3-1-1-80-03

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-80-03 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi V.S. väärteoasi HÕS § 96 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsus väärteoasjas nr 4-3115/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusbergi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. juuni
6. a Istungil osalenud isikud Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat Sergei Narusberg Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. märtsi
9. a otsus väärteoasjas nr 4-3115/02 ja saata asi Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. V.S. tabati
12. augustil
13. a kella 2.00 ajal Tallinnas X parklas joobeseisundis autot juhtimas. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli V.S. tarvitanud amfetamiini. Talle koostati kaks haldusõiguserikkumise protokolli: narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, millega ta pani toime HÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud rikkumise, ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti puudus tal viimase protokolli kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus. HÕS § 158 lg 1 alusel karistati V.S-i kohtuvälise menetleja
14. augusti
15. a otsusega 6000 krooni suuruse rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsus jäeti jõusse Tallinna Linnakohtu
16. veebruari
17. a otsusega. Seoses Karistusseadustiku ja Väärteomenetluse seadustiku jõustumisega koostati teise haldusõiguserikkumise protokolli alusel
18. novembril
19. a väärteoprotokoll, millest jäeti välja süüdistus mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. Väärteoprotokolli alusel karistati V.S-i kohtuvälise menetleja
20. detsembri
21. a otsusega HÕS § 96 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni.
22. V.S. esitas
23. detsembril
24. a Tallinna Linnakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt täis vigu ja sellesse on tehtud parandusi.
25. Tallinna Linnakohtu
26. märtsi
27. a otsusega rahuldati V.S.-i kaebus osaliselt. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna
28. detsembri
29. a otsusega mõistetud rahatrahv 6000 kr loeti kaetuks Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna
30. augusti
31. a otsusega mõistetud 6000 kr suuruse rahatrahviga. Kohus leidis, et haldusõiguserikkumised HÕS § 158 lg 1 ja HÕS § 96 lg 1 järgi oleks tulnud lahendada koos, mõista eraldi karistused ja KarS § 64 alusel liitkaristus. Seetõttu luges kohus karistuse mootorsõiduki joobes juhtimise eest kaetuks karistusega narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta.
32. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja vandeadvokaat S. Narusberg, kes palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus ilma menetlusaluse isiku olukorda raskendamata. 4.1 Kaebuse kohaselt koostati kaks erinevat haldusõiguserikkumise protokolli, kuna tegemist ei olnud samalaadiliste haldusõiguserikkumistega. Käsitletaval juhul on ühe rikkumise puhul tegemist liiklusalase rikkumisega, teise puhul aga avaliku korra rikkumisega. Vastavalt HÕS § 27 lg-le 1 määratakse kahe või enama haldusõiguserikkumise eest ühele isikule halduskaristus iga rikkumise eest eraldi. Seega on kohtuväline menetleja toiminud õigesti, menetledes rikkumisi eraldi ja määrates eraldi karistused HÕS § 158 lg 1 ja HÕS § 96 lg 1 järgi. 4.2 Tallinna Linnakohus on leidnud õigesti, et tuli mõista eraldi karistused, kuivõrd tegemist on kahe erineva teoga, mille eest määratakse karistused vastavalt KarS § 63 lg-le
33. Linnakohus on aga ekslikult mõistnud liitkaristuse, tuginedes KarS §-le 64, mis on kohaldatav üksnes kuritegude puhul. 4.3 Kassaator ei nõustu sellega, et kuivõrd haldusõiguserikkumise protokollid olid koostatud sama joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti alusel, siis on mõlema rikkumise puhul tegemist sama teoga. 4.4 Lõpuks leiab kassaator, et VTMS §-s 132, mis annab maa- või linnakohtu lahendite loetelu, ei näe ette sellist lahendit, mille Tallinna Linnakohus tegi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu otsuse puhul on tegemist VTMS §-s 132 toodud loetelus mittesisalduva lahendiga. Kõnealuse paragrahvi teise punkti kohaselt võib maa- või linnakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi seda ei ole otsuse resolutiivosas selgelt välja toodud, tühistas linnakohus sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas ja tegi uue otsuse, lugedes mõistetud rahatrahvi kaetuks teise otsusega mõistetud rahatrahviga.
35. Õige on aga kassaatori seisukoht, et Tallinna Linnakohus on ekslikult kohaldanud KarS §-s 64 sätestatut. Karistusseadustiku § 64 alusel mõistetakse liitkaristus üksnes kuritegude reaalkogumi eest, kus süüdlasele mõistetakse iga toimepandud kuriteo eest eraldi karistus ja neist moodustatakse üks, ärakandmisele kuuluv liitkaristus. Karistusseadustiku § 63 lg 3 kohaselt mõistetakse ka väärtegude reaalkogumi puhul iga väärteo eest eraldi karistus, kuid karistuste liitmist ja liitkaristuse moodustamist ette nähtud pole.
36. Märkida tuleb seda, et mõlemas asjas alustati menetlust ja narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest määrati karistus Haldusõiguserikkumiste seadustiku kehtivuse ajal. Seadustiku § 27 lg 1 sätestas, et iga haldusõiguserikkumise eest määratakse eraldi karistus. Erandiks olid sama paragrahvi teise lõike kohaselt samalaadilised haldusõiguserikkumised, s.o sama valdkonda või objekti reguleerivate erinevate normide rikkumised. On selge, et mootorsõiduki joobes juhtimine ja narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta ei ole samalaadilised haldusõiguserikkumised. Lisaks ei näinud seadustik ette haldusõiguserikkumise asjade ühendamise võimalust. Seega toimis kohtuväline menetleja rikkumisi eraldi arutades ja iga rikkumise eest eraldi karistust mõistes seaduslikult.
37. Kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Linnakohtu
38. märtsi
39. a otsus tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus süüdlase olukorda raskendamata. Kuna linnakohtu otsus oli süüdlase jaoks soodsam kui kohtuvälise menetleja otsus, ei ole võimalik kohtuvälise menetleja otsust jõustada ja seetõttu lähtudes VTMS § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
40. märtsi
41. a otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks linnakohtule. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher