Obsah (4)

§ 464§ 466§ 448§ 463

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-62-03 Otsuse kuupäev Tartu, 9. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi Mihhail Sapo"nikovi hagi AS

§ 464lg 1 järgi tuleb kahjuhüvitisest pension maha arvata.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 11 ei näe ette võimalust, et vanaduspensioni ikka jõudnud isikul määratakse kindlaks püsiva töövõimetuse suurus. Vanaduspensionäridel puudub õigus kahjuhüvitisele alanenud töövõime eest. Hageja arvutused on aritmeetiliselt õiged, kuid sisult väärad.

1. AS Metosepp kolmanda isikuna ühines kostja seisukohtadega.
2. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-lt Dvigatel hageja kasuks välja ühekordse tervisekahju hüvitise 48 790 krooni ja alates
3. jaanuarist
4. a igakuiselt 1394 krooni. Kohus leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu. AS Dvigatel on tunnistanud kahjuhüvitise maksmist kohustavate tingimuste olemasolu, mis on sätestatud

§-s

1. Kostja maksis tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitist
2. aastast kuni
3. aasta jaanuarini. AS Dvigatel peadirektori
4. veebruari
5. a kirjast nähtuvalt on kostja peatanud hüvitise maksmise. Peatamise põhjuseks pole hüvitise maksmise tingimuste eitamine, vaid kahju hüvitamist reguleeriva õigusakti põhiseadusele vastavuse küsitavus.

§ 464

lg 1 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata ainult tervisekahjustusega seoses määratud toetus või pension. Hageja sellist pensioni ei saa ja kostjal tuleb hüvitada tekitatud kahju täies ulatuses. Hageja on püsivalt töövõimetu. Tervisekahju hüvitis määrati talle tervise pöördumatu kahjustamise ja elukvaliteedi halvendamise korvamiseks.

§ 466

järgi on tekitatud kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kodaniku kantud kahju täises ulatuses, kui riiklikule sotsiaalkindlustusele kuuluvale kodanikule ei ole seoses temale vigastuse või muu tervisekahjustusetekitamisega toetust või pensioni määratud.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kohus on jätnud tuvastamata, kas hagejal esineb vaidlusalusel perioodil kahju, mis seisneb töötasu vähenemises püsiva töövõimetuse tõttu tervisekahjustuse tagajärjel. Hageja on pensionär, kes ei tööta ja kes saab vanaduspensioni. Kuna hageja ei saa mingit töötasu, siis ei ole olemas ka kahju, mis seisneks töötasu vähenemises. Hagejal ei esine kahju ei töötasu vähenemise ega vanaduspensioni vähenemise vormis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohus kohaldas õigesti

§ 464

ja § 448.

§ 448ja Ts

MS § 95 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju, kostja õigusvastase tegevuse ja põhjusliku seose nende vahel. Kahju hüvitamise eesmärgiks on hageja asetamine olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. Tervisekahjustuse tekitamisel määratleb

§ 463

lg 1 varalise kahjuna töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavaid kulutusi. Muutunud majandusoludes tuleb osutatud normide alusel varalise kahjuna mõista tervisekahjustuse tagajärjel kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud varaliseks kahjuks see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Kostja ei ole vaidlustanud summa suurust, mille hageja seoses kutsehaigusega oma sissetulekust kaotas. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja haigestus kutsehaigusesse Dvigatelis töötamise ajal ning et kostja oli tööandjana süüdi selles, et hagejal tekkis kutsehaigus. Samuti pole vaidlust selle üle, et hageja töövõime kaotus on 25% tähtajatult. Asjaolu, et hageja on 76-aastane mittetöötav vanaduspensionär, ei tähenda iseenesest seda, et hagejal ei esine kahju, mis seisneb sissetulekute vähenemises. Seadus ei näe ette tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitise maksmise lõpetamist seoses sellega, et kannatanu on jõudnud vanaduspensioni ikka. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuse esitas kostja AS Dvigatel, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei vaielnud vastu kahju suurusele, ei tulene tuvastatud asjaoludest ega tugine tõenditele. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et hagejal ei esine vaidlusalusel perioodil kutsehaigusest tingitud kahju. Selle väitega on vaidlustatud ka hageja hüvitise nõude summad. Ringkonnakohus jättis vastuseta apellatsioonkaebuse põhjenduse, mille kohaselt hagejal puudub kutsehaiguse tagajärjel saadud kahju, kuna hageja ei saa töötasu ning tema pensioni suurus ei sõltu kutsehaiguse olemasolust. Ringkonnakohus ei ole arvestanud TsMS § 94 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt ei ole vaja tõendada üldteadaolevat asjaolu. Ükski pensione reguleerinud ja reguleeriv seadus ei sisalda sätet, mis seaksid vanaduspensioni suuruse sõltuvusse kunagisest kutsehaigusest. Üldteadaolevaks asjaoluks on see, et hageja pension ei vähenenud kutsehaigusest tingitud töövõime alanemise tõttu. Ringkonnakohus ei tuvastanud hagejal kahju olemasolu.
2. Vastuses kassatsioonkaebusele palus hageja jätta kaebuse rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud hüvitise summat, mille väljamõistmist hageja taotles. Kohtud tegid kindlaks summa, millise hageja kaotas oma sissetulekust tervisekahjustusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel. Riikliku pensionikindlustuse seadus ei reguleeri tööandja tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist töötajale. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
4. Ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtuotsuse muutmiseks puudub alus. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea ta TsMS § 330 lg 5 kohaselt oma otsuses esimese astme kohtu otsuse põhjendusi kordama. Sel juhul on esimese astme kohtu tuvastatud asjaolud aluseks ka ringkonnakohtu otsusele. 12.

§ 448ja Ts

MS § 91 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse ning põhjusliku seose nende vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kaotanud püsivalt 25% töövõimest kostja süül. Linnakohus luges tõendatuks, et hageja kaotas osa sissetulekust kostja põhjustatud tervisekahjustuse tõttu, mille hüvitamiseks maksis kostja talle aastaid hüvitist.

1. Esimese astme kohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal hagejal kahju hagetavas summas. Seega on ebaõige kassatsoonkaebuse väide, et ringkonnakohus pole tuvastanud hagejal kahju olemasolu. Apellatsioonkaebuses ega ka kassatsioonkaebuses pole kostja väitnud, et tõendite hindamisel oleks kohtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid rikkunud.
2. Kassatsioonkaebuses leiab kostja, et ringkonnakohus ei ole vastanud tema apellatsioonkaebuse väitele, et kuna hageja vanaduspensionärina ei saa töötasu, puudub tal vaidlusalusel perioodil kutsehaigusest tingitud rahaline kahju. Ringkonnakohus on kostja sellele väitele vastanud. Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et ka vanaduspensioniikka jõudnud isikule on tervisekahjustuse tõttu tekitatud varaline kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega.
3. Kostjal oli võimalik tõendada, et hageja kaotas töötasu muul põhjusel kui töövõimetuse tõttu, mille põhjustas kostja. Kohtud on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. See, et hageja vanaduspension ei ole töövõime alanemise tõttu vähenenud, ei välista kutsehaiguse tõttu hageja sissetuleku vähenemist. H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa