Obsah (5)

§ 93§ 65§ 61§ 54§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-22-03 11. juuni 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

§ 93

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna Riigikohtu halduskolleegium rahuldab M. Valma taotluse Tallinna Linnavalitsusele rahatrahvi määramiseks, tuleb Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista M. Valma kasuks kohtukulud summas 10 620 krooni." MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

2. aprillil 2003 esitas M. Valma esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Riigikohtule taotluse TsMS § 238 lg 1 p 3 alusel täiendava otsuse tegemiseks haldusasjas nr 3-3-1-22-03, millega mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja kassatsioonimenetluse kohtukulud 6195 krooni. Taotluses märgitakse, et kuivõrd M. Valma taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja kassatsioonkaebuse taotlus oli kasseeritava kohtuotsuse tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks saatmine ringkonnakohtule, siis ei saanud ega võinudki M. Valma arvata, et kohtukulude jagamise küsimus saaks tõusetuda kassatsioonimenetluses. Juhul, kui Riigikohus protsessiökonoomikast tulenevalt otsustas asja lahendada ise, oleks tulnud teha M. Valmale ettepanek kohtukulude väljamõistmise taotluse esitamiseks Riigikohtule. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eraldi kohtukulude jagamist kassatsioonimenetluses. Järelikult tuleb kassatsioonimenetluses kohaldada kohtukulude üldregulatsiooni.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.

§ 65reguleerib asja läbivaatamist Riigikohtu istungil.

Ehkki selle paragrahvi lõike 4 kohaselt ei toimu Riigikohtu istungil poolte vaidlusi, on

§ 93

lõikest 7 tulenevalt siiski võimalik esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid Riigikohtu istungil.

§ 61

lg 1 kohaselt võib kohtuistungit korraldamata lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse esitaja või teised protsessiosalised ei ole

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Viidatud sätete -

§ 54

lg 2 ja § 59 lg 2 - kohaselt kui kassaator või protsessiosaline ei ole kassatsioonkaebuses või vastuses sellele märkinud, et ta soovib kohtuistungist osa võtta, loetakse, et ta seda ei soovi. Seetõttu peab kassaator, kes ei ole kassatsioonkaebuses märkinud soovi kohtuistungist osa võtta, arvestama võimalusega, et kohtuistungit asjas ei toimu, asi lahendatakse kirjalikus menetluses ja tal puudub võimalus esitada Riigikohtule täiendavaid taotlusi, sealhulgas taotlust kohtukulude väljamõistmiseks. Järelikult kassaator, kes soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ja on kandnud kassatsioonkaebuse esitamisega seotud kohtukulusid, mille väljamõistmist ta soovib, peab esitama kohtukulude väljamõistmiseks vajalikud dokumendid õigeaegselt Riigikohtule. 6. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kohtukulude väljamõistmiseks vajalikud dokumendid tuleb kohtukulude väljamõistmist soovival kassaatoril Riigikohtule esitada olenemata sellest, kas kassatsioonkaebuses taotletakse asjas lõpliku otsuse tegemist Riigikohtu poolt või asja uueks läbivaatamiseks saatmist alama astme kohtule.

§ 64

lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Sellest sättest ega ka teistest Halduskohtumenetluse seadustiku normidest ei tulene, et Riigikohus oleks seotud kassatsioonkaebuses esitatud taotlusega ning omaks otsuse tegemisel võimalust üksnes kassatsioonkaebuses esitatud taotluse rahuldamiseks või selle rahuldamata jätmiseks.

§ 64

lõikest 1 ja §-st 72, mis sätestab Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses, tuleneb, et Riigikohtul on kassatsioonkaebuse rahuldamisel õigus valida, kas ta saadab asja uueks läbivaatamiseks esimese või teise astme kohtule või teeb asjas ise lõpliku otsuse. Seetõttu isik, kes taotleb asja uueks läbivaatamiseks saatmist alama astme kohtule ja, olles kandnud kassatsiooniastmes kohtukulusid, ei taotle nende väljamõistmist, kannab ise riski, et Riigikohus lahendab asja lõplikult ja tema kohtukulud jäävadki välja mõistmata. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta kohtukulude väljamõistmist ja puuduvad selleks vajalikud dokumendid, on Riigikohtul alus eeldada, et protsessiosalised ei ole asjas kohtukulusid kandnud või et nende väljamõistmist ei soovita.

1. TsMS § 238 lg 1 p 3 sätestab järgmist: "Asja otsustanud kohus võib protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole poole taotlusele vaatamata lahendanud kohtukulude jaotamist." Käesoleval juhul ei olnud M. Valma esindaja J. Leppiku poolt esitatud kassatsioonkaebuses kohtukulude väljamõistmise taotlust. Seetõttu puudub alus täiendava otsuse tegemiseks TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna kohtukulude väljamõistmise taotlust ei olnud asjas esitatud.
2. M. Valma kassatsioonkaebuse rahuldamisel mõisteti Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsusega M. Valma kasuks välja 10 620 krooni suurused õigusabikulud, mis hõlmasid halduskohtus kantud kulusid 2655 krooni ja ringkonnakohtus kantud kulusid 7965 krooni.
5. aprillil 2003 esitatud taotlusega soovib M. Valma esindaja M. Valma kasuks Tallinna Linnavalitsuselt õigusabikulu, 6195 krooni väljamõistmist kassatsioonkaebuse koostamise eest. Käesoleva määruse punktides 5-7 toodud seisukohtadele vastavalt jääb taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel