ja kuueaastase vangistusega ning lisaks veel KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kaheaastase vangistusega. Seega võinuks M. Nigolile sama kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistuse ülemmääraks kriminaalkoodeksi järgi olla kahekümne ühe aastane vangistus. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Raskeima ülemmääraga teona tuli antud juhul käsitada KarS §-s 114 sätestatud mõrva, mille eest võib mõista vangistuse kuni kakskümmend aastat. Seega võinuks M.

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristuse ülemmääraks olla vangistus kakskümmend aastat. Järva Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega mõisteti M. Nigolile kuritegude kogumi eest karistuseks seitseteist aastat vabadusekaotust, mis mahub mõlema eeltoodud variandi piiresse.
3. Eeltoodust lähtuvalt ning tuginedes AKKS § 63 p-le 2, § 64 p-le 2 ja § 65 lg-le 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsuse KarS § 65 lg 2 kohaldamise osas ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Ott Järvesaar