KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-11-03 Otsuse kuupäev 17. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi P.S. süüdistus KrK § 139

§ 65lg 1 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust.

1. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
2. Välja mõista P.S-lt 460,20 kr (nelisada kuuskümmend krooni ja kakskümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. P.S. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
4. detsembri
5. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teda karistati vastavalt kuueaastase, üheaastase ja üheaastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks mõisteti talle KrK § 40 lg 1 alusel kuueaastane vabadusekaotus. Karistuse kandmise algusajaks loeti
6. jaanuar
7. a. Nimetatud otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a otsusega. Ringkonnakohus mõistis P.S. õigeks KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, tühistas talle KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse. P.S.t karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi viie aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega, millega KrK § 40 lg 1 alusel loeti kaetuks KrK § 140 lg 2 pde 1, 2, 3 ja 4 järgi mõistetud vabadusekaotus üks aasta.
10. Tallinna Linnakohtu
11. augusti
12. a otsusega tunnistati P.S. süüdi korduvates vargustes ja varguse katses. Teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuueaastane vabadusekaotus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. oktoobri
16. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
17. augusti
18. a otsus P.S-le mõistetud lõpliku karistuse osas. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
19. P.S. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb mõistetud karistuse vähendamist seoses varguse eest ettenähtud karistuse kergendamisega karistusseadustikus.
20. Riigikohtu istungil toetas P.S. kaitsja kohtuvea parandamise avaldust ja palus tema karistust vähendada kuni KarS § 199 lg-s 2 ettenähtud ülemmäärani. Prokurör leidis, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta rahuldamata ja P.S. karistus jätta muutmata. Prokuröri arvates mahub P.S.le mõistetud liitkaristus nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku järgi lubatud karistusraamidesse, mistõttu selle muutmiseks puudub alus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohus peab vajalikuks selgitada, et nii Tallinna Linnakohtu
22. augusti
23. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
24. oktoobri
25. a otsustes on eksitud kohtulahendites, mille alusel moodustati P.S-le lõplik karistus. Seadusjõus olevaks lahendiks, mida kohtud pidid käsitlema, oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. märtsi
27. a otsus, mitte aga Tallinna Linnakohtu
28. detsembri
29. a otsus.
30. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. oktoobri
32. a otsusega mõisteti P.

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust.

Seejuures luges kohus kergema karistuse (kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust) kaetuks raskema karistusega (viis aastat ja kuus kuud vabadusekaotust). Tallinna Linnakohtu kohtuniku

1. mai
2. a määrusega vähendati viimatinimetatud raskemat karistust viie aasta vangistuseni, mistõttu, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ei saa P.S-le mõista liitkaristuseks vangistust tähtajaga üle viie aasta. Seetõttu tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsuse P.S-le liitkaristuse mõistmise osas, ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistab P.

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks viis aastat vangistust.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher