← Eesti

3-3-1-48-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-48-03

  1. juuni 2003 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel AS Termoil kaebus Tööinspektsiooni ettekirjutuse ja otsuse tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks Tallinna Halduskohtu
  2. mai
  3. a otsus haldusasjas nr 3146/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3/91/2003 Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta Tallinna Halduskohtu
  8. mai
  9. a otsus haldusasjas nr 3-146/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus haldusasjas nr 2-3/91/2003 muutmata.
  12. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. jaanuaril 2002 tegi Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor Aktsiaseltsile Termoil Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 lg 4 p 2, Töölepingu seaduse § 145 lg 2 ja Palgaseaduse § 371 lg 2 alusel 28 punktist koosneva ettekirjutuse.
  16. jaanuaril 2002 esitas AS Termoil Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektorile taotluse tööinspektori nõusoleku saamiseks Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingu (ETTA) AS Termoil osakonna usaldusisiku Igor Hodjašihhiga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. AS Termoil leidis, et töötaja pani toime töödistsipliini jämeda rikkumise, mille iseloomust ja raskusest tulenevalt on põhjendatud karistusena kohaldada töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 6 alusel (
  17. jaanuaril lahkus I. Hodjašihh omavoliliselt töölt enne tööpäeva lõppu,
  18. jaanuaril hilines 35 minutit ja teatas vahetuse ülemale, et tööohutuse nõuete rikkumise tõttu keeldub ta tööd tegemast). Tegelikku ohutusnõuete rikkumist tööandja eitab ja leiab, et I. Hodjašihhi poolt tööülesannete täitmine poleks olnud ohtlik.
  19. jaanuaril 2002 esitas AS Termoil täiendava taotluse, milles väideti, et I. Hodjašihh ei ilmunud tööle ka alates
  20. jaanuarist ega teatanud tööandjale oma mitteilmumise põhjustest. Taotlusele lisas tööandja dokumendid, mis tõendavad süüteo toimepanemist puudutavaid väiteid. Lisaks leidis AS Termoil, et enam ei eksisteeri I. Hodjašihhi usaldusisikuks valinud ametiühingu osakonda, kelle poole tööinspektor võiks arvamuse saamiseks pöörduda.
  21. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni tööinspektor keeldus
  22. jaanuari
  23. a otsusega nr 8-1-24/4-0196 nõusoleku andmisest AS Termoil usaldusisiku I. Hodjašihhiga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) konfliktid I. Hodjašihhi ja tööandja vahel algasid peale tema valimist töötajate usaldusisikuks; 2) oktoobris 2001 taotles AS Termoil 36 töötaja, sh usaldusisiku saatmist kolmeks kuuks osaliselt tasustatavale puhkusele. Tööinspektor keeldus nõusolekut andmast, kuna pidas taotlust põhjendamatuks ja leidis, et usaldusisiku puhkusele saatmine oleks jätnud töötajad kaitseta tööandja omavoli eest; 3) detsembris 2001 informeeris I. Hodjašihh juhtkonda ja töökeskkonnaspetsialiste, -volinikku ja nõukogu liiget tööohutuse nõuete rikkumisest (jäätunud ja libedad estakaadid jms). Koostöö asemel hakati usaldusisikut taga kiusama; 4) tõele ei vasta AS Termoili väited, et tööohutuse nõudeid ei rikutud.
  24. jaanuaril 2002 koostas tööinspektor AS Termoil kontrollimise tulemusena ettekirjutuse, milles fikseeriti 28 õigusrikkumist. Neist 12 olid ohutusnõuete rikkumised. Ajavahemikus september 2000 kuni november 2001 registreeriti seitse AS-s Termoil toimunud tööõnnetust; 5) Eesti Teede- ja Transporditöötajate Ametiühing (ETTA), mille osakond tegutseb AS-s Termoil, ei pea õigeks tööandja positsiooni, kus probleeme ja pingeid püütakse lahendada usaldusisikuga töölepingu lõpetamise abil, vältides sotsiaalset dialoogi äriühingus. AS Termoil juhatus avaldab pidevat survet ametiühingu liikmetele, mistõttu detsembris 2001 astus välja 29 liiget 68-st; 6) ametiühingu osakonda AS-s Termoil ei ole suletud, seega on I. Hodjašihhil usaldusisiku õigused ja kohustused; 7) tööinspektori otsuse aluseks ei saa olla AS Termoil taotluse täienduses esitatud faktid, mis tuginevad üksnes kaastöötajatele teadaoleval informatsioonil.
  25. AS Termoil esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni
  26. jaanuari
  27. a ettekirjutus nr 2 I (registreerimisnumbriga 801-20/02-0196) ja tööinspektori
  28. jaanuari
  29. a otsus nr 8-1-24/4-0196, millega keelduti nõusoleku andmisest AS Termoil usaldusisikuga töölepingu lõpetamiseks, ning kohustada tööinspektorit taotlust uuesti läbi vaatama.
  30. Tallinna Halduskohtu
  31. mai
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-146/2002 tühistati ettekirjutus osaliselt (punktide 10 ja 24 osas) ning tööinspektori otsus täielikult. Samuti kohustati Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni taotlused uuesti läbi vaatama ning tegema 30 päeva jooksul seaduslik otsus. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tuvastas halduskohus, et AS Termoil riskianalüüs ei vastanud ettenähtud nõuetele, et tööohutuse nõuetesse suhtuti pealiskaudselt ning töötajad on oma tööolusid hinnanud valdavalt ohtlikeks. Sealhulgas
  33. jaanuaril 2002, kui toimusid intsidendid I. Hodjašihhiga, oli territoorium libe ja ohtlik. Ilmnenud on tõendid, mis kinnitavad tagakiusamise kartust seoses kuulumisega ametiühingusse (ametiühingust lahkuti, kuna kardeti kaotada töökohta, keelatud oli ametiühingu liikmete kogunemine töökohal, tunnistajate ütluste kohaselt on töötajaid ähvardatud ametiühingusse kuulumisest sõltuva erineva kohtlemisega). Tööinspektori vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas leidis halduskohus, et tööinspektor pole otsuse tegemisel kohaldanud uurimispõhimõtet ja otsus on kaalutlusvigadega. Tööinspektor ei ole eristanud I. Hodjašihhi tegevust usaldusisikuna ja töötajana, kes rikkus töödistsipliini. Tööinspektor on hinnanud ametiühingu ja tööandja suhteid, kuid jätnud tähelepanuta töötajapoolse töökohustuste rikkumise. Samuti pole tähelepanu pööratud taotluse täienduses osundatud töölt puudumise faktile. Tööinspektor on otsuses jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaastöötajate ettekande ega ole põhjendatud, miks ta ei pidanud töödistsipliini rikkumist selliseks süüteoks, millega kaasneks töölepingu lõpetamine. Tööinspektsioon pole põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist on usaldusisiku tagakiusamisega, ega ole välja selgitanud otsustamiseks vajalikke asjaolusid. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas veel eksisteeris ETTA AS Termoil osakond. Otsus sisaldab asjakohatuid osundusi varasematele juhtumitele. AS Termoil taotles Tööinspektsioonilt 42 480 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kuna kaebus rahuldati osaliselt, pidas kohus õiglaseks 21 000 krooni väljamõistmist.
  34. Tööinspektsioon soostus halduskohtu otsusega ettekirjutust puudutavas osas, kuid esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas halduskohtu otsuse tööinspektori otsuse tühistamise osas. Samuti leidis apellant, et väljamõistetud õigusabikulud olid põhjendamatult suured, kuna tegemist ei ole töömahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Pealegi tühistas tööinspektor vaidlustatud otsuse 28-st punktist 12 enne kohtumenetlust ja 14 punkti osas pidas halduskohus ettekirjutust õiguspäraseks.
  35. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  36. veebruari
  37. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis: 1) kuna töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisega või andmata jätmisega sekkub avalik võim töötaja ja tööandja vahelistesse suhetesse, tuleb taotluses märgitud asjaolusid igakülgselt uurida, kontrollida ja analüüsida, et välja selgitada, kas taotluses väidetud põhjused töölepingu lõpetamiseks vastavad ka tegelikkusele; 2) käesoleval juhul vaidlustatud otsuses ei ole tööinspektor analüüsinud töölepingu lõpetamise põhjuseid (töölt lahkumine, hilinemine, kokkulepitud tööst keeldumine) ega põhjendanud, miks tööandja taotluses väljendatu ei ole piisav töölepingu lõpetamiseks. Ka siis, kui tööinspektor tööandja väiteid ei arvesta, peab ta seda põhjendama, kuid käesoleval juhul ei tehtud seda ka kohtumenetluses; 3) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et arvamuse saamiseks pidanuks tööinspektor pöörduma ametiühingu AS Termoil osakonna poole, mitte aga ETTA poole. Ringkonnakohus leiab, et õige ja põhjendatud oli arvamuse küsimine ETTA-lt kui töötajaid esindavalt organisatsioonilt TLS § 94 lg 2 mõttes. Selle sätte väär tõlgendamine pole aga halduskohut viinud ebaõigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse ka kohtukulude osas, mõistes täiendavalt välja 5000 krooni apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest, kusjuures AS Termoil taotles 10 030 krooni väljamõistmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  38. Tööinspektsiooni kassatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tööinspektori otsuse tühistamist ning kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas ning teha uus otsus, millega jätta kaebus kasseeritud osas rahuldamata ning vähendada väljamõistetavaid kohtukulusid. Kassaator leiab: 1) kohtud on vääralt kohaldanud TLS §
  39. Selle sätte eesmärgiks on kaitsta töötajate esindajaid nende eristaatusest tulenevate surveavalduste, provokatsioonide ja pahatahtlikkuse eest ning tagada töötajate ametiühinguorganisatsiooni eksisteerimine ning ühinemisvabaduse reaalne toimimine, samuti töötajate kui töölepingu nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse. Tööinspektoril ei lasu distsiplinaarsüüteo ja karistuse valikuks vajalike asjaolude väljaselgitamise kohustust; 2) tööinspektori esmaseks kohustuseks on välja selgitada, kas esinevad või puuduvad TLS § 94 lg-s 3 sätestatud töölepingu lõpetamist keelavad asjaolud. Kui tööinspektor tuvastab, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda töötajast tema tegevuse tõttu töötajate huvide esindamisel, siis töödistsipliini rikkumise analüüs ei oma otsuse seaduslikkuse seisukohast tähtsust. Kui tööinspektor töötajate esindaja funktsioonist tulenevaid põhjuseid ei tuvasta, omab töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisel tähtsust töökohustuste rikkumise fakti tuvastamine ning selle puudumine on aluseks nõusoleku andmisest keeldumisel; 3) tööinspektori otsuses on esitatud põhjendused, miks nõusoleku andmisest keelduti; ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta ega andnud hinnangut usaldusisiku töötajate huvides tegutsemisele ning sellest tulenevatele konfliktidele tööandjaga; 4) kohtud on alusetult jätnud rahuldamata kohtukulude vähendamise taotluse. Kulud õigusabile on põhjendamatult suured, arvestades töö tegelikku mahtu ja vaidluse olemust. Kaebuse õiguslik analüüs ei ole keerukas ega töömahukas, tõendite kogumine asja ettevalmistamisel ei saanud olla kuigi aeganõudev, sest pole nõutud dokumente teistelt ettevõtetelt ega asutustelt.
  40. AS Termoil palub kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Töölepingu seadusest tuleneb selgelt tööinspektori kohustus kontrollida töötajaid esindava isiku poolt toimepandud süüteo asjaolusid. Tööinspektor peab tööandja taotlust kontrollima sisuliselt, langetatav otsus peab olema õiglane ja proportsionaalne ning arvestama nii töötaja kui ka tööandja huve. Väärad ja eksitavad on tööinspektori väited ametiühinguliikumise takistamise ja liikmete ebavõrdse kohtlemise osas. Lisaks selgitab AS Termoil, et jaanuaris 2002, mil I. Hodjašihh pani vaidlusaluse süüteo toime, oli ETTA AS Termoil osakond likvideeritud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. AS Termoil vaidlustas halduskohtus nii tööinspektori ettekirjutuse kui ka tööinspektori otsuse, millega viimane keeldus andmast nõusolekut töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes käib vaidlus üksnes tööinspektori otsuse õiguspärasuse ning kohtukulude väljamõistmise põhjendatuse üle.
  42. Vaidlustatud aktide andmise ajal kehtinud Tööinspektsiooni põhimääruse § 1 sätestas, et Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on teostada riiklikku järelevalvet tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Põhimääruse sama redaktsiooni p 5.5 nägi ette, et Tööinspektsioon annab tööandjale nõusolekuid ja kooskõlastusi seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Sama ülesande näeb ette ka kehtiv Tööinspektsiooni põhimääruse punkt 9.9, mis sätestab, et Tööinspektsioon teeb otsuseid seaduses ettenähtud juhtudel nõusoleku või kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise kohta.
  43. Töölepingu seaduse § 94 lg 1 sätestab, et töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, on lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõpetamist, välja arvatud § 86 punktides 1, 9 ja 11 ettenähtud alused, üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Vastavalt TLS § 94 lg-le 3 on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel. Ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Töötajate esindajatele ettevõttes võimaldava kaitse ja soodustuste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et töötajate esindajaid ettevõtetes kaitstakse tõhusalt mistahes kahjustavate toimingute eest, kaasa arvatud vallandamine, mis põhineb nende staatusel või tegevusel töötajate esindajana või ametiühingukuuluvusel või osalemisel ametiühingutegevuses, tingimusel, et nad tegutsevad vastavuses olemasolevate seaduste, kollektiivlepingute või muude ühiskokkulepetega.
  44. Kassaator on õigesti leidnud, et TLS § 94 eesmärk on kaitsta töötajate esindajaid nende eristaatusest tulenevate surveavalduste, provokatsioonide ja pahatahtlikkuse eest ning tagada töötajate ametiühinguorganisatsiooni eksisteerimine ning ühinemisvabaduse reaalne toimimine, samuti töötaja kui töölepingu nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse. TLS § 94 eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse olemasolul töölepingu lõpetamist töötajate esindajatega. Samas annab see säte täiendava garantii isikule, kelle seaduslik tegevus töötajate huvide esindamisel võib teda võrreldes teiste töötajatega viia sagedamini erimeelsuste ja konfliktideni tööandjaga, et temaga töölepingu lõpetamine toimuks seaduslikult. Nõude taotleda tööinspektorilt nõusolekut töölepingu lõpetamiseks eesmärk on tagada, et töölepingu lõpetamine toimuks üksnes mõnel Töölepingu seaduses sätestatud alusel, mitte varjatult töötajate esindaja tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel.
  45. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kuna töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisega või andmata jätmisega sekkub avalik võim töötaja ja tööandja vahelistesse töölepingulistesse suhetesse, tuleb tööandja poolt taotluses märgitud asjaolusid igakülgselt uurida, kontrollida ja analüüsida. Lisaks sellele, et TLS § 94 regulatsioon peab pakkuma tõhusat kaitset töötajate esindajale tema staatusest tuleneva ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest, mõjutab tööinspektori otsus ka tööandja võimalust kujundada oma personalipoliitikat ja kaudselt ka tema majandustegevust. Seetõttu peab tööinspektori vastav otsus arvestama tasakaalustatult nii töötaja kui ka tööandja huve.
  46. Seadusandja on pidanud vajalikuks tööinspektori nõusoleku küsimise ka juhtudel, kui tööleping töötajate esindajaga soovitakse lõpetada töötaja süüteo tõttu. Kassaator leiab, et kui tööinspektor tuvastab, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda töötajast tema tegevuse tõttu töötajate huvide esindamisel, siis ei oma töödistsipliini rikkumise analüüs tööinspektori otsuse õiguspärasuse seisukohast enam tähtsust. Viimane on oluline vaid siis, kui tööinspektor ei tuvasta, et vabastamist taotletakse töötajate esindaja funktsioonist tulenevatel põhjustel. See kassaatori väide on põhimõtteliselt õige, sest TLS § 94 lg-s 3 rõhutatakse, et keelatud on töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel. Käesoleval juhul on kohtud aga õigesti leidnud, et tööinspektor ei ole eristanud I. Hodjašihhi puhul tema kui töötajate esindaja tegevusest tulenevaid suhteid tööandjaga ning tema kui distsiplinaarsüüteo toime pannud töötaja käitumist. Töötajapoolsete töökohustuste rikkumise eest rangeima karistuse - tööandja algatusel töölepingu lõpetamine - kohaldamist ei saa välistada üksnes seetõttu, et tuvastatud on varasemate konfliktide olemasolu töötajate esindaja ja tööandja vahel.
  47. TLS § 94 lg 2 kohaselt peab tööinspektor tööandjale kirjalikult põhjendama töötajate esindajaga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult töötajaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks töötajate esindajaga töölepingu lõpetamise kohta, kui töötajate esindaja on töötajaid esindava organisatsiooni poolt valitud. Töötajaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast. Käesoleval juhul on tööinspektor otsuses väljendanud oma seisukohti töötajate esindaja ja tööandja vaheliste konfliktide ja ametiühingutegevusest tuleneva pingestatud olukorra kohta Aktsiaseltsis Termoil, sealjuures ära märkides usaldusisiku tagakiusamise fakti. Samuti käsitles tööinspektor otsuses vajakajäämisi tööohutuse tagamisel. Samas ei ole vaidlustatud tööinspektori otsuses pööratud tähelepanu sellele, kas töölepingu lõpetamine kõnealusel juhul on seotud töötajate esindaja funktsioonide täitmisega või mitte. Otsuses viidatakse küll ETTA arvamusele, mille kohaselt Aktsiaseltsis Termoil välditakse sotsiaalset dialoogi ning probleeme ja pingeid püütakse lahendada usaldusisikuga töölepingu lõpetamise abil, kuid ka otsuse sellest motiivist ei tulene, kas esineb seos töötaja süülise käitumise tõttu töölepingu lõpetamise ja isiku tegevuse vahel töötajate esindajana.
