KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-61-03 Otsuse kuupäev 9. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi R. M. süüdistusas

§ 135lg 3 järgi tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. R. M-le esitati süüdistus KrK § 135 lg 3 järgi järgmises. R. M. oli alates
3. novembrist
4. a AS X juhataja ja tema töökohustuseks oli muuhulgas Tartus X tn N asuva AS X laoruumis külmapatareide demonteerimistööde korraldamine ja objektil ohutustehnika-, töötervishoiueeskirjade ja muude vajalike eeskirjade täitmine ning tagamine. Süüdistuse kohaselt rikkus R. M. Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a määruse nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ehituses" § 4 lg 1 ja 3, § 35 lg 1 ja 2; Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2, § 13 lg 1 p 13 ja 14; sotsiaalministri
7. detsembri
8. a määruse nr 80 "Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord" § 5 lg 2 p 1 ja § 6 lg 1 ja
9. Süüdistuse kohaselt seisnes rikkumine selles, et R. M. jättis demonteerimistööde objektil asukohaga Tartu X tn N töölised nõuetekohaselt juhendamata, mille tagajärjel
10. oktoobril
11. a kella 15.15 ja 15.30 vahel kukkus laoruumis demonteerimistöö ajal kronsteinide abil seinaga ühenduses olnud 4,5 X 2,5 m suurune külmapatarei peale T. I-le, kes suri saadud üliraskete kehavigastuste tõttu kohapeal.
12. Tartu Maakohtu
13. novembri
14. a kohtuotsusega mõisteti R. M.

