← Eesti

3-1-1-93-03

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-93-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. juuni
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi R.K. väärteoasi KvtS § 2151 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a kohtumäärus R.K. väärteoasjas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Linnavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuni
  6. a Kirjalik menetlus Resolutsioon Saata X Linnavalitsuse poolt 06.mail
  7. a esitatud määruskaebus Tallinna Linnakohtu
  8. aprilli määrusele väärteoasjas nr. 4-430/03, millega on X Linnavalitsuselt välja mõistetud 3000.- krooni R.K. kasuks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Põhja Riigikaitse Osakonna juhataja Peep Tambetsi
  10. märtsi
  11. a otsusega väärteoasjas 52K karistati R.K. Kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 alusel 300 trahviühiku ehk 18 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta jättis määratud tähtajal ajateenistusse ilmumata ja tal puudusid mitteilmumiseks seaduslikud põhjendused.
  12. R.K. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Tallinna Linnakohtus. Linnakohtu
  13. aprilli
  14. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohtuvälise menetleja otsus tühistati karistusmäära osas ja R.K. karistati 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Ühtlasi tegi kohus määruse, milles leidis, et kuna väärteo eest karistuse määramise otsus tunnistati ebaseaduslikuks, tuleb R.K-le VTMS § 23 alusel hüvitada kaitsjatasu. Kaitsjatasu 3000 krooni mõistis kohus välja X Linnavalitsuselt.
  15. Määruse peale esitas määruskaebuse X Linnavalitsus, kes leiab, et kaitsjatasu on ekslikult mõistetud välja X linnalt, kuna riigikaitse osakondade tegevus ei ole kohalike omavalitsuste hallata.
  16. mail
  17. a saatis Tallinna Linnakohus määruskaebuse edasi Riigikohtule. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  18. Määruskaebuse lahendamise korda reguleerib VTMS
  19. peatükk. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et selle seadusega on erinevalt varem kehtinust antud määruskaebuse lahendamise õigus samale kohtukoosseisule, kes määruse tegi. VTMS § 195 lg 2 täpsustab siiski, et selline pädevus on määruse teinud kohtukoosseisul vaid juhul, kui ta peab määruskaebust põhjendatuks ning tühistab vaidlustatud määruse oma uue määrusega. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta selle viivitamatult vastavalt kohtualluvusele. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks nõuda viimasel juhtumil uue kohtumääruse koostamist, millega motiveeritaks veelkord, miks määruse teinud kohtukoosseis peab seda, vaatamata kaebuses toodud argumentidele, seaduslikuks. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et määruskaebuse edastamine võib toimuda saatekirjaga, kuid selles peaks kindlasti väljenduma kohtu seisukoht selles, et see toimub VTMS § 195 lg 3 alusel. Eeltoodu viitab asjaolule, et määruse teinud kohtukoosseis on juba kaalunud määruskaebuse põhjendatust ning leidnud selle olevat alusetu.
  20. Vastavalt VTMS § 196 lg-le 2 vaatab maa- või linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. VTMS § 198 kohaselt on määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Eelnevast tulenevalt ei ole Riigikohus pädev X Linnavalitsuse määruskaebust läbi vaatama ning see tuleb saata vastavalt kohtualluvusele Tallinna Ringkonnakohtule. Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.