← Eesti

3-3-1-45-03

Obsah (4)§ 3§ 1§ 9§ 2

KOHTUOTSUS

ti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-45-03 5. juuni 2003

istuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Merle Pautsi kaebus Tartu Linnavalitsuse

  1. septembri
  2. a korralduse nr 3292 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks elamu mõttelise osa erastamiseks Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse §-s 6 sätestatud korras Tartu Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus haldusasjas nr 2-3-29/2003 Merle Pautsi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada Merle Pautsi kassatsioonkaebus.
  6. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus haldusasjas nr 2-3-29/2003 ja Tartu Halduskohtu
  9. detsembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-321/
  12. Tühistada Tartu Linnavalitsuse
  13. septembri
  14. a korraldus nr 3292 ja kohustada Tartu Linnavalitsust erastama Jakobi tn 48 asuva elamu linnale kuuluv mõtteline osa KaasES §-s 6 sätestatud korras.
  15. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tartu Linnavalitsus andis
  17. septembril 2002 korralduse nr 3292, millega otsustati erastada avalikul enampakkumisel 448/912 mõttelist osa eluruumist Jakobi tn 48-
  18. Korralduse kohaselt on Jakobi tn 48 asuva elamu korter nr 2 Merle Pautsi ja Tartu linna kaasomandis. Kaasomand on tekkinud eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 10 alusel. Kuna M. Pauts ei ole eluruumi omandanud üürnikuna, puudub tal

õigus eluruumi erastamiseks.

  1. M. Pauts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus selle korralduse tühistamist ja Tartu Linnavalitsuse kohustamist eluruumi mõttelise osa erastamiseks Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) §-s 6 sätestatud korras.
  2. Tartu Halduskohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega haldusasjas nr 3-321/2002 rahuldati kaebus ja tühistati Tartu Linnavalitsuse
  5. septembri
  6. a korraldus nr 3292 ning kohustati linnavalitsust erastama linnale kuuluv mõtteline osa Jakobi tn 48 asuvast elamust KaasES §-s 6 sätestatud korras. Kohtuotsuse kohaselt anti
  7. aastal elamu Jakobi tn 48 tervikuna linna ainuomandisse ning linnavalitsusel oli kohustus erastada selles majas asuvad korterid. Jakobi tn 48 asuv korter nr 2 oli kasutuses ühiskorterina ning selle korteri üürnik A. Kiisla erastas sellest korterist 234/642 mõttelist osa
  8. juulil
  9. Ülejäänud osa korterist oli kasutuses tööandja eluruumina, mis vabanes üürniku lahkumisel. Käesoleval ajal on Tartumaa Hooneregistris aadressil Jakobi 48 registreeritud elamu netopinnaga 270,9 m
  10. Nimetatud elamu 873/1785 mõttelise osa omanikuna on registreeritud T. Tabas, 448/1785 mõttelise osa omanikuna Tartu Linnavalitsus ning 464/1785 mõttelise osa omanikuna M. Pauts. Seega on hooneregistri andmetest lähtudes tegemist kaasomandisse kuuluva elamuga ning vastustaja väide, et kaasomandis on ainult osa elamust (korter 2), mitte elamu tervikuna, ei vasta tegelikkusele. Asjaolu, et Jakobi 48 asuv korter 1 ja osa korterist 2 on pärast nende erastamist üürnikele olnud tsiviilkäibes (ostu-müügi objektiks) reaalselt määratletavate osadena ei tähenda, et elamu reaalosadeks jagamine on toimunud. Kaasomandisse kuuluvas elamus ühe korteri mõttelise osa erastamine Eluruumide erastamise seaduse alusel on vastuolus

§ 3lg 11 sätestatuga ning rikub kaebaja õigusi.

Kohus leidis, et praegused omandisuhted Jakobi tn 48 elamus ei ole tekkinud mitte eluruumide erastamise menetluse tulemusena, nagu väitis linnavalitsus, vaid selle elamu üürnikele erastatud eluruumide võõrandamise (teistele isikutele edasi müümise) tulemusena.

  1. Tartu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta M. Pautsi kaebus rahuldamata.
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus ja jäeti M. Pautsi kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et nähtuvalt asja materjalidest on elamu Jakobi tn 48 tsiviilkäibes korteriomanditena, s.t reaalosadena, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist ning seetõttu ei ole korterist nr 2 mõttelise osa erastamisel kohaldatavad Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse sätted. Nähtuvalt asja materjalidest erastas A. Kiisla mõttelise osa korterist nr 2 Tartus Jakobi tänaval majas nr 48 ning müüs selle edasi M. Pautsile. Korteri ostu-müügi lepingu kohaselt (halduskohtu toimik nr 3-321/2002 tl 30-32) müüs A. Kiisla M. Pautsile kolmsada kuuskümmend neli seitsesada neljakümnendikku mõttelist osa korterist number
  5. Erastamise objektiks on seega olnud mõtteline osa kindlast korterist, millega on ühendatud mõtteline osa elamust. Ka korteri ostu-müügi lepingu objektiks oli mõtteline osa konkreetsest korterist kui reaalosast koos sellele korterile vastava muu mõttelise osaga elamust. Seetõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et tegemist on

§ 3

lg-s 11 sätestatud kaasomandisse kuuluva elamuga, milles asuvad eluruumid erastatakse Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses sätestatud korras. Vastavalt

§ 3

lg-le 11 kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe reaalosade kindlaksmääramiseks; kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse alusel. Antud juhul kuulub küll elamu Jakobi tn 48 kaasomandisse, kuid kuna on sisuliselt tegemist korteriomandiga, siis on elamu käsitletav kaasomandi erivormina, mille puhul on kindlaks määratud reaalosa ja sellele vastav mõtteline osa elamust. Korteriomandi kui erandi kohaselt kuuluvad korterid ainuomandi alusel reaalosadena konkreetsetele korteriomanikele. Arvestades eeltoodut, ei oleks enam võimalik korteriomanike kokkulepe reaalosade kindlaksmääramiseks ja seetõttu ei ole ka

§ 3lg 11 kohaldatav.

Kuigi praegu on korteriomandid Jakobi tn 48 elamus kinnistamata ja seetõttu omatakse eluruume vallasasjadena, laieneb korteriomandi õiguslik staatus ka kinnistamata eluruumidele. KaasES § 2 kohaselt on käesoleva seaduse järgi erastamise objektiks kaasomandis oleva elamu mõtteline osa. Vaidlustatud linnavalitsuse korralduses on erastamise objektiks mõtteline osa korterist nr 2, s.o mõtteline osa reaalosast, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mitte aga mõtteline osa elamust kui tervikust. Seetõttu ei ole kohaldatavad Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise sätted ning linnavalitsus on õigesti lähtunud korterist nr 2 mõttelise osa erastamisel Eluruumide erastamise seadusest ja Eluruumide erastamise korrast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

  1. M. Pauts esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult lugenud terve elamu üheks korteriomandiks ja sellest tuletanud, nagu oleks tegemist korteriomandi erivormiga. Seetõttu on ringkonnakohus lõpptulemusena kohaldanud ebaõiget seadust - Eluruumide erastamise seadust Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse asemel. Kunstlik on mõttekäik, et vaidlustatud linnavalitsuse korralduses on erastamise objektiks mõtteline osa korterist nr 2, s.o mõtteline osa reaalosast, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mitte aga mõtteline osa elamust kui tervikust.
  2. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Tartu Linnavalitsus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Käesoleva haldusasja materjalidest ja kohtute tuvastatud asjaoludest nähtub, et Jakobi tn 48 asuv elamu koosneb kahest korterist. Korter nr 1 erastati ja oli hiljem tsiviilkäibes eluruumina. Korterist nr 2, mis oli kasutuses ühiskorterina, erastas mõttelise osa A. Kiisla, kes müüs mõttelise osa korterist edasi M. Pautsile. Ülejäänud osa ühiskorterina kasutatavast korterist 2 vabanes üürniku lahkumisel. Vaidlus käesolevas haldusasjas käib selle üle, kas Tartu linnale kuuluva mõttelise osa erastamisel tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust või Eluruumide erastamise seadust. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, millise omandi liigiga on Jakobi tn 48 asuva elamu puhul tegemist (osa I) ja seejärel otsustada, millist seadust kohaldada (osa II). I
  4. Tartu Halduskohus leidis, et seaduse nõuetele vastavat elamu reaalosadeks jagamist ei ole Jakobi tn 48 asuvas elamus toimunud. Samas on nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus tuvastanud, et Jakobi tn 48 asuva elamu korter nr 1 ja osa korterist nr 2 on pärast nende erastamist üürnikele olnud tsiviilkäibes reaalselt määratletavate osadena.

§ 3

lg 1 kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest. Tulenevalt AÕSRS § 13 lõikest 4 on erastatud eluruum tsiviilkäibes ehitise reaalosana. Seega müüaksegi eluruumide erastamisel eluruum koos sellele vastava muu mõttelise osaga elamust ning on selliselt ka edasise tsiviilkäibe objektiks. Antud juhul on eluruumide erastamise ja järgneva tsiviilkäibe tulemusena Jakobi tn 48 korteri nr 1 praegusel omanikul tekkinud omand tervele korterile nr

  1. M. Pautsil tekkis omand aga mõttelisele osale korterist nr
  2. Seega ei ole korter nr 1 mõtteline osa Jakobi tn 48 asuvast elamust, vaid üks reaalosa tervest elamust. Seetõttu tuleb ka korterit nr 2 käsitleda teise reaalosana elamust, mis on mõtteliste osadena M. Pautsi ja Tartu linna omandis.
  3. Tartu Halduskohus on leidnud, et käesoleval ajal on Tartumaa Hooneregistri andmetel Jakobi tn 48 asuva elamu 873/1785 mõttelise osa omanikuna registreeritud T. Tabas, 448/1785 mõttelise osa omanikuna Tartu Linnavalitsus ning 464/1785 mõttelise osa omanikuna M. Pauts. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ehkki hooneregistri andmetest on võimalik tõepoolest järeldada, nagu oleks terve Jakobi tn 48 asuv elamu kaasomandis, ei saa hooneregistri tõendit võtta ainsaks aluseks hoone omandi liikide määratlemisel, sest hooneregistri tõend ei ole ainus omandiõigust tõendada võiv dokument. Samuti ei tekita ega muuda elamu hooneregistrisse kandmine elamu omandisuhteid. II
  4. Erastamise objektiks on seega Tartu linnale kuuluv mõtteline osa korterist nr
  5. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas antud juhul tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust või Eluruumide erastamise seadust. KaasES §-st 1 tulenevalt reguleerib see seadus mõttelise osa erastamist kaasomandis olevas elamus, mille üheks kaasomanikuks on erastamise kohustatud subjekt.

§ 1

lg-st 1 tulenevalt reguleerib Eluruumide erastamise seadus kohustatud subjekti omandis olevate elamute ja korterite (eluruum) erastamist. Eeltoodud sätted ei anna selgesõnalist vastust küsimusele, millist seadust tuleb kohaldada käesolevas haldusasjas kujunenud situatsioonis, s.t olukorras, kus eluruumide erastamise kohustatud subjekti ja füüsilise isiku kaasomand on tekkinud mitte elamule tervikuna, vaid konkreetsele eluruumile. Ka Eluruumide erastamise seaduse ega Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse teised sätted ei anna sellele küsimusele otsest vastust.

  1. Antud olukorrale kohase õigusliku regulatsiooni leidmiseks on vaja vaadelda ka seda, milliste asjaolude tõttu on selline olukord tekkinud. Kohtuotsustest ja vaidlustatud korraldustest nähtuvalt oli Jakobi tn 48 korter nr 2 kasutuses ühiskorterina. Selle korteri üürnik A. Kiisla erastas korterist 234/642 mõttelist osa
  2. juulil
  3. Ülejäänud osa oli kasutuses tööandja eluruumina, mis vabanes üürniku lahkumisel. Korteri erastamisel mõttelise osana kohaldati

§ 3lõiget 10.

Selle sätte kohaselt erastatakse mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid nende üürnikele kaasomandina Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse

  1. juuli
  2. a määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra p 26 esimese lõike kohaselt erastatakse mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid nende isikute kaasomandisse, kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile
  3. märtsiks 1995 erastamise avalduse ja kokkuleppe erastamiseks. Sama punkti neljandast lõikest tuleneb, et kui mõni mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikest ei ole esitanud
  4. märtsiks 1995 avaldust eluruumi mõttelise osa erastamiseks, erastatakse eluruum mõttelistes osades nendele selle eluruumi üürnikele, kes on esitanud erastamisavalduse
  5. märtsiks
  6. Eluruumide erastamise seaduse sätted ei anna sõnaselgeid juhiseid, kuidas toimub erastamata jäänud eluruumi mõttelise osa hilisem erastamine. Selliseid sõnaselgeid juhiseid ei leia ka Eluruumide erastamise korrast. Tartu Linnavalitsus on vaidlustatud korralduses asunud seisukohale, et kohaldamisele kuulub

§ 9lg 1.

Jättes M. Pautsi kaebuse rahuldamata, on linnavalitsusega sisuliselt nõustunud ka Tartu Ringkonnakohus. 13.

§ 9

lg 1 sätestab järgmist: "Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi ja eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi, kui seda soovivad osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut, kes on vastavalt käesoleva seaduse § 5 2. lõikele end arvele võtnud, ja üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi, mille

õigusega erastamiseks ei ole esitatud avaldust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tähtaegadeks, või kui avalduse esitanud isik on tunnistatud eluruumi erastamise õigusest loobunuks." Sellest sättest tuleneb, et avalikul enampakkumisel saab erastada eluruumi. Käesoleval juhul on aga juba kohaldatud

§ 3

lõiget 10 ja Eluruumi erastamise korra p 26 ning mõtteline osa eluruumist on erastatud. Seega ei ole enam tegemist erastamise kohustatud subjekti ainuomandis oleva eluruumiga, vaid erastamise kohustatud subjekti ja füüsilise isiku kaasomandis oleva eluruumiga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Jakobi tn 48 korteri 2 linnale kuuluva mõttelise osa ostmiseks oleks avaldanud soovi mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et antud juhtumil ei tulene

§ 9

lg 1 kohaldamine selle sätte sõnastusest ega selle sätte

märgist. 14. Kuna

§ 9

lg 1 kohaldamine ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi arvates antud asjas võimalik ning teisi seda situatsiooni reguleerivaid sätteid ei ole, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleval juhul on tegemist lüngaga õiguses. Lünk tuleb ületada seaduse või õiguse analoogia abil. Käesoleval juhul on võimalik lünk ületada seaduse analoogia abil. Analoogilise regulatsiooni valikul tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kaaluda seda, kas kohaldada Tartu Linnavalitsuse poolt juba kohaldatud

§ 9

lõiget 1 või Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust, mille järgi tuleb erastamine läbi viia M. Pautsi arvates. Sealjuures tuleb analoogilise regulatsiooni valikul kaaluda nii kõikide asjast huvitatud isikute huve kui tagajärgede otstarbekust, mis järgneksid ühe või teise regulatsiooni kohaldamisele. Kui kohaldada antud juhtumil Eluruumide erastamise seadust, täpsemalt § 9 lõiget 1 nagu on kavatsenud teha linnavalitsus, siis erastataks Jakobi tn 48 asuva elamu korteri nr 2 mõtteline osa avalikul enampakkumisel. Eduka enampakkumise tulemusena saaks mõttelise osa omanikuks keegi kolmas isik. Sellega põhjustataks tõenäoliselt ebamugavusi korteri nr 2 praegusele kaasomanikule M. Pautsile ning jätkuvalt jääks korteri nr 2 suhtes kestma ebaefektiivsem omandi liik - kaasomand, mis võib põhjustada tulevikus täiendavaid probleeme ja vaidlusi. Võimalikud oleksid ka probleemid korteriomandite moodustamisel või järgnevas tsiviilkäibes. Käsitledes aga Jakobi tn 48 asuvat korterit nr 2 elamuna Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse tähenduses ning kohaldades nimetatud seadust selle eluruumi mõttelise osa erastamisel, oleks M. Pautsil kui eluruumi ainukesel kaasomanikul üürnike puudumisel vastavalt KaasES § 4 lg 1 punktile 2 õigus selle eluruumi mõttelise osa erastamiseks. Jakobi tn 48 elamus tekiks selle tulemusena kaks reaalosa, mille suurused vastaksid kahe olemasoleva korteri suurustele ja millel oleks kummalgi üks omanik ning avaneks võimalus elamu kinnistamiseks kahe korteriomandina. Seega oleks Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamisel märksa otstarbekam ja isikute huvisid paremini arvestav tagajärg. Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamise kasuks räägib ka asjaolu, et kaasomandis olev eluruum, millega on tegemist antud juhul, vastab pigem kaasomandis oleva elamu tunnustele kui lihtsalt eluruumi tunnustele. Lisaks tuleb arvestada ka eluruumide erastamise

märki.

§ 2

lg 1 kohaselt on eluruumide erastamise

märgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Seega toimub eluruumide erastamine eelkõige erastamise õigustatud subjektide huvides, mitte kohustatud subjektide huvides. Erastamise õigustatud subjekti huvides oleks aga esmajoones eluruumi ostueesõigusega erastamine, mitte erastamine avalikul enampakkumisel, mis oleks kasulikum pigem kohustatud subjektile. Ostueesõigusega erastamist kaasomanikule võimaldab aga ainult Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus. Ülaltoodust tulenevalt tuleb Jakobi tn 48 asuva elamu korterit nr 2 käsitleda elamuna Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse tähenduses. 15.

§ 3

lg-st 11 tulenevalt erastatakse kaasomandis olevas elamus asuv eluruum Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse alusel siis, kui kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kohtud on käesolevas asjas tuvastanud, et korteri suhtes ei ole reaalosadeks jagamise kokkulepet sõlmitud. Kaasomand Jakobi tn 48 korterile nr 2 tekkis halduskohtu otsuse kohaselt korterist mõttelise osa erastamisega

  1. juulil
  2. KaasES § 1 lg 4 kohaselt enne Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi puhul on tähtaeg elamu reaalosadeks jagamise kokkuleppe sõlmimiseks kaks aastat pärast Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse jõustumist. See seadus jõustus
  3. jaanuaril
  4. Seega on käesolevaks ajaks möödunud KaasES § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaeg, mistõttu Jakobi tn 48 korteri nr 2 mõttelise osa erastamisel tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse sätteid.
  5. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamist ei takista AÕSRS § 131 lg 2, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Selle sätte näol on tegemist üldsättega, sellal kui Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse normid, mis võimaldavad kaasomanikule elamu mõttelise osa erastamist, on ilmselgelt erisätted. Seega tuleb juhinduda erisätetest.
  6. Samuti ei saa Riigikohtu halduskolleegiumi arvates käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda ka KaasES § 1 lõikest 10, mille kohaselt Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus ei laiene elamu mõttelise osa erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või mitteeluruumide erastamisest. Ehkki M. Pauts omandas mõttelise osa eluruumist mitte erastamise, vaid ostu-müügi tehingu alusel, on kaasomand sellele eluruumile tekkinud siiski tänu eluruumi mõttelise osa erastamisele A. Kiislale. Seetõttu võiks iseenesest väita, et KaasES § 1 lg 10 takistab Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamist Jakobi tn 48 korteri nr 2 ülejäänud mõttelise osa erastamisel. Samaaegselt tuleb aga arvestada, et antud juhul on tegemist õigusliku probleemi lahendamisega seaduse analoogia abil. Paratamatu on, et sellisel juhul võib tekkida teatud määral normide kollisioon. Kui aga lünga täitmisel on otstarbekas ja poolte huvisid järgiv vaid üks regulatsioon, siis tuleb halduskolleegiumi arvates samadest kaalutlustest, millest lähtudes analoogiline regulatsioon valiti, jätta kohaldamata analoogia kohaldamist takistav norm. Seega tuleb antud juhul käesoleva otsuse punktis 14 toodud põhjustel kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust hoolimata sellest, et KaasES § 1 lõiget 10 võiks käsitleda seda keelava normina.
  7. Eelpooltoodud motiividel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium M. Pautsi kassatsioonkaebuse. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse. Halduskohtule esitatud kaebuses palus M. Pauts Tartu Linnavalitsuse
  8. septembri
  9. a korralduse nr 3292 tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist Jakobi tn 48 asuva elamu linnale kuuluva osa erastamiseks KaasES § 6 sätestatud korras. See kaebus kuulub rahuldamisele. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.