← Eesti

3-3-1-42-03

Obsah (4)§ 2§ 26§ 54§ 43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-42-03 Otsuse kuupäev 13. juuni 2003 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Antonina Paloveri kaebus Võr

§-st 35 tulenevad nõuded. Kohalikul omavalitsusel lasub ehitusprojektile ekspertiisi tegemise kohustus üksnes seaduses loetletud alustel. Käesoleval juhul selliseid aluseid ei tuvastatud; 4) ringkonnakohus ei ole analüüsinud kassaatori väiteid insolatsiooninäitaja, tagasiastete piisavuse, huvide kaalumise optimaalsuse ja arhitektuurse miljöö säilitamise kohta. Kohus ei ole motiveerinud oma seisukohti seoses krundi hoonestamise võimalustega kaebuse esitajale soodsamal viisil ja hoone ehitamisega kolmekorruselisena. Ringkonnakohus pole motiveerinud, miks ta ei arvesta detailplaneeringu seletuskirjaga, ehitusekspertiisiga ja kassaatori seletusega seoses tänavafrondi säilitamise vajalikkusega; 5) ehitusloa väljastamine ei ole põhjustanud kaebuse esitajale ebaõiglaselt suurt kahju. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobib ümbrusse ja on ka muidu õiguspärane. Kaebuse esitaja korteriomandi väärtus on pigem tõusnud kui langenud. Enne ärihoone ehitamist asus praegusel Jüri 22a kinnistul ühekorruseline ajutine müügipaviljon, mis ei sobinud olemasoleva arhitektuurse miljööga. Tiheasustusega alal, eriti vanalinnas elav isik ei saa põhjendatult loota ega eeldada, et naaberkinnistu jääb hoonestamata ning et tema vaadet aknast ei piirata.

  1. Wõro Kommerts AS kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta A. Paloveri kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Vabariigi Valitsus muutis
  2. jaanuari
  3. a määruse nr 38 p-s 5 eluruumi valgustusele esitatud nõudeid nii oluliselt, et neid ei saa ilma kaaluka põhjuseta senisel viisil sisustada. Ringkonnakohtu põhjendus mõiste "piisav loomulik valgus" samastamisel 3-tunnise insolatsiooninäiduga päevas on paljasõnaline; 2) Asjaõigusseaduse § 144 lg 1 peab silmas mõjutust, s.o aktiivset mõju avaldavat tegevust, näiteks tolmu, gaasi, müra, kiirgust jms. Valguse võimalik varjamine seevastu on käsitatav nn negatiivse mõjuna, mis ei ole reguleeritud AÕS § 144 lg-s
  5. Võru Linnavalitsuse vastuses Wõro Kommerts AS kassatsioonkaebusele peetakse kassatsioonkaebust õigeks.
  6. A. Paloveri vastuses Võru Linnavalitsuse ja Wõro Kommerts AS kassatsioonkaebustele palutakse kassatsioonkaebused rahuldamata jätta. A. Palover leiab, et: 1) kassatsioonkaebustele on lisatud uusi dokumente, mis ei olnud otsuse tegemise aluseks ei esimese ega teise astme kohtus; 2) Vabariigi Valitsuse
  7. jaanuari
  8. a määruse p 5 ja selle hilisem sõnastus reguleerivad insolatsiooni uutes projekteeritavates ja ehitatavates hoonetes. Uute ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel ei ole mingit õigustust ja seadusalust piirnevates eluhoonetes loomuliku valguse vähendamiseks; 3) ringkonnakohtu viide AÕS § 144 lg-le 1 on asjakohane; 4) kaebuse esitajale on tekitatud nii tervise- kui ka moraalne kahju, samuti aineline kahju, mis väljendub korteri turuväärtuse langemisena. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  9. Käesolevas haldusasjas käib vaidlus ehitusloa kui haldusakti tühistamise üle. Isikul on õigus nõuda haldusakti tühistamist, kui see rikub tema õigusi (Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1; HKMS § 7 lg 1). Täiendavaid tingimusi haldusakti tühistamiseks seadus ette ei näe.
  10. Riigikohus jääb käesolevas asjas varem,
  11. mai
  12. a otsuse p-s 24 (haldusasi nr 3-3-1-25-02) väljendatud seisukoha juurde, et ehitusloa adressaadil ei saa tekkida ehitusloa vaidlustamise tähtaja jooksul ega ka ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse vältel õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Õiguspärase ootuse tekkimine, mis võib erandina välistada muidu põhjendatud tühistamiskaebuse rahuldamise, eeldab, et kaebus oleks esitatud oluliselt hiljem, kui anti haldusakt. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui kaebetähtaeg ennistati, sest see lasti mööda mõjuval põhjusel, või kui kaebuse esitaja sai kaevatavast haldusaktist teada oluliselt hiljem, kui haldusakt anti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. oktoobri
  14. a otsuse p-d 12 ja 13 haldusasjas nr 3-3-1-41-02). Käesolevas vaidluses neid asjaolusid ei ole ilmnenud.
  15. Riigikohus jääb eelmisel korral asja läbi vaadates võetud seisukohale, et ehitusloa tühistamist ei takista ehitise valmimine ega ka ehitisele kasutusloa andmine. Ehitusloa tühistamine pärast ehitise valmimist võib vastavalt Riigivastutuse seaduse § 11 lg-le 1 olla vajalik ehitusloa tagajärgede, s.o valminud ehitise kõrvaldamise nõude esitamiseks. Küsimus, kas ehitusloa tagajärjed tuleb antud juhul kõrvaldada, ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks, sest sellist nõuet ei ole kaebuses esitatud (vt ka käesoleva otsuse p 41). Iseenesest ei mõjuta õigusi rikkuva haldusakti tühistamist ka see, kas kaebuse esitajale on haldusaktiga tekitatud kahju või mitte. Siiski võib kahju tekkimine mõnikord olla oluline ehitusloa õiguspärasuse hindamisel.
  16. Eelmises samas asjas tehtud otsuses nõustus kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebuse esitajal on käesolevas asjas kaebeõigus. Kui ehitusluba osutub õigusvastaseks, siis on sellega rikutud ka kaebuse esitaja õigusi. Asja uuel läbivaatamisel pidi ringkonnakohus lahendama üksnes küsimuse, kas ehitusluba on õiguspärane. Riigikohus selgitab järgnevalt, kas vaidlusalune ehitusluba on antud kooskõlas detailplaneeringuga (II), ehitusnormide ja -nõuetega (III), kaalutlusreeglitega (IV) ning vormi- ja menetlusnõuetega (V), analüüsides samas ka linnavalitsuse kassatsioonkaebuses toodud väiteid protsessinormide rikkumise kohta ringkonnakohtu poolt. Täiendavat selgitamist vajab ringkonnakohtu jõusse jääva otsuse tähendus protsessiosaliste edaspidistele õigussuhetele (VI). II
  17. Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Õigesti märgib linnavalitsus, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
  18. Naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on Asjaõigusseadus (AÕS). Selle seaduse § 89 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seda sätet täpsustavad AÕS §-d 143 ja
  19. Gaasi, suitsu, auru jms levitamist oma kinnisasjale võib omanik keelata vaid juhul, kui see kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist või kui levitamine on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõlemal juhul peab kahju olema suurem, kui mõjutuse kõrvaldamise kulud. AÕS § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, s.h varjavate mõjutuste lubatavust. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade.
  20. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Varjavad mõjutused võivad kujutada endast ka põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguse riivet (PS § 32 lg 2 esimene lause). Oluliste ja ettenähtavate varjavate mõjutuste täielik välistamine põhiseadusliku omandiõiguse kaitsealast võiks sattuda vastuollu PS § 11 teises lauses sätestatuga, sest omaniku jaoks pole olemuslikku vahet, kas oluline kahju tekitatakse aine, lainete või kiirguse levitamise või levimise tõkestamisega. Eelnev ei tähenda iseenesest, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega.
  21. Esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering. Samuti peab planeering arvestama naaberkinnistul asuvate korterite omanike õiguste ja huvidega. Vastavalt ehitusloa andmise hetkel kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (

) § 9 lg-le 2 pidi detailplaneering nägema ette omandikitsendused muuhulgas naabri õiguste huvides. Varjavate mõjutuste intensiivsus sõltub esmajoones naaberhoone kaugusest ja kõrgusest. Nii kujad (ehitiste vahelised lubatud kaugused) kui ka lubatud ehituskõrgus tuleb detailplaneeringus sätestada. Planeerimismenetlus on avalik (

§ 2lg 3).

Kui avalikult väljapandud planeeringuga on ette nähtud ehitustegevus naaberkinnistu või naabruses asuva korteri omanikku ülemäära kahjustavas ulatuses, siis on naabril õigus esitada planeeringule vastuväited, mille rahuldamata jätmise korral on tal võimalik pöörduda halduskohtusse (

§ 26lg 1).

  1. Kui ei esine HMS § 63 lg-s 1 sätestatud tühisuse aluseid, kehtib detailplaneering kui haldusakt ka vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik. Seetõttu ei saa asjaosalised, kes pole planeeringut vaidlustanud, esitada ehitusloa üle käivas vaidluses vastuväiteid detailplaneeringu lahendustele, isegi kui detailplaneering on vastuolus seadusega. Näiteks ei saa keegi nõuda naabrilt planeeringuga lubatud 4-korruselise hoone asemel 3-korruselise hoone ehitamist, kuigi 4-korruselise hoone ehitamine ei pruugi tagada piisavat valgustust naaberkinnistul. Kui detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust saaks hilisema ehitusloa andmise korral piiramatult vaidlustada, puuduks detailplaneeringus kruntide ehitusõiguste kindlaksmääramisel mõte. Planeeringu kehtivuse kaitse on vajalik õiguskindluse huvides.
  2. Eelnevast ei tulene, et planeerimismenetluses mitteosalenud isikul puuduks üldse õigus ehitusluba kohtus vaidlustada. Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist. Kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve.
  3. Käesoleval juhul tulenes Võru Linnavolikogu
  4. septembri
  5. a otsusega nr 130 kinnitatud Võru kesklinna detailplaneeringust Jüri 22a kinnistu omanikule õigus ehitada krundile 4-korruseline ärihoone krundi täisehitatuse määraga 55% (osa 1.3 p 39). Kuid ehitusõigust kitsendas naabrite huvides kehtestatud lisatingimus, mille kohaselt pidi olema tagatud naaberkrundil asuva elumaja normatiivne insolatsioon. Selleks oli detailplaneeringus ette nähtud kõrvalkohustus projekteerida hoone 2.-
  6. korruse ulatuses tänavajoonest tagasiastega (osa 1.2 p 39). Seega ei olnud Wõro Kommerts aktsiaseltsil planeeringust tulenevalt õigust hoonestada oma krunt 4korruselise hoonega 55% ulatuses, arvestamata seejuures naaberhoone valgustusele kehtestatud nõudeid. Piisav valgustus tuli tagada ka detailplaneeringus ärihoone frondi kõrgusele kehtestatud nõude rakendamisel. Ärihoone front oli võimalik ehitada olemasoleva elamu frondiga sama kõrgeks vaid selles ulatuses, milles see ei olnud vastuolus naaberhoones asuvate korterite valgustusele kehtestatud nõuetega. Naaberhoone valgustuse ja frondi kõrguse seosele on ringkonnakohus viidanud (otsuse p 4). Seetõttu on põhjendamatu linnavalitsuse kassatsioonkaebuses toodud väide, et ringkonnakohus pole arvestanud ärihoone frondile detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid ega linnavalitsuse sellekohaseid seisukohti. III 23.

§ 54

p 4 kohaselt ei anta ehitusluba, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane, sest see on vastuolus Vabariigi Valitsuse

  1. jaanuari
  2. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavate nõuete" (edaspidi Nõuded) p 5 esimese lausega. Nimetatud säte oli ehitusloa andmise ajal ja on ka käesoleval ajal sõnastatud järgmiselt: "Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse."
  3. Riigikohus leidis juba
  4. mai
  5. a otsuses, et määratlemata õigusmõiste "piisav loomulik valgustus" tõlgendamisel võib muuhulgas lähtuda sama sätte varasemast sõnastusest, mis nõudis eluruumis vähemalt kolmetunnise insolatsiooninäitaja tagamist. Ühelegi muule võimalikule objektiivsele lähtealusele ei ole määruse uues redaktsioonis viidatud ja ka linnavalitsus möönab kassatsioonkaebuses, et piisava valgustuse kontrollimisel on insolatsioonikestus ilmselt ainukeseks objektiivselt hinnatavaks kriteeriumiks. Riigikohus nõustub Wõro Kommerts AS seisukohaga, et Nõuete kehtestamise eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seega on piisav selline valgustus, mis tagab eluruumis tervisliku elukeskkonna. Alusetu on aga kassaatori järeldus, et Nõuete p 5 rikkumisele ei saa isik tugineda ilma oma tervise kahjustamist tõendamata. Säärane tõendamiskoormis oleks ebaproportsionaalne ja välistaks kohtusse pöördumise preventiivsetel kaalutlustel. Seetõttu võib varasemat kolmetunnist insolatsioonikestuse nõuet pidada eelduslikuks piirmääraks, mille rikkumisel tervislik elukeskkond võib kannatada.
  6. Eelnev ei tähenda, et Nõuete p-s 5 praegu sisalduvat määratlemata õigusmõistet "piisav loomulik valgustus" võiks täielikult samastada sätte varasemas redaktsioonis sisaldunud jäiga kvantitatiivse nõudega. On ilmselge, et määruse andja soovis jätta määruse rakendajale - kohalikule omavalitsusele - planeeringute kehtestamisel ja ehituslubade andmisel hinnanguruumi, et igal konkreetsel juhtumil oleks võimalik kaaluda, milline valgustus on eluruumi jaoks piisav ja võimalik. Nõuete p 5 uus sõnastus võimaldab insolatsioonikestust kohalikke olusid arvestades ka oluliselt vähendada. Piirkondades, nt linnakeskustes, kus ehitised paiknevad valdavalt lähestikku, võib uute hoonete ehitamisel lugeda piisavaks ka valgustust, mida iseloomustab varasemast normatiivist väiksem insolatsioonikestus. Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega. Seega on piisava loomuliku valgustuse tagamisel oluline ka ehitise ümbruskonnas valitsev elamute tavaline valgustus. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 1 peab ehitis olema projekteeritud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning sobima kokku ümbrusega. Samuti võib piisavat valgustust reguleerida planeeringus hoonete lubatud kauguste ja kõrguste kaudu.