§ 135lg 3 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohus leidis, et

1. septembril
2. a kehtestatud Karistusseadustikus vastab KrK § 135 lg-le 3 sisult, kuid mitte mahult KarS § 197 lg
3. Kohus leidis, et KrK § 135 lg-s 3 kirjeldatud tegu on Karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav vaid siis, kui see leiab aset ehitustöid teostavas, kemikaale käitlevas, ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes või tehnilisele järelevalvele allutatud objektil. Iga ettevõte, kus midagi ehitatakse, monteeritakse või demonteeritakse ei ole vaadeldav ehitustöid teostava ettevõttena Planeerimisja ehitusseaduse (PlanEhitS) § 39 mõttes ning seetõttu on R. M. vastutus talle esitatud süüdistuses välistatud. Kohus tuvastas, et AS X juhatuse liige R. M. jättis küll süüdistuses toodud eeskirjad täitmata, kuid see asjaolu ei olnud T. I. surma põhjuseks. Kohus jõudis veendumusele, et T. I. surma põhjustas kannatanu omapoolne ohutusnõuete eiramine - tõstuki lahkudes jäi ta töökohale, jätkas üksinda tööd ning töötas kiivrita.
4. Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a kohtuotsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri prokurör Kretel Tamm, kes palus R. M. KrK § 135 lg 3 järgi süüdi tunnistada ja karistada.
7. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus. R. M. tunnistati süüdi KrK § 135 lg 3 järgi ja teda karistati üheaastase vangistusega. KarS § 73 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele tingimusel, et R. M. ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalkolleegium nõustus maakohtuga selles, et R. M. oli külmapatareide demonteerimistöödel tööohutuse eest vastutav isik, kes rikkus selle töö tegemisel süüdistuses märgitud nõudeid. Ringkonnakohus ei nõustunud tunnistaja S. K. ütluste käsitlusega maakohtu otsuses. Maakohtu väide, et õnnetusjuhtum leidis aset kannatanupoolse hooletuse tõttu, on kriminaalkolleegiumi arvates meelevaldne, alusetu ja vastuolus kriminaalasja materjalidega, sest tõendeid selle kohta, et T. I. jätkas üksi tööd, ei ole. Vastupidiselt maakohtule jõudis ringkonnakohus veendumusele, et õnnetuse põhjustas tööohutusnõuete rikkumine R. M. poolt. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et külmapatareide demonteerimist ei saa käsitada ehitamisena ehitustöid teostavas ettevõttes. Otsustamaks, kas KrK § 135 lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on karistatav Karistusseadustiku §-de 196-198 järgi, tuleb anda tõlgendus PlanEhitS § 39 p-le 5, mille kohaselt on ka lammutustööd käsitatavad ehitamisena. Külmapatareid olid seina külge kinnitatud ehitusosad ning nende demonteerimine (lahtikeevitamine) on ringkonnakohtu hinnangul lammutustöö, mis on nii Planeerimis- ja ehitusseaduse kui ka Vabariigi Valitsuse
10. detsembri
11. a määruse nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" § 1 p 1 mõistes ehitamine. AS X oli nende tööde tegijana ehitustöid teostav ettevõte. Asjaolu, et aktsiaseltsi põhikiri ei näinud ehitustöid tegevusalana ette, ei anna põhjust järelduseks, et ettevõte ei teinud ehitustöid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
12. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a kohtuotsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu R. M. kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, kes palub otsuse tühistada ning saata kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks.
15. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, sest tõlgendas valesti KarS § 196198 koostoimes KrK § 135 lg-ga
16. Kaitsja ei ole nõus kõnesoleva keevitustöö käsitamisena ehitustööna ja ringkonnakohtu järeldusega, et R. M. käitumine subsumeerub KarS § 197 lg 1 alla. Ta leiab, et tegu oli õnnetusjuhtumiga, mitte tööõnnetusega ning seetõttu on välistatud R. M. vastutus KrK § 135 lg 3 järgi. Samuti ei selgu ringkonnakohtu otsusest, millise konkreetse paragrahvi järgi R. M-le KrK § 135 lg 3 järgi süüksarvatud tegu Karistusseadustikus kvalifitseerub. Kohus on üksnes viidanud KarS §-dele 196-198, lisades juurde võimaliku vastutuse isikuvastase või ametialase süüteo eest.
17. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta hindas tõendeid maakohtust erinevalt ning miks mõistis R. M. süüdi KrK § 135 lg 3 järgi, andmata hinnangut kohtualuse ja tema kaitsja sisulistele väidetele. Ringkonnakohtu hinnang tunnistaja S. K. ütlustele on ühekülgne ja neid ütlusi ei ole võrreldud teiste kogutud tõenditega. Otsuses puuduvad motiivid põhjusliku seose kohta R. M. tegevuse(tuse) ja saabunud tagajärje vahel. Kokkuvõtteks leiab kaitsja, et ringkonnakohus rikkus KrMK §-s 50 sätestatud nõuet tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise kohta, põhistamata maakohtu otsusega võrreldes erinevate järelduste tegemist.
18. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.
20. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et R. M. süüdistuses kirjeldatud külmapatareide demonteerimistööd on käsitatavad ehitamisena PlanEhitS § 39 p 5 mõttes, mis sätestab, et ehitamiseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse muuhulgas ka ehitise lammutamist. Riigikohus juhib tähelepanu asjaolule, et ehitise lammutamine ei tähenda seda, et hoone või rajatis lammutatakse täies ulatuses. Lammutamisena eeltoodud seaduse mõttes mõistab riigikohus ka ehitise seintega püsivas ühenduses olevate amortiseerunud tehnosüsteemide demonteerimist lahtikeevitamise teel. AS X nende tööde faktilise läbiviijana on kõnealuses kriminaalasjas käsitatav ehitustöid teostava ettevõttena.
21. Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et sõltumata asjaolust, kas ettevõte põhikirjas on märgitud tegevusalana ehitustegevust või mitte, tuleb ehitustööde tegemisel järgida nendele töödele esitatavaid töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve kõrgendatud nõudeid. Nende nõuete järgimata jätmine võib kaasa tuua süüditunnistamise ja karistamise kuriteo toimepanemise või karistamise väärteo toimepanemise eest.
22. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsusega on kindlaks tehtud, et R. M. oli tööohutuse eest vastutav isik kõnesolevate lammutustööde läbiviimisel. Mõlema astme kohtud on jõudnud järeldusele, et R. M. jättis täitmata süüdistuse sisuks olevad tööohutuse- ja töötervishoiu nõuded. Riigikohus leiab, et need järeldused on õiged ning kriminaalasja materjalidega kooskõlas. R. M. jättis tegemata teod, mis olid nõutavad lammutamise ohutuks läbiviimiseks.
23. Riigikohus ei ole aga nõus ringkonnakohtu otsuses toodud järeldusega, et kogutud tõendite pinnal on võimalik kindlalt tuvastada, et tööohutusnõuete täitmata jätmine R. M. poolt põhjustas T. I. surma. Riigikohus peab vajalikuks märkida, et tegevusetusdelikti korral põhjusliku seose olemasolu üle otsustamisel tuleb vastata küsimusele, kas süüdlase tegutsemise korral oleks tagajärg jäänud saabumata. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-71-02 (avaldatud RT III 2002, 21, 247) asunud seisukohale, et põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saame väita, et tagajärg oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda. Riigikohtu arvates ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastatu pinnalt täie kindlusega väita, et R. M. poolt süüdistuses märgitud eeskirjade täitmine oleks välistanud T. I. surma külmapatareide demonteerimisel. Kohtud on kannatanu enda tegevuse osas samu tõendeid hinnates jõudnud kardinaalselt erinevatele järeldustele.
24. Tõendiks, mis võimaldab hinnata kannatanu käitumise õiguspärasust sündmuskohal, on tunnistaja S. K. ütlused kohtueelsel uurimisel ja kohtus. Maakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et tõenäoliselt jätkas T. I. S. K. lahkudes tööd üksinda, kuigi ta oli teadlik, et see on keelatud. Kohus pidas tõenäoliseks, et T. I. tegevuse tulemusena kukkus külmapatarei seinalt alla ja vajus T. I-le peale. Ringkonnakohus, vastupidiselt maakohtule, leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et T. I. jätkas üksinda patareide demonteerimist ja sellest tulenevalt asus seisukohale, et õnnetus toimus R. M. süül.
25. Kuna kriminaalasja materjalid ei võimalda teha ühest ja kindlat järeldust, et kannatanu ise käitus nõuetekohaselt, käsitab Riigikohus seda kahtlusena, mida pole võimalik kõrvaldada. Süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt tõlgendab Riigikohus kõrvaldamata kahtluse süüdimõistetu kasuks ning mõistab R. M.

§ 135lg 3 järgi õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

16. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub kohtuotsus AKKS § 64 p 2 alusel tühistamisele. Lähtudes AKKS § 63 pst 3 teeb kriminaalkolleegium käesolevas asjas õigeksmõistva otsuse. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris