← Eesti

3-3-1-40-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-40-03 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus AS Gizmo kaebus Harju Maksuameti
  2. juuni
  3. a ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a otsus asjas nr 2-3/65/2003 AS Gizmo kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. mai 2003 Kohtuistungil osalenud isikud AS Gizmo esindajad Ain Polma ja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi Harju Maksuameti esindajad Gerly Kask ja Tiina Normak Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. Teha asjas osaotsus.
  8. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata Harju Maksuameti
  9. juuni
  10. a ettekirjutuse p 5 osas. Ettekirjutuse p 7 osas jätkata menetlust.
  11. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  12. jaanuari
  13. a otsus asjas nr 23/65/2003 muutmata Harju Maksuameti
  14. juuni
  15. a ettekirjutuse p 5 osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Harju Maksuameti
  17. juuni
  18. a ettekirjutusega kohustati AS Gizmo tasuma täiendavalt käibemaksu 1 389 929 krooni ja intressi 198 044 krooni, tulumaksu 1 322 976 krooni ja intressi 233 773 krooni. Ettekirjutuse punkti 3 kohaselt kajastas AS Gizmo
  19. aasta detsembrikuust
  20. aasta veebruarikuuni OÜ Innergrupp arvete alusel käibemaksu kokku 623 914 krooni. Kõigi arvete puhul ületas maksustatav väärtus 50 000 krooni ning AS Gizmo oli tasunud osaliselt sularahas sissemaksetega OÜ Innergrupp kassasse. Vastavalt Käibemaksuseaduse § 18 lg-le 8, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on käibemaksu mahaarvamine lubatud aga juhul, kui tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole. Ettekirjutuse punkti 4 kohaselt on AS Gizmo kajastanud
  21. aasta juuni-, augusti-, oktoobri- ja novembrikuus OÜ Alderis Kaubandus arvete alusel käibemaksu kokku 180 896 krooni. Kõigi arvete puhul ületas maksustatav väärtus 50 000 krooni ning AS Gizmo oli tasunud osaliselt sularahas sissemaksetega OÜ Alderis Kaubandus kassasse. Vastavalt Käibemaksuseaduse § 18 lg-le 8, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on mahaarvamine lubatud vaid juhul, kui tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole. Ettekirjutuse punkti 5 kohaselt kajastas AS Gizmo
  22. aasta juunikuust oktoobrikuuni OÜ ForitGrupp arvete alusel käibemaksu kokku 574 383 krooni. Arvetel on käibemaksukohustuslase numbriks märgitud EE 10055362, peab olema EE
  23. Sularahas on tasutud 3 765 396 krooni ja 80 senti ning arvetel on kaubaks märgitud "diiseli kütus". Ettekirjutuse lisas nr 3 "AS Gizmo poolt OÜ-le Forit-Grupp arvete alusel kassast väljamakstud" näitas maksuamet, millal ja millise arve alusel on AS Gizmo teinud osaühingule Forit-Grupp väljamakseid. Näiteks
  24. juunil 2000 on viiel korral tehtud väljamakse iga kord samas suuruses 48 023 krooni ja 65 senti. OÜ Forit-Grupp oma juriidilisel aadressil ei tegutse ja juhatuse liige, kelle allkiri on AS Gizmo kuludokumentidel, oli maksuametile kättesaamatu. AS Gizmo ei esitanud kontrollimise käigus kütuse ostu-müügilepinguid ega kütuse vastavussertifikaate, mis vastavalt majandusministri
  25. oktoobri
  26. a määrusele nr 30 on kütuse ostu-, müügi- ja hoiustamislepingu lahutamatu osa. Kuna AS Gizmo ei ole esitanud kütuse omandamist ja kättesaamist tõendavaid dokumente, siis ei ole tal seaduslikku alust käibemaksu maha arvata. Ettekirjutuse punktis 6 märgiti, et OÜ Forit-Grupp arvete alusel tehtud väljamakseid ei saa lugeda ettevõtlusega seotuks, sest OÜ Forit-Grupp ei ole neid kaupu aktsiaseltsile Gizmo müünud. AS Gizmo on teinud seega ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 3 765 397 krooni eest, kuid jätnud arvestamata, deklareerimata ja tasumata sellele kulutusele vastava tulumaksu. Ettekirjutuse punktiga 7 määrati maksuvõlalt intressid.
  27. Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS Gizmo tühistada Harju Maksuameti
  28. juuni
  29. a ettekirjutuse punktid 3, 4, 5 ja 6 ning 7 osas, mis tuleneb punktidest 3-
  30. Ettekirjutuse punktide 3 ja 4 osas väitis kaebaja, et KMS § 18 lg 8, mis sätestab käibemaksu mahaarvamise piirangu sõltuvalt arve tasumise viisist, on vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja 12 ning KMS §-ga
  31. Ettekirjutuse punkti 5 osas leidis kaebaja, et ta ei saa vastutada teise isiku eest. Ühestki seadusest ei tulene ostja kohustus vormistada kauba kättesaamisel mingeid erilisi dokumente, näiteks kauba üleandmise-vastuvõtmise akte. Kütuse ost osaühingult Forit-Grupp on tõendatud laokäibe väljavõttega. Ettekirjutuse punkti 6 osas leidis kaebaja, et maksuamet ei ole ettekirjutuse punktis 5 viidanud tõenditele, mis kinnitaksid, et OÜ Forit-Grupp ei ole tegelikult arveid väljastanud.
  32. Tallinna Halduskohtu
  33. aprilli
  34. a otsusega asjas nr 3-145/2002 rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Harju Maksuameti ettekirjutuse punktid 3, 4 ja 6 ning 7 osas, mis tuleneb p-de 3, 4 ja 6 tühistamisest. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel ettekirjutuse punktide 3 ja 4 osas tuleks asjas kohaldada KMS § 18 lg
  35. Kuna see säte on vastuolus Põhiseaduse §-dega 12 ja 31, jättis kohus KMS § 18 lg 8 teise lause (
  36. jaanuarist 2000 kuni
  37. jaanuarini 2001 kehtinud redaktsioonis) kohaldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
  38. juuni
  39. a otsusega asjas nr 3-4-1-6-02 selle sätte põhiseadusevastaseks. Ettekirjutuse punkti 5 osas märkis kohus, et vaidlust ei ole selle üle, et AS Gizmo on tasunud kassaorderite alusel 3 765 396 krooni ja 80 senti sularahas. Arvetele ja kassaorderitele on alla kirjutanud OÜ Forit-Grupp juhatuse liige. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse
  40. jaanuari
  41. a ekspertiisiaktist nähtub, et selle isiku allkirjad koos templijälgedega on saadud arvutitöötluse abil. Tehingute tõendamiseks kohtule esitatud vedelkütuse vastavussertifikaatide osas luges kohus tunnistajate ütlustega tõendatuks, et neid pole väljastanud sertifikaadis märgitud laboratoorium. Kohus leidis, et OÜ Forit-Grupp arved ja kassaorderid ei tõenda tehingu toimumist OÜ Forit-Grupp ja AS Gizmo vahel. Sularahas 3 765 396 krooni ja 80 sendi tasumine on ebatõenäoline, kuivõrd see eeldanuks AS Gizmo poolt pidevalt suurte summade hoidmist ja sissetoomist kassasse ning ilma arvestatava põhjuseta teiste tasumisviiside kõrvalejätmist. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega. AS Gizmo laokäibe väljavõtted ei tõenda kütuse soetamist osaühingult Forit-Grupp. Kuna see ei ole tõendatud, on maksuamet õigesti leidnud, et AS Gizmo ei võinud maha arvata OÜ Forit-Grupp nimel esitatud arvetel näidatud käibemaksu. Ettekirjutuse punkti 6 osas leidis kohus, et maksuameti seisukohad on vastuolulised, sest kui AS Gizmo ei teinud OÜ Forit-Grupp arvete alusel väljamakseid, siis puudub alus tulumaksu määramiseks. Kui väljamaksed tehti, siis tuleb maksuametil kontrollida, kellele ja mille eest tasuti. Kohus oli seisukohal, et tehinguid AS Gizmo ja OÜ Forit-Grupp vahel ei ole toimunud.
  42. AS Gizmo apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti tühistamata Harju Maksuameti ettekirjutuse punkt
  43. Ettekirjutuse punkti 5 tühistamise korral muutuvad ka punkti 6 motiivid ja tuleb tühistada ettekirjutuse punkt
  44. Seega tuleks p-de 5, 6 ja 7 osas teha uus otsus. Apellant leidis, et kohus omistas vastavussertifikaadile ebaõige tähenduse, sest järeldas, et sertifikaat võimaldab tõendada kütusetehingu toimumist. Perioodil, mil toimusid OÜ Forit-Grupp ja AS Gizmo vahelised vedelkütuse ostu-müügitehingud, oli OÜ Forit-Grupp käibemaksukohustuslane ja aktsiaseltsil Gizmo oli KMS § 18 lg 1 punktist 1 tulenevalt õigus maha arvata käibemaks. Arusaamatu on kohtu järeldus, et tehingu toimumise üle otsustamisel tuleb lähtuda tasumise viisist. Aktsiaseltsil Gizmo oli osaühinguga Forit-Grupp tehinguid tehes õigus heas usus eeldada, et vastavussertifikaadid on kehtivad, väljastatud selleks õigustatud isiku poolt ja õiged. Laokäibeandmik tõendab, et AS Gizmo ostis osaühingult Forit-Grupp kütust.
  45. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  46. jaanuari
  47. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning hinnanud kogumis nii maksuametile kui ka kohtule esitatud tõendeid ja kaebuse esitaja väiteid. Põhjendatud on järeldus, et Harju Maksuamet on määranud täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu õigesti ja kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud. Õige on küll apellandi väide, et majandusministri
  48. oktoobri
  49. a määrusega nr 30 kinnitatud "Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord" on oluline eelkõige vedelkütuse kvaliteedinõuetele vastavuse tõendamisel. Kuid vastavussertifikaat on ka üks võimalik tõend kütusetehingute toimumise kohta, sest vastavussertifikaat liigub koos kütusepartiiga ning sisaldab vastavalt Korra punktidele 12 ja 13 andmeid tarnija ja kõikide edasimüüjate kohta. OÜ Forit-Grupp juhatuse liige, kelle allkirjad on saadud arvutitöötluse abil, on keskkriminaalpolitsei uurijale ülekuulamisel kinnitanud, et OÜ Forit-Grupp pole kütuse müügiga kunagi tegelenud. Kuivõrd apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse muutmiseks ettekirjutuse punktide 6 ja 7 osas rajanevad vaid seosele ettekirjutuse punkti 5 tühistamisega ja see punkt jääb jõusse, siis tuleb jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  50. AS Gizmo taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses toodud järeldusi õiguslikult põhjendanud, on olnud tõendite hindamisel ühekülgne, on kohaldanud vääralt seadust ja jätnud arvestamata Riigikohtu varasemad seisukohad. Maksuamet ja kohtud on tõlgendanud ja kohaldanud vääralt KMS § 18 lg
  51. Müüja isiku tuvastamine ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt vähimatki tähendust. Seadus ei sätesta, et enne käibemaksu mahaarvamist tuleb kontrollida, kas arve esitaja tegutseb arvel näidatud aadressil, kas ta on esitanud maksudeklaratsioonid ja tasunud deklareeritud maksud. AS Gizmo on tegutsenud heas usus. Ringkonnakohus ei põhjenda, miks laokäive, arved, arve-saatelehed ja kassaorderid ei tõenda kütuse soetamist osaühingult Forit-Grupp. Väidetavalt võltsitud sertifikaatide osas pole selgitatud, kes need koostas, või põhjendatud, miks pole vaja välja selgitada nende koostajat. Ka sertifikaatide tähtsus maksuõigussuhtes on põhjendamata.
  52. Harju Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et see on ilmselt põhjendamatu ega anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks. Müüja isiku tuvastamine on oluline, sest on vaja tõendada, kas ta on käibemaksukohustuslane. Ekslik on seisukoht, et käibemaksu mahaarvamise õigus on seotud heausksusega. Tõendatud on, et müüjaks polnud OÜ Forit-Grupp. Järelikult tuleb OÜ Forit-Grupp arvetel näidatud käibemaks tasuda aktsiaseltsil Gizmo. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  53. Selle haldusasja õigeks lahendamiseks tuleb kõigepealt selgitada käibemaksu mahaarvamise õiguslikke aluseid.
  54. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 sätestas: "

(1)Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks." Sellest sättest tuleb teha järeldus, et ostja peab kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Kui registreeritud käibemaksukohustuslane esitab arve, millel on tema käibemaksukohustuslase kood märgitud valesti, ei ole see selline asjaolu, mille tõttu ostja ei või käibemaksu maha arvata. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostja võib käibemaksu maha arvata vaid siis, kui müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht tähendab sisuliselt seda, et ostjal tuleb kontrollida müüjat, mis oleks ostjale ebamõistlikult koormav kohustus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostja õigust arvata maha käibemaks.
  1. Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata.
  2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsuse asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74) punktis 16 on Riigikohus märkinud, et suure summa tasumine sularahas võib olla üheks tõendiks, et tuvastada tehingu mittetoimumine ning seega ka käibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. AS Gizmo tasus osaühingule Forit-Grupp 5 kuu jooksul ligi 3,8 miljonit krooni sularahas.
  5. Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Seega oli AS Gizmo kohustatud tuvastama isiku, kellele maksti OÜ Forit-Grupp arvete alusel sularahas ligi 3,8 miljonit krooni. Nimetatud isikut ei ole AS Gizmo tuvastanud, mis tähendab, et AS Gizmo ei näidanud üles nõutavat hoolsust.
  6. AS Gizmo väidetavalt osaühinguga Forit-Grupp toimunud tehingute ajal kehtis tolleaegse Energiaseaduse § 11 lg 2 alusel majandusministri
  7. oktoobri
  8. a määrusega nr 30 kinnitatud "Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord". Korra p 1 järgi reguleeris see akt vedelkütuse kvaliteedinõuetele vastavuse tõendamist ja järelevalvet. Vastavussertifikaati defineeriti korra p-s 8 kui kütusepartii nõuetekohasust tõendavat dokumenti, mis on kütuse ostu-müügi- ja hoiustamislepingu lahutamatu osa. Korra punktidega 12 ja 13 sätestati: "
  9. Tarnija ja kütuse edasimüüja on kohustatud iga kütusepartiiga kaasa andma selle partii vastavussertifikaadi või selle koopia ning kinnitama need oma allkirja, kuupäeva ja pitseriga ning varustama kaubasaatelehe numbriga. Kütuse mitmekordsel edasimüügil peavad selle partii vastavussertifikaadil olema kõikide edasimüüjate eespool nimetatud andmed.
  10. Müüja on kohustatud oma erinevatesse müügikohtadesse saadetava kütusepartiiga kaasa andma vastavussertifikaadi omapoolse koopia, kinnitades selle oma pitseri ja allkirjaga ning märkides juurde kinnitamise kuupäeva ja kaubasaatelehe numbri." Seega nõuti kütuse ostu-müügi vormistamisel eriliste tingimuste täitmist: vastavussertifikaadi ja kaubasaatelehe vormistamist. Vastavussertifikaat kui dokumentaalne tõend annab ilmselgelt teavet ka selle kohta, kes oli kütusepartii müüja. Kui vastavussertifikaati pole müüjalt saadud, näitab see, et ka ostja polnud nõutaval määral hoolas.
  11. Selles haldusasjas on maksuamet ja kohtud jõudnud osaühingu Forit-Grupp arvetel näidatud käibemaksu AS Gizmo poolt mahaarvamise osas õigele järeldusele, et kuna AS Gizmo pole näidanud üles nõutavat hoolsust, siis pidi ta esitama täiendavalt tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks. AS Gizmo ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid vaidlusaluste tehingute teise poole kindlakstegemiseks, mis annaksid alust kahtluseks, et maksuamet ja kohtud ei ole tõendeid hinnanud kogumis ja objektiivselt. Õige ei ole kassaatori seisukoht, et müüja isiku tuvastamine ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt vähimatki tähendust. Eksitav on kassaatori väide, et kuna seadus ei pane ostjale müüja kontrollimise kohustust, siis on ta tegutsenud heas usus. Kassaator on jätnud tähelepanuta, et ta pole järginud Rahapesu tõkestamise seadusega ja Energiaseaduse alusel majandusministri määrusega kehtestatud nõudeid.
  12. AS Gizmo kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks ettekirjutuse punkti 5 osas. Seega jäävad ettekirjutuse vaidlustatud osast jõusse punkt 5 ja osaliselt ka punkt 7, mis käsitleb maksuintresse. Kuna maksuintressi põhiseaduslikkuse küsimus on Riigikogu menetluses, siis jätkab Riigikohtu halduskolleegium selles osas menetlust vastavalt TsMS § 239 lg-le
  13. Kautsjoni tagastamine otsustatakse siis, kui Riigikohus teeb otsuse ettekirjutuse p 7 osas. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.