  1. Täpsustamist vajab ringkonnakohtu seisukoht, et piisav valgustus peab olema tagatud eluruumi iga elutoa ja eraldiseisva köögi aknale. Linnavalitsus on seisukohal, et piisava valgustuse nõue kehtib korteri kui terviku, mitte üksiku toa kohta, sest eluruumiks Nõuete tähenduses loetakse elamut või alaliseks elamiseks kasutatavat korterit. Seda tõlgendust kinnitavat ka Majandusministeeriumi poolt soovitatud "Euroopa Majanduskomisjoni ehitusnormide näidissätete kogumiku" p 2.7.1., mille kohaselt tuleks elamud paigutada, suunata ja projekteerida nii, et elamutes vähemalt peamine kasutatav ruum (elutuba), ja ülejäänud ehitistes vähemalt üks teistest kasutatavatest ruumidest saab piisavalt insolatsiooni.
  2. Nõuete p 5 sätestab, et aken peab olema igal toal ja eraldiseisval köögil. Samas igale aknale ei pea ega saagi langeda loomulikku päikesevalgust. Selle võib välistada juba akna paiknemine ilmakaarte suhtes. Kuid iga olemasoleva akna suhtes valguse varjamisel tuleb kaaluda, kas varjamine on proportsionaalne ning jätab korteri olulisemates ruumides alles küllaldase valgustuse.
  3. Lubamatu on akende insolatsiooninäitajate aritmeetiline liitmine, nagu seda on teinud linnavalitsus, liites 2,5- ja 0,75-tunnise insolatsiooni. Arvestada tuleb, et erinevatele akendele päikesekiirguse langemise ajavahemik võib osaliselt või täielikult kattuda. IV
  4. Kui haldusorgan tegutseb diskretsiooni alusel, kontrollib halduskohus HKMS § 19 lg 5 kohaselt muuhulgas seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
  5. Linnavalitsus pidi ehitusloa andmisel kaalutlusõigust teostades arvestama nii Wõro Kommerts AS kui ka A. Paloveri õiguste ja huvidega, samuti avalike huvidega. Üks aspektidest, mida tuli arvestada, oli nõue tagada naabruses asuvates korterites piisav loomulik valgustus.
  6. mai
  7. a otsuses märkis Riigikohus, et ka aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid ning seega naaberhoonele ehitusloa andmisel tähtsust omavaid tegureid. Kuigi Nõuete eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine, ei järeldu sellest, et puudutatud isikute muud õigused ja huvid võiks ehitusloa andmisel jääda tähelepanuta, nagu leiab Wõro Kommerts AS. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada asjaosaliste kõigi kaalukate huvidega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsuse p 16 haldusasjas nr 3-3-1-6402). A. Palover ei saanud küll nõuda, et tema omandiõigust üldse ei piirataks, kuid piirang peab olema proportsionaalne. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt oli Jüri 22a krundi täisehitatuse protsent
  10. Seega pidi linnavalitsus otsustama, kas hoonele on valitud sobivaim asukoht vaid veidi enam kui pooles mahus täisehitataval krundil. Naaberhoone elanike huvides olid detailplaneeringu osa 1.2 p 39 kohaselt nõutavad ehitatava hoone 2.-
  11. korruse osas tagasiasted tänavafrondist. Ehitusloa andmisel tuli otsustada, kas projektis ettenähtud tagasiaste on valgustuse tagamiseks piisav. Kui hoone asukoha valik krundil ja hoone tagasiasted ei oleks siiski taganud piisavat valgustust, oleks äärmusliku abinõuna tulnud vähendada korruste arvu või krundi täisehituse protsenti, sest detailplaneeringus sisaldus ehitusõiguste määratlemisel selline klausel.
  12. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebuse esitaja elutoa aknale langeva päikesevalguse puhul on kevadisel ja sügisesel pööripäeval insolatsioonikestuseks 40 minutit. Linnavalitsuse väitel on insolatsioonikestuseks 45 minutit (0,75 tundi) ööpäevas. Samuti on tuvastatud, et nt 3-korruselise hoone ehitamise korral oleks sama akna insolatsiooninäitaja 5,5 tundi ööpäevas. Seega peab Riigikohus põhjendatuks ringkonnakohtu järeldust, et ehitusloa andmine tõi kaasa valgustuse olulise vähendamise A. Paloveri elutoas.
  13. Linnavalitsus väidab, et ta saavutas ehitusloa andmisel erinevaid huve kaaludes optimaalseima lahenduse ning A. Paloveri eluruumis ei olnud suuremat valgustust võimalik tagada ilma kolmanda isiku õigusi või avalikke huve oluliselt kahjustamata. Ehitusloa andmise korralduses pole esitatud motiive õiguste ja huvide kaalumise kohta. Kohtumenetluses on linnavalitsus viidanud ehitusloa andmist õigustades eelkõige sellele, et ta arvestas vajadust tagada olemasolev riiklikult kaitstav Võru vanalinna arhitektuurne miljöö. Linnavalitsus leiab, et Jüri 22 ja 22a hoonete väikese vahekauguse tingib vajadus taastada ennesõjaaegsele olukorrale võimalikult sarnane ühtlane tänavafront (plokistus). Kassaatori arvates ei tohi nende eesmärkide saavutamist takistada Jüri 22 hoone tulemüüri seal algselt mitteettenähtud aknaavade raiumine
  14. aastatel.
  15. Riigikohtu arvates ei lükka protsessiosaliste poolt esitatud väited ümber ringkonnakohtu järeldust, et Jüri 22a hoone oleks saanud projekteerida ka kaebuse esitaja jaoks soodsamalt. Omaaegse tänavapildi taastamine võib küll olla legitiimne avalik huvi, kuid selle realiseerimine ei või toimuda piirkonda elama sattunud isikute arvel. Kaebuse esitaja kui korteri praegune omanik ei saa vastutada hoones väidetavalt
  16. aastatel toimunud ümberehitustööde tagajärgede eest. Omandiõigus kaitseb seaduslikul teel saadud vara olemasoleval kujul. Kui avalikes huvides, nt muinsuskaitse või linnaruumi arhitektuurse väärtuse parandamise eesmärgil peetakse vajalikuks eluruumi olemasolev aken antud piirkonnas tavapärasest oluliselt suuremas ulatuses varjutada, tuleb isikuga sõlmida kokkulepe riive kompenseerimiseks või eluruum sundvõõrandada. Säärase intensiivse riive õigustamiseks, ilma et sellega kaasnev kahju kompenseeritaks, on vajalikud kaalukamad argumendid kui eesmärk osaliselt taastada aastakümneid tagasi muudetud arhitektuurne miljöö. Riigikohus pole veendunud ka selles, et vanalinna arhitektuurset miljööd on võimalik kaitsta pelgalt hoonete võimalikult lähestikku ehitamise teel, kui uus hoone ei meenuta oma arhitektuurilt varasemat hoonestust. Asjassepuutuv ei ole argument, et enne ehitusloa andmist vaidlusalusel kinnistul asunud müügipaviljon risustas linnapilti. Paviljoni saanuks kõrvaldada ka siis, kui ärihoonet poleks ehitatud või kui kaebuse esitaja akna ja ärihoone vahele oleks jäänud suurem vahemaa.
  17. Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohus, et linnavalitsus on ehitusloa andmisel diskretsiooni teostades ületähtsustanud avalikke huve ja alahinnanud A. Paloveri õigusi ja huve, mistõttu ehitusluba on õigusvastane materiaalses mõttes. Kuna sisuliselt ei ole linnavalitsuse väited piisava loomuliku valgustuse ja huvide tasakaalustatuse kohta põhjendatud, ei oma antud juhul tähtsust, kas ringkonnakohus põhjendas piisaval määral nende väidete mittearvestamist või rikkus HKMS §-des 16 ja 47 ning TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut. Riigikohtu hinnangul on ringkonnakohus valgustuse ja huvide kaalumise küsimust piisaval määral käsitlenud ja protsessiosaliste seletustega arvestanud. Linnavalitsus heidab ringkonnakohtule ette, et viimane ei arvestanud ekspertiisi- ja projekteerimisbüroo "Ehitusekspert" poolt läbiviidud ekspertiisi seisukohtadega. Vastavalt TsMS § 90 lg-le 1 on tõendiks teave, mille alusel kohus teeb kindlaks protsessiosaliste nõudeid ja väiteid põhjendavad asjaolud. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsuses jäänud tähelepanuta väited, et "kõrguslikult tuleb Jüri tn 22a paiknevat hoonet pidada tänavafrondis hästi sobitatud hooneks", "hoone vastab detailplaneeringu lahendile" ning et "ärihoone kõrgus on linnaehituslikult sobivalt valitud aadressil Jüri tn 22 paikneva hoone kõrgust arvestades". Riigikohus leiab, et need väited on pigem õiguslikud seisukohad kui faktiväited. Protsessi kaasamata isiku õiguslikule arvamusele ei pea kohus hinnangut andma. Samas on ringkonnakohus analüüsinud küsimusi, kas hoone sobib linnaehituslikult tänavafronti ja vastab detailplaneeringu lahendile, mistõttu kassaatori etteheide on põhjendamatu. V
  18. Täitevvõimu diskretsiooniotsused on kohtute poolt vaid piiratud ulatuses kontrollitavad. Seda enam omab aga kohtuvaidluses halduse diskretsiooniotsuse üle tähtsust asutuse poolt menetlusnormidest ja -põhimõtetest kinnipidamine.
  19. Linnvalitsus leiab, et ta lähtus ehitusluba väljastades muuhulgas mõistlikust ja heausksest eeldusest, et projekteerija, kellele riik on väljastanud pädevuse kinnitamiseks tegevusloa, on täitnud

§-st 35 tulenevad nõuded, muuhulgas nõude, et ehitusprojekt vastab kehtivatele normidele ja standarditele. Samuti leiab linnavalitsus, et kohalikul omavalitsusel lasub ehitusprojektile ekspertiisi tegemise kohustus üksnes seaduses loetletud alustel. Linnavalitsuse see seisukoht on vastuolus tema eelneva väitega, et ta kaalus kõiki erinevaid huve. Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga, lootes kergemeelselt, et ehitise nõuetekohasuse ning huvide tasakaalustamise tagab ainuüksi ehitusprojekti koostamine riiklikult tunnustatud arhitekti poolt. Arhitekt on küll kohustatud koostama projekti ehitusnormidele ja -nõuetele vastavalt, kuid ehitusnormide ja -nõuete kohaldamine võib tihti vajada tõlgendamist ja väärtusotsuste tegemist avaliku võimu kandja poolt. Kui kogu vastutus projekti nõuetekohasuse eest lasuks arhitektil, siis kujutaks ehitusloa andmise menetlus endast tarbetut bürokraatlikku asjaajamist. Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev asutus omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiip ei tähenda aga, et iga ehitusloa väljaandmisel tuleks läbi viia ehitusekspertiis. Haldusmenetluses on peale eksperdi arvamuse lubatud ka muud tõendid (Haldusmenetluse seaduse § 38).