  48. Kui tööinspektor on välja selgitanud, et tegemist pole töötajate esindaja funktsiooni täitmisest tuleneva erapooliku suhtumisega ja töölepingu lõpetamist töötajate esindajaga soovitakse tõepoolest TLS §-s 86 sätestatud alusel töötaja süülise käitumise tõttu, on ta kohustatud analüüsima ka süüteo asjaolusid, et anda hinnang, kas rangeima karistuse määramine on vastavuses toimepandud süüteo raskusega ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Tööandja pädevuses on distsiplinaarsüüteo asjaolude põhjal hinnata süüteo raskust ja kvalifitseerida see jämedaks rikkumiseks, mille puhul juba esmakordse üleastumise korral on võimalik kohaldada raskeimat karistust - tööandja algatusel töölepingu lõpetamist. Ka distsiplinaarüleastumise korral, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost tegevusega töötajate esindamisel, on oht, et isiku selline staatus ja tema tegevusest tingitud tavatöötajatest erinev suhe tööandjaga võib mõjutada tööandja otsustust karistuse valikul ning tingida ebavõrdse kohtlemise, võrreldes teiste töötajatega sarnaste rikkumiste korral.
  49. Käesoleval juhul ei tulene tööinspektori otsuse põhjendustest, et tööandja soov töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu oleks seotud I. Hodjašihhi staatusega töötajate esindajana. Tööinspektor pidi töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmise otsustamisel analüüsima ka töölepingu lõpetamise põhjuseid ning välja selgitama, kas töötajate esindajat, kes on toime pannud distsiplinaarsüüteo, ei kohelda süüteo kvalifitseerimisel ja karistuse valikul tema staatuse tõttu erapoolikult ning erinevalt teiste taoliste juhtumitega võrreldes. Tööinspektor peab esitama omapoolse motivatsiooni, kui ta ei pea tööandja poolt esitatud argumentatsiooni ja tõendeid piisavaks ja asjakohaseks, et anda nõusolek töölepingu lõpetamiseks. Kohtud on õigesti leidnud, et käesoleva juhtumi puhul pole tööinspektor analüüsinud tööandja taotlustes esitatud süüteoga seonduvaid argumente ega põhjendanud, miks ta ei pea otsuse tegemisel vajalikuks arvestada töölepingu lõpetamise alusega seonduvaid asjaolusid.
  50. Kassaator vaidlustab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ka kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas, leides, et kohtud on põhjendamatult jätnud rahuldamata kohtukulude vähendamise taotluse. Halduskohus rahuldas AS Termoil kaebuse osaliselt, tühistades vaidlustatud otsuse täielikult ja vaidlustatud ettekirjutuse kahe punkti osas. Kuueteistkümne punkti osas leidis halduskohus, et need on õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Ettekirjutuse ülejäänud 10 punkti tunnistas Tööinspektsioon ise kohtuväliselt kehtetuks. Halduskohus pidas taotletavast 42 480 krooni suurusest õigusabikulust põhjendatuks 21 000 krooni väljamõistmist proportsionaalselt kaebuse osalise rahuldamisega. AS Termoil taotles apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest veel 10 030 krooni väljamõistmist. Tööinspektsioon pidas põhjendatuks haldus- ja ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 10 000 krooni suuruse summa väljamõistmist. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu poolt väljamõistetud summa oli põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades vaidluse keerukust, töömahtu ning kaebuse rahuldatud osa. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et apellatsiooniastmes taotletav summa on põhjendamatult suur, kuna apellatsioonkaebus ei sisalda midagi uut võrreldes halduskohtule esitatud kaebusega, ning mõistis välja 5000 krooni apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga ka kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas.
  51. Ülaltoodud põhjustel tuleb jätta Tööinspektsiooni kassatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Halduskohtu otsusega tehti Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsioonile ettekirjutus vaadata AS Termoil taotlused uuesti läbi ja teha seaduslik otsus. Ringkonnakohtu otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu
  52. veebruari
  53. a istungi protokollist nähtuvalt on tööleping I. Hodjašihhiga lõpetatud juunis 2002 poolte kokkuleppel. Seetõttu on ära langenud võimalus ja vajadus kohtuotsuses sisalduva ettekirjutuse täitmiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.