KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-77-03 Otsuse kuupäev Tartu, 10. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Aili Henno hagi avaliku enamp

§ 281

kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus õigesti TMS §-e 63 ja 281.

§ 281

kohaselt võib kohtutäituri kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi ning see hõlmab ka nimetatud isikute manukatena kaasamist. Nimetatud normiga on püütud muuhulgas vältida olukorda, kus manukate leidmine võib olla raskendatud, sest erinevalt kriminaalmenetlusest ei saa täitemenetluses isiku suhtes, kes keeldub toimingu juures manukana osalemast, kohaldada riiklikku sundi. Kuna täitemenetluse seadustik sisaldab normi kohtutäiturikandidaadi ja büroo töötaja kaasamise võimalikkuse osas, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud analoogia alusel KrMK § 113 lg-s 4 sätestatud piirangute kohaldamine. Vastavalt TMS §-le 6439 koostab kohtutäitur iga kinnisasja müümise kohta akti, millesse märgib enampakkumise kuulutuses sisalduvad andmed, kinnisasjal lasuvad maksuvõlad, täitekulud, enampakkumise alguseks saabunud kirjalikud hinnapakkumised.

§ 6440

lg 4 kohaselt märgitakse akti ostja nimi ja ostuhind; aktile kirjutavad alla ostja, võlgnik ja sissenõudja, kui nad viibivad enampakkumise juures, kohtutäitur ning manukad või politseiametnik. Tulenevalt TMS § 6443 lg-st 1 on enampakkumise akti ärakiri aluseks kinnisomandi ülemineku kohta kinnistusraamatusse kande tegemisel, seega ei ole enampakkumise korral nõutav omandi ülemineku fikseerimiseks võla- ja asjaõiguslepingute sõlmimine ning nende kohta võlaõigusseaduses ja asjaõigusseaduses sätestatud sisu- ja vorminõuete järgimine. Kohtutäituri koostatud enampakkumise akt vastab

s sätestatud nõuetele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palus A. Henno enampakkumise kehtetuks tunnistada. Kuigi täitemenetluse seadustik ei sätesta, kes võib täitetoimingu juures olla manukaks, peab selleks olema erapooletu isik. Kohtutäitur tunnistas, et mõlemad manukad olid tema büroo töötajad. Kuna kohtutäitur on oma büroo töötajatele tööandja, ei saa tegemist olla erapooletute isikutega. Kohtutäitur ei järginud ostu-müügilepingu vormistamisel kehtestatud nõudeid ega märkinud lepingus müüdava asja kinnistusraamatu andmeid.
2. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kohtutäitur K. Jaanimägi kaebust põhjendamatuks.

§ 281

sätestab, et kohtutäitur võib täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi. Seega võib kohtutäituri abiline olla täitetoimingu tegemisel manukaks. Kinnistu müümisel ei rikkunud täitur seadust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.
2. Kinnisasja enampakkumine viiakse TMS §-de 63 ja 6416 kohaselt läbi kahe manuka või politseiametniku juuresolekul. Kohus on tuvastanud, et
3. mail
4. a toimunud kinnisasja enampakkumise juures viibisid manukatena kohtutäitur K. Jaanimägi büroo töötajad. Kohtud on leidnud, et TMS §-s 281 sätestatud õigus kasutada täitetoimingu tegemisel kohtutäituri büroo töötajate abi hõlmab ka õigust kasutada neid isikuid täitetoimingu juures manukatena. Kolleegium selle tõlgendusega ei nõustu. Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi, kuid ei või üle anda selles lõikes loetletud toiminguid. Seega saab kohtutäitur oma büroo töötajate abi kasutada täitetoimingute tegemisel. Kuna enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna, ei ole kohtute viide TMS §-le 281 õige.
6. Samas nõustub kolleegium kohtu seisukohaga, et täitetoimingu juures võivad manukatena viibida ka kohtutäituribüroo töötajad ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, kes võib manukaks olla. Eeldatavalt peab manukas olema erapooletu isik. Seega ei võiks täitetoimingu juures manukaks olla võlgnik ja sissenõudja ning nendega seotud isikud. Kohtutäituri büroo töötaja erapooletuses ei ole ainult sel põhjusel, et ta töötab kohtutäituri juures, alust kahelda. Võlgnik enampakkumise juures ei viibinud ega manukate erapooletuse kohta vastuväiteid ei esitanud.
7. Kohtud on põhjendatult jätnud kohaldamata kriminaalmenetluse koodeksi sätte, mis määratleb isikute ringi, kes ei või olla manukaks kohtueelsete uurimistoimingute juures. Kriminaalmenetlus on erinev täitemenetlusest, mistõttu ei ole alust kriminaalmenetluse sätete kohaldamiseks analoogia alusel.
8. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et enampakkumise akt vastab seaduse sätestatud nõuetele ja selles osas kolleegium otsuse põhjendusi ei muuda. J. Odar, H. Jõks, V. Kõve