  1. Uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste täitmist võib lihtsustada puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik peab esitama ehitusprojekti suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu asutusel on lihtsam selgitada välja selle isiku jaoks tähtsust omavad asjaolud ja oma kaalutlusotsust motiveerida. Varasemas antud asjas tehtud otsuses juhtis kolleegium tähelepanu PS §-dest 10 ja 14 tulenevale puudutatud isiku arvamuse ärakuulamise kohustusele. Sama põhimõte on ka osa heast haldustavast. Ehitusloa andmise menetluses on asjast ilmselgelt puudutatud naabri arvamus mõistlik ära kuulata juba enne projekteerimistingimuste väljastamist. Ehitusloa andmisele eelnevat arvamuse ärakuulamist ei saa asendada ettepanekute ja vastuväidete tegemise õigus planeerimismenetluses, sest detailplaneeringu väljapaneku staadiumis ei ole veel teada, kas ja milline hoone krundile ehitatakse. Linnavalitsus ei ole asja materjalidest nähtuvalt enne ehitusloa andmist A. Paloveri arvamust ära kuulanud, kuigi linnavalitsusele pidi olema selge, et ärihoone püstitamine halvendab oluliselt valgustust A. Paloveri korteris. Haldusmenetlus ei olnud antud juhul õiglane, vaid oli kaebaja suhtes hoolimatu.
  2. Menetlus- ja vorminõuete rikkumine võib tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud asutusel võimalik teistsugust otsust teha. Antud juhul süvendab ebaõiglane menetlus ehitusloa sisulise õigsuse ja huvide õiglase tasakaalustamise suhtes eespool üleskerkinud kahtlusi. Kohtul ei ole võimalik veenduda, et ehitusloa andmisel saavutati erinevaid huve tasakaalustatult arvestav lahend. Seega pole HMS § 58 kohaldamiseks alust ja ehitusloa tühistamine on põhjendatud. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus lõppjärelduses õige ning jääb jõusse. Muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse neid motiive, mis on vastuolus käesoleva otsusega. VI
  3. Ehitusloa andmisel tehtud vormi-, menetlus- ja diskretsioonivigade tõttu ei ole kassatsiooniastmes kontrollitav, millisele alternatiivsele ehitusprojektile oleks linnavalitsus saanud anda ehitusloa selliselt, et see oleks kõigi oluliste aspektide valguses olnud õiguspärane, ning kui intensiivse riive oleks see A. Paloverile kaasa toonud. Hilisema võimaliku kahjunõude korral tuleb aga lisaks A. Paloverile vaidlustatud ehitusloaga väidetavalt tekitatud kahjule tuvastada, milline kahju oleks A. Paloverile võinud tekkida õiguspärase ehitusloa andmise korral.
  4. Vaidlustatud ehitusloa alusel kohtumenetluse ajal Jüri 22a kinnistule ehitatud ärihoone tulevikku käesolev kohtuvaidlus ei mõjuta. Ehitusloa tühistamine ei too iseenesest kaasa ärihoonele antud kasutusloa kehtetust ega kehtetuks tunnistamise kohustust. Kuna ehitusluba ei olnud kohtumenetluse ajal peatatud, võidi kasutusluba väljastada õiguspäraselt. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium
  5. novembri
  6. a otsuses nr 3-3-1-64-02 juhtinud tähelepanu võimalusele anda kasutusluba ka ehitusloata püstitatud ehitisele.
  7. Kui tulevases võimalikus kohtuvaidluses tuvastatakse, et ehitusloaga on A. Paloverile tekitatud kahju, võib ta taotleda selle hüvitamist. Põhimõtteliselt võib isik vastavalt Riigivastutuse seaduse § 11 lg-tele 1 ja 2 taotleda kohalikult omavalitsuselt ka õigusvastase ehitusloa tagajärgi kõrvaldavate haldusaktide andmist. Niisugusteks haldusaktideks võiks põhimõtteliselt olla kasutusloa kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutuse tegemine tühistatud ehitusloa alusel ehitatud hoone (osaliseks) lammutamiseks või ümberehitamiseks. Ehitusloa kui haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue aga eeldab, et kaebuse esitajale ehitusloaga tekitatud kahju on suurem kui tagajärgede kõrvaldamise (s.o ehitise lammutamise) tõttu loa andjale ja kolmandatele isikutele tekkiv kahju (Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2). Